Estonian ninth graders' personality traits and motivational variables interrelations and associations with graded performance : master's thesis

http://www.ester.ee/record=b4054972*es

Esimese klassi õpilaste matemaatikateadmiste arengu seosed klassiõpetajate võimekususkumuste ja tulemusootuste profiiliga

Õpilaste matemaatikateadmised ja nende areng sõltuvad paljudest individuaalsetest teguritest, aga ka õpetajaga seotud asjaoludest. Matemaatikateadmised algklassides määravad suuresti õpilase edasise edukuse matemaatikaga seotud õppeainetes. Õpetajate võimekususkumused ja tulemusootused mõjutavad seda, millised õpetamismeetodid õpetajad valivad ning kuidas õpilaste motivatsiooni suunavad. Algajate õpetajate võimekususkumusi ja tulemusootusi on mõjutanud muu hulgas nii nende varasemad õppimiskogemused kui ka õpetajakoolitus. Artiklis lähtutakse ideest, et õpetajate uskumusi ja tulemusootusi tuleb käsitleda ühtse süsteemina ning erineva uskumuste profiiliga õpetajad avaldavad õpilastele erinevat mõju. Uuringus osales 298 esimese klassi õpilast ja nende 15 klassiõpetajat, kes võtsid osa kutseaastaprogrammist. Õpilaste teadmisi testiti esimese klassi sügisel ja kevadel. Õpetajate võimekususkumusi ja tulemusootusi uuriti sügisel. Uuringus osalenud õpetajad olid eelneva, kõiki kahel õppeaastal kutseaastaprogrammis osalenud noori õpetajaid hõlmava latentsete profiilide analüüsi tulemusel jaotatud võimekususkumuste ja tulemusootuste alusel kahte rühma: õpetajad, kes pigem ei usu võimekuse sünnipärasusse ja arvavad, et õpilaste head õpitulemused on tingitud õpetaja tööst (nn optimistlike uskumustega õpetajad), ning õpetajad, kes pigem usuvad võimekuse sünnipärasusse ega pea end õpilaste õpitulemuste eest vastutavaks (nn reserveeritud uskumustega õpetajad). Töös analüüsisime konfiguraalse sagedusanalüüsi abil, kuidas on õpetajate võimekususkumuste ja tulemusootuste profiil seotud õpilaste teadmiste arenguga. Leidsime, et reserveeritud uskumustega õpetajate õpilaste seas on juhuslikust enam neid, kelle nõrgad teadmised kooliaasta alguses teiste lastega võrreldes aasta jooksul oluliselt ei parane, ning juhuslikust vähem õpilasi, kelle nõrgad teadmised kooliaasta alguses paranevad õppeaasta jooksul oluliselt. Optimistlike uskumustega õpetajate klassides oli juhuslikust vähem õpilasi, kes olid kooliaasta alguses küll heade matemaatikateadmistega, kuid kelle teadmised olid kooliaasta lõpus teistega võrreldes nõrgad. Töö tulemused näitavad noorte õpetajate võimekususkumuste mõju õpilaste teadmiste arengule ning juhivad tähelepanu tulevaste õpetajate võimekususkumuste ja nende mõju teadvustamisele õpetajahariduses. Summar

Eesti ja vene õppekeelega põhikooliõpilaste akadeemiline läbipõlemine

Uuringu eesmärk on analüüsida erinevusi eesti ja vene õppekeelega õpilaste akadeemilises läbipõlemises ning akadeemilise läbipõlemise seoseid erinevate kognitiivsete (matemaatikaoskused ja üldvõimekus) ja sotsiaal-kognitiivsete teguritega (arenguuskumused ja akadeemiline psühholoogiline säilenõtkus). Uuringus osales 429 kaheksanda klassi õpilast viiest vene (n = 174) ja seitsmest eesti (n = 255) õppekeelega Tallinna koolist. Tulemustest selgus, et läbipõlemise tase oli eri õppekeelega õpilastel sarnane. Kognitiivsed tegurid ei seostunud läbipõlemisega kummaski rühmas, kuid sotsiaal-kognitiivsed tegurid, kalduvus jäävususkumustele ja madal säilenõtkuse tase olid läbipõlemisega seotud mõlemas rühmas. Samuti ilmnes, et eesti õpilaste hulgas olid läbipõlemisele altimad madala säilenõtkuse taseme ja paremate matemaatikaoskustega õpilased. Edasistes uurimustes võiks keskenduda võimalustele, kuidas arendada nii arenguuskumuste kui ka säile nõtkusega seotud teadmisi ja oskusi.  Summar

Kus tegijaid, seal nägijaid? Akadeemilise prokrastineerimise õpetajapoolse märkamise seosed õpilaste individuaalsete erinevustega

Algkoolist põhikooli liikudes muutub õpitav keerulisemaks ja abstraktsemaks. Õpilaste eneseregulatsioonioskus ja selle arengu toetamine on seetõttu vaieldamatult olulised. Üks teadaolev eneseregulatsiooniprobleem on õpikohustuste täitmise edasilükkamine ehk akadeemiline prokrastineerimine. Prokrastineerimiskäitumine võib välja kujuneda juba põhikoolis, kuid jääda õpetajatele seejuures märkamata. Siinses uurimuses võrdlesime 8. klasside õpilaste (N = 551) hinnanguid oma prokrastineerimiskäitumisele kolme aineõpetaja (N = 118) hinnangutega. Leidsime, et õpilaste ja õpetajate hinnangud ei lange alati kokku ning õpetajad näevad prokrastineerijatena pigem vähem võimekaid õpilasi, olenemata sellest, kas õpilane ise peab end prokrastineerijaks või mitte. Samuti tõid õpetajad prokrastineerijatena esile pigem keskmisest ekstravertsemaid lapsi. Et uurida, kas õpetaja vaatevälja jäämiseks on olulisemad pigem õpilaste isiksuseomadused või vaimne võimekus, pöörasime eraldi tähelepanu neile õpilastele, kes on endi sõnul sagedased prokrastineerijad. Leidsime, et mida võimekam on õpilane olnud juba algklassides ning mida introvertsem 7. klassis, seda väiksem on tõenäosus, et õpetajad tema prokrastineerimiskalduvust 8. klassis märkavad. Tulemused lubavad järeldada, et õpetajatel on raske tuvastada võimekamate ja introvertsemate õpilaste eneseregulatsiooniprobleeme. Õpetajad peaksid peale ainealaste õpitulemuste hindamise pöörama kindlasti tähelepanu ka õpilaste õpioskuste süstemaatilisele hindamisele.  Summar

More efficient engineering education through supporting implicit ability beliefs

Tööturustatistika kohaselt on inseneride nappus Eestis suur probleem. Uurides kõrgkoolist väljalangemust, selgub paraku, et just tehnilist kõrgharidust omandavate üliõpilaste seas on väljalangemus kõige suurem. Uuringud näitavad, et vaimse võimekusega seotud juurdekasvuuskumuste toetamine parandab õppijate edasijõudmist matemaatikas ning et tehnikavaldkonna üliõpilaste implitsiitsed võimekususkumused mõjutavad kõrgkooliõpingutes edasijõudmist, sealhulgas väljalangemist. Siinses artiklis võetakse vaatluse alla Tallinna Tehnikakõrgkooli esimese õppeaasta üliõpilaste (N = 270) uskumused võimekuse muudetavuse kohta ning muud motivatsiooni ja õpipädevusega seotud tegurid. Uuringu eesmärk on hinnata, millised õppimisega seotud aspektid ennustavad edasijõudmist inseneriõppes. Samuti uuritakse, kas lühiajalise sekkumisega on võimalik muuta õppijate mõtteviisi juurdekasvuuskumuste suunas. Eksperimentaalsest sekkumisuuringust ühe õppekava alusel õppivate esmakursuslaste seas (N = 37) ilmneb, et sekkumisrühma üliõpilaste mõtteviisi muutus oli positiivne ehk jäävususkumused võimekuse muudetavuse kohta muutusid nõrgemaks. See osutab vajadusele toetada õppimisprotsessi puudutavaid arusaamu süsteemselt, õpetamismetoodikasse integreerituna ning kavandada õppejõudude õpetamis- ja õppimisalaste teadmiste arendamiseks asjakohaseid koolitusi.  Summar

Õpetajakoolituse tudengite õppimisega seotud neuromüüdid

Haridusüldsusel on suur huvi neuroteaduste uurimustulemuste rakendamise vastu praktikas, kuid valdkondlike teadmiste puudumine ning teadlaste ja õpetajate vähene kommunikatsioon keeruliste teadustulemuste tõlgendamisel on viinud mitmete väärarusaamade ehk neuromüütide tekkeni. Siinse uuringu eesmärk oli kaardistada, kuivõrd on rahvusvahelistes uuringutes esitatud väärarusaamad levinud meie tulevaste õpetajate hulgas ning kas õpetajaks õppijaid iseloomustavad taustategurid (nt vanus, läbitud õpingud, õppekava või töökogemus õpetajana) on seotud sellega, milliseid väärarusaamu enam tõeseks peetakse. Küsitluses osales kokku 297 õpetajakoolituse üliõpilast Tallinna ja Tartu Ülikoolist. Kõige levinum neuromüüt tudengite hulgas on arusaam, et inimesed õpivad paremini, kui info jagamisel arvestatakse nende visuaalse, auditiivse ja kinesteetilise õpistiiliga. Õppekavade arendus ja interdistsiplinaarne koostöö teadusvaldkondade vahel on võti teaduspõhise õpetajakoolituse arendamisel.  Summar

Learning Analytics in Supporting Student Agency: A Systematic Review

Student agency, or agency for learning, refers to an individual’s ability to act and cause changes during the learning process. Recently, learning analytics (LA) has demonstrated its potential in promoting agency, as it enables students to take an active role in their learning process and supports the development of their self-regulatory skills. Despite the growing interest and potential for supporting student agency, there have yet to be any studies reviewing the extant works dealing with the use of LA in supporting student agency. We systematically reviewed the existing related works in eight major international databases and identified 15 articles. Analysis of these articles revealed that most of the studies aimed to investigate student or educators’ agency experiences, propose design principles for LA, and to a lesser extent, develop LA methods/dashboards to support agency. Of those studies developing LA, none initially explored student agency experiences and then utilized their findings to develop evidence-based LA methods and dashboards for supporting student agency. Moreover, we found that the included articles largely rely on descriptive and diagnostic analytics, paying less attention to predictive analytics and completely overlooking the potential of prescriptive learning analytics in supporting agency. Our findings also shed light on nine key design elements for effective LA support of student agency, including customization, decision-making support, consideration of transparency and privacy, and facilitation of co-design. Surprisingly, we found that no studies have considered the use of LA to support student agency in K–12 education, while higher education has been the focal point of the LA community. Finally, we highlighted the fields of study and data visualization types that the studies mostly targeted and, more importantly, identified eight crucial challenges facing LA in its support of student agency