Perearstide kvaliteedisüsteemi mõju perearstide ja eriarstide visiitide ning haigla voodipäevade arvule

Taust. Eestis rakendus perearstide kvaliteedisüsteem (PKS) 2006. aastal, et soodustada kvaliteetsete teenuste osutamist ja vähendada eriarstiabi vajadust.Eesmärk. Uurida PKSi mõju perearstide (PA) ja eriarstide (EA) visiitide ja haigla voodipäevade arvule.Metoodika. Esimeses uuringus kasutati Eesti Haigekassa andmeid 2006.–2011. aastal kõikide Eestis töötanud PAde kohta. PAd jagati kahte rühma – PKSiga liitunud ja PKSiga mitteliitunud – ning võrreldi PA ja pereõe (PÕ) töökoormust kahes rühmas. Teises uuringus moodustati juhuvalimi alusel kõikidest Eestis töötanud PAdest PKSis saavutatud tulemuse alusel kaks rühma: PAd, kes said tulemuse „väga hea“, ja PAd, kes said tulemuse „puudulik“. Uuriti mõlema grupi hüpertensiooni (HT) ja 2. tüüpi diabeeti (DIAB2) põdevate patsientide visiitide arvu ühe kalendriaasta (2014) vältel ning PKSi mõju PA ja EA visiitidele ning haigla voodipäevade arvule.Tulemused. PKSiga liitunud PAdel oli rohkem esmaseid ja korduvaid visiite ning suurem PÕ visiitide arv võrreldes PKSiga mitteliitunud PAdel. PKS avaldas mõju ka EA visiitide arvule ja haigla voodipäevade arvule. Võrreldes visiitide arvu PAdel, kelle tulemus oli „puudulik“, nendega, kelle tulemus oli „väga hea“, erines keskmine visiitide arv perearsti juurde oluliselt: HT-patsientidel vastavalt 6,71 ja 8,18 (p < 0,01) ning DIAB2-patsientidel 7,73 ja 9,52 (p < 0,01). EA visiitide arv oli HT-patsientide rühmas vastavalt 4,54 ja 4,64 (p < 0,01) ning DIAB2-patsientide seas 5,65 ja 5,91 (p = 0,68) ning keskmine haigla voodipäevade arv oli HT-patsientidel vastavalt 2,30 ja 2,13 (p < 0,01) ning DIAB2-patsientidel 3,35 ja 3,04 (p < 0,05).Järeldused. PKS suurendab PA ja PÕ töökoormust. Tulemus „väga hea“ PKSis suurendab nii PA kui ka EA töökoormust. Haigla voodipäevade arv oli väga hea tulemuse saanud PAde patsientide puhul mõnevõrra väiksem.Eesti Arst 2017; 96(4):199–20

A retrospective cohort study of incidence and risk factors for severe SARS-CoV-2 breakthrough infection among fully vaccinated people

Abstract SARS-CoV-2 vaccination is currently the mainstay in combating the COVID-19 pandemic. However, there are still people among vaccinated individuals suffering from severe forms of the disease. We conducted a retrospective cohort study based on data from nationwide e-health databases. The study included 184,132 individuals who were SARS-CoV-2 infection-naive and had received at least a primary series of COVID-19 vaccination. The incidence of BTI (breakthrough infection) was 8.03 (95% CI [confidence interval] 7.95⎼8.13/10,000 person-days), and for severe COVID-19 it was 0.093 (95% CI 0.084⎼ 0.104/10,000 person-days). The protective effect of vaccination against severe COVID-19 remained constant for up to six months, and the booster dose offered an additional pronounced benefit (hospitalization aHR 0.32, 95% CI 0.19⎼0.54). The risk of severe COVID-19 was higher among those ≥ 50 years of age (aHR [adjusted hazard ratio] 2.06, 95% CI 1.25⎼3.42) and increased constantly with every decade of life. Male sex (aHR 1.32, 95% CI 1.16⎼1.45), CCI (The Charlson Comorbidity Index) score ≥ 1 (aHR 2.09, 95% CI 1.54⎼2.83), and a range of comorbidities were associated with an increased risk of COVID-19 hospitalization. There are identifiable subgroups of COVID-19-vaccinated individuals at high risk of hospitalization due to SARS-CoV-2 infection. This information is crucial to driving vaccination programs and planning treatment strategies