Liikumisharrastus – meelelahutusest eluvajaduseni

Piisavat igapäevast liikumiskoormust saab Eestis kolmandik meestest, neljandik naistest ja pooled koolinoortest. Sportimisvõimalused koolides on vähesed. Organisatoorselt kehtib traditsiooniline võistlusspordi eelistamine, kuid rahva tervise nimel on vaja süvendada kogu elanikkonna liikumisharrastusi. Eesti Arst 2005; 84 (4): 283-28

Inimressurss Eesti spordis, 2. etapp

Uuringu aruanne Eesti Vabariigi KultuuriministeeriumileAntud töö esimeses osas määratletakse otsese sporditegevuse (ingl. sports sector) ning sellega seotud tegevuse (ingl. sports-related sector) mõisted. Töö teises osas võrreldakse spordivaldkonna tööhõivet Euroopa Liidu erinevates liikmesriikides ning antakse ülevaade Eesti vastavast tööhõivest. Materjali käsitlusel on püütud anda üldpilt kui ka välja tuua tööhõive erijooni soo, vanuse, ühiskondliku ja palgalise tööjõu jms lõikes. Kolmandas osas vaadeldakse spordivaldkonna institutsioonide toimimise suhteid erinevates liikmesriikides, tutvustatakse spordi arengumudeleid. Töö neljandas osas esitatakse mõningaid Euroopa Liidus (EL) tehtud spordialase tööhõive tulevikuvisioone ning ka võimalikke arenguid Eestis.http://www.spordiinfo.ee/est/g22s16

Täiskasvanute spordiharrastus ja selle arengu perspektiivid

Käesolev töö kujutab endast aruannet täiskasvanute spordiharrastuse kaardistamisel ja põhineb firma Saar & Poll poolt 2003.a. kevadel ning Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi (RASI) 2003.a. sügisel teostatud Eesti elanikkonna küsitlusandmetel (küsitluse spordiplokk oli välja töötatud TPÜ spordisotsioloogia labori poolt), nende andmete spordispetsiifilisel läbitöötlusel. Nimetatud kaks uuringut, samuti ka täiendav info emade-isade spordiharrastusest samaaegselt toimunud kooliõpilaste anketeerimise põhjal võimaldab esmakordselt ja mitmeti mõõdetult kirjeldada täiskasvanute osavõttu spordist ja liikumisharrastusest ning saada teavet seda mõjutavate tegurite kohta, samuti seoste kohta eluviisi teiste külgedega.http://www.spordiinfo.ee/est/g22s17

Noorte spordiharrastuse struktuur ja arenguvõimalused

Käesolev uurimistöö, mis on teostatud TPÜ Spordisotsioloogia labori poolt Eesti sporditeabe sihtasutuse tellimusel käsitleb Eesti üldhariduskoolide 6. ja 9. klasside õpilaste liikumis- ja spordiharrastust koos seda mõjustavate tegurite kompleksi hinnangutega ning võimaldab võrdlust 1992/93 ja 1995/96 õppeaastal tehtud analoogsete uuringutega. Uurimuse eesmärgiks oli kooliõpilaste spordi-ja liikumisharrastuse kaardistamine ja muutumistendentside määratlemine, samuti sportimiskeskkonda kujundavate tegurite hindamine ja kehalise kasvatuse mõningate aspektide hindamine. Saadud informatsioon täpsustab olukorda (lisaks spordistatistikale) ning aitab põhjendada teid spordi-ja liikumisharrastuse laiendamiseks, mis loob omakorda eeldused spordimeisterlikkuse edendamiseks. Käesolev aruanne koos täiskasvanute spordiharrastuse uurimusega annab lisateavet vastavate spordikorralduslike meetmete leidmiseks ja rakendamiseks

Eesti spordi rahastamine

Uuringuaruanne Eesti Vabariigi KultuuriministeeriumileKäesolevas uurimuses püütakse teha algust Eesti spordi rahastamise olukorra kirjeldamisega, et selgitada rahastamise põhimõtteid ja korraldamist spordi eri valdkondades ja piirkondades ning analüüsida rahastamise proportsioone ja adekvaatsust spordiliikumise põhieesmärkidele. Välja püütakse tuua ka ilmnenud ebakõlad ja vastuolud rahastamise toimimisel ning esitada suunad ja soovitused antud mahuka, ent spordile vajaliku uurimuse jätkamiseks, mille tulemusena saaks kujundada ühtsemat nägemust, aga ka objektiivsemat ja tegijaile läbipaistvamat spordi rahastamise süsteemi, mis peale raha kasutamise tõhustamise tõstaks eeldatavalt ka motivatsiooni ja rahulolu nii sportlaste kui ka sporditöötajate hulgas, parandaks ühte tagasiside valdkonda spordi juhtimisel ning oleks võimaluseks ausa mängu au sisse tõstmisel ka spordi rahaasjade korraldamisel