Cognitive development of children with non-progressive unilateral brain lesion

http://www.ester.ee/record=b4336575~S1*es

Uute tehnoloogiliste lahenduste kasutamine laste neurorehabilitatsioonis

Arvutipõhise keskkonna kasutamine on laste taastusravis uus kiiresti arenev valdkond. See on ohutu ja huvitav ning võimaldab närvisüsteemi kahjustusega lastel praktiseerida vajalikke sotsiaalseid ja kognitiivseid oskusi. Tänapäeval on võimalik kombineerida erinevaid arvutipõhiseid sekkumismeetodeid parima ravitulemuse saamiseks. Uuteks meetoditeks on puutetundliku tehnoloogia, virtuaal- ja liitreaalsuse ning suhtlemisrobotite kasutamine treeningprotsessis

Meditsiinidoktor Inga Talvik

2. oktoobril 2007 kaitses TÜ arstiteaduskonna nõukogu ees doktoriväitekirja Inga Talvik. Töö “Infl icted traumatic brain injury / shaken baby syndrome in Estonia - epidemiology and outcome” („Raputatud lapse sündroom Eestis: epidemioloogia ja kaugtulemused”) juhendajaks oli emeriitprofessor Tiina Talvik, oponendiks oli rahvusvaheliselt väga tunnustatud lapseea vägivalla ekspert pediaatriaprofessor Randell Alexander Florida Ülikoolist. Oponent rõhutas teematika olulisust, väitekirjas saadud tulemuste tähtsust, dissertandi osa selle diagnoosi “maaletoojana” Eestis. Raputatud lapse sündroom (RLS), inglise keeles shaken baby syndrome ehk tekitatud traumaatiline ajukahjustus (infl icted traumatic brain injury) ehk mitte õnnetusel tekkinud ajukahjustus (non-accidental brain injury), on kirjanduse andmetel sage haigestumise ning suremuse põhjus väikelastel ning sagedaim surma põhjus alla 2aastastel lastel. Eesti Arst 2008; 87(2):15

Neuropsühholoogia

Eesti Arst 2014; 93(5):289–29

Neuropsühholoogia

Eesti Arst 2014; 93(11):654–65

Sotsiaalsete oskuste ja n-ö mõtete lugemise võime areng lastel nooremas koolieas

Sotsiaalne kompetentsus mängib olulist rolli lapse igapäevastes tegevustes ja suhtlemises. Sageli jääb märkamata emotsionaalse ja sotsiaalse info töötluse defitsiit, mis võib edaspidi põhjustada aga raskusi lapse sotsiaalses käitumises. Töö eesmärgiks oli uurida tervete laste sotsiaalset oskust ja kompetentsuse arengut. Uuringus osales 59 last vanuses 10–12 aastat. Sotsiaalse kompetentsuse hulka kuuluvate oskuste nagu valeuskumuste, sotsiaalse valetamise ja sarkasmi mõistmise hindamiseks kasutati erinevaid sotsiaalseid situatsioone kirjeldavaid lugusid ja teemaga seotud pilte. Planeerimisvõimet hinnati NEPSY saritesti tornitestiga. Uuringust selgus, et kõige paremini mõistavad lapsed valeuskumusi, seejärel sotsiaalset valetamist ning kõige keerulisem on sarkastiliste märkuste mõistmine. Võrreldes 10- ja 12aastaste laste valeuskumuste mõistmist, selgus, et 10aastaste laste keskmine (M = 1,56, SD = 0,85) valeuskumuste mõistmise võime on väiksem kui 12aastastel lastel (M = 1,88, SD = 0,12) (t = –2,3, p = 0,03). Olulisi erinevusi 10–12aastaste poiste ja tüdrukute sotsiaalsetes oskustes ei esinenud. Kinnitust ei leidnud ka hüpotees, et parem tegevuse planeerimise võime tagab suurema edukuse sotsiaalsetes suhetes. Nii on ümbritsevate inimeste käitumise tõlgendamine ja mõistmine pigem spetsiifiline oskus kui seotud üldise kognitiivse võimekusega. Vanuse kasvades suureneb laste võime mõista teiste inimeste kavatsusi, mõtteid ja käitumist ning paraneb olukorrale sobiva emotsionaalse ja käitumisreaktsiooni leidmine. Epilepsia, aktiivsus-tähelepanuhäire, ajutrauma ja Aspergeri sündroomiga lastel võib suhtlemis- ja käitumishäirete põhjuseks olla puudulik teiste inimeste mõistmine. Eesti Arst 2010; 89(11):725−73

Septo-optiline düsplaasia ehk de Morsier`sündroom

Artiklis on kirjeldatud kongenitaalse nägemishäire ja kasvupeetusega 6aastase poisi haigusjuhtu, kellel diagnoositi septo-optilise düsplaasia sündroom (SOD). Meie teada on see esimene haigusjuhu kirjeldus Eestis. Poisil esineb haigusele iseloomulik nägemisnärvide ja -diskide arengudefekt, mis põhjustab täielikku pimedust, ning isoleeritud kasvuhormooni puudulikkusest tingitud kasvupeetus ja külgvatsakesi eraldava vaheseina – septum pellucidum’i – puudumine. Lisaks on antud lühike ülevaade sündroomi olemusest ning diagnoosimise ja ravi võimalustest. Eesti Arst 2004; 83 (5):304-30

Gilles de la Tourette’i sündroomi perekondlik haigusjuht

Artiklis kirjeldatud haigusjuht täiendab Gilles de la Tourette’i sündroomi tänapäevase käsitluse ja probleemide ülevaadet, mis on avaldatud Eesti Arsti käesolevas numbris. Eesti haigusjuhu kirjelduse näitel on ühe võimaliku etioloogilise tegurina toodud välja perekondlik eelsoodumus ning rõhutatud sündroomi sagedast aladiagnoosimist ja puudulikku ravi. Kirjeldatud on 17 aasta vanuse Eesti naispatsiendi haigusjuhtu. &nbsp

Vastsündinu insult – haigestumus Eestis

Insult vastsündinueas on raske tüsistus, mis on senini olnud aladiagnoositud, kuid tänu radioloogiliste uurimismeetodite täiustumisele on selle diagnoosimine kõikjal sagenenud. Neonataalse insuldi kliinilisele pildile on iseloomulik fokaalsete krampide, apnoehoogude ja teadvushäirete esinemine, hiljem avalduvad lastel hemiparees, epilepsia ning kognitiivsete funktsioonide häired. Eestis tehtud epidemioloogilise uuringu senised tulemused näitavad, et vastsündinuea isheemilise insuldi esmashaigestumus oli aastatel 1998–2002 üks juht 2000 ja 2003. aastal 1 juht 1200 elussünni kohta. Artiklis on käsitletud neonataalse insuldi epidemioloogiat, tekkepõhjusi, riskitegureid ja diagnoosimist. Eesti Arst 2004; 83 (5): 296–30

Dopamiinitundlik düstoonia: kirjanduse ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus

Dopamiinitundlik düstoonia ehk Segawa sündroom on haigus, mille haigusnähtude varieeruvus võib mõnikord viia valediagnoosini nagu nt laste tserebraalparalüüs. Paljudel patsientidel esinevad sümptomid päevaste fluktuatsioonidega. Haigus allub ravile dopamiini väikeste annustega. Artiklis on kirjeldatud 11-aastase tütarlapse haigusjuhtu, mille puhul saadi hea raviefekt L-dopaga. Eesti Arst 2006; 85 (12): 841–84