Human endometrial receptivity and embryo-endometrium interactions

Infertility is an increasing medical and social problem affecting more than 10% of couples worldwide. Many underlying causes of human infertility have been overcome by assisted reproductive techniques; nevertheless, the implantation process remains one of the rate-limiting step as regards the success of the treatment. A prerequisite for successful implantation is the adequate preparation of a receptive endometrium and the establishment and maintenance of a viable embryo. The success of implantation further relies upon a two-way dialogue between the embryo and the endometrium. The molecular bases of these preimplantation and implantation processes in humans are not well known. The general aim of the current thesis was to add more understanding into the complex mechanism of human embryo implantation; to identify different factors that play role in endometrial and embryo preparation for successful implantation. In our first approach of identifying factors important for endometrial maturation to a receptive phase, we applied single gene analysis and genome expression analysis to fertile women and women with unexplained infertility. In the endometria of fertile women we identify previously known and new genes and pathways expressed in receptive endometrium, and that several of these genes and pathways were dysregulated in the endometria of women with no explainable reason for their fertility complications. These pathways included LIF pathway and JAK-STAT signalling cascade, coagulation cascade, inflammatory responses, lipid metabolism, and others. We also identified genetic variation in genes involved in blood coagulation to influence gene and protein expression levels in the endometrial cells, and their association with unexplained infertility was demonstrated. Further, we found pinopodes, the endometrial morphological markers, to be abundant in fertile endometria, but scarce in infertile endometria at the time of embryo implantation. Our second study approach was to analyse factors important for implantationcompetent blastocyst development. For that we analysed human embryos cultured in vitro. We found a major wave of transcriptional down-regulation in preimplantation embryos, where one possible down-regulation mechanism could operate via microRNA molecules. Finally, we aimed to identify interactions between receptive endometrium and blastocyst-stage embryo. For that we applied a novel network profiling algorithm HyperModules, which combines topological module identification and functional enrichment analysis. The main curated embryo-endometrium interaction network highlighted the importance of cell adhesion molecules in the implantation process. Also cytokine-cytokine receptor interactions were identified, where osteopontin, LIF and LEP pathways were intertwining. We also identified several novel players in human embryo-endometrium interactions at the time of implantation. The current thesis gives new insights into the processes involved in successful implantation in humans. Increasing our knowledge in the processes involved in preimplantation and implantation will facilitate the development of strategies to manipulate endometrial function, embryo development, and embryo-endometrium dialogue in order to promote successful implantation or to inhibit infertility

Retsidiivsust mõjutavad tegurid valitud kuriteoliikide näitel

http://www.ester.ee/record=b449503

The effect of retention trees on the growth of norway spruce

The increased demand for wood and at the same time declining biodiversity, especially in species related to natural forests has brought to attention the need to find ways to maintain natural forest components also in managed stands, not only in specially protected areas. One possible method for increasing the number of species in a production forest is using retention trees. A forest stand in Southern Sweden was investigated to determine the effect of retained trees on the growth of Norway spruce (Picea abies). A total of thirty-three plots were established in 5.5 ha stand with retained oaks as plot centers, three oak release treatments (high release, medium release and no release) were carried out on the plots. The results showed a reduction in individual tree Norway spruce growth within the proximity of the retained oak. A larger diameter increment was recorded around the gaps in comparison with no release plots, so some of the loss in Norway spruce growth was compensated. At the whole stand level, there was no significant effect of the retained trees on the growth of the spruce; however, this could be caused by the imposed treatments and thinning in the stand, which might have evened out the total retained tree effect. Further investigation is needed in determining the compensation of growth around gaps and also a wider age range of Norway spruce stands should be evaluated

Konfliktijuhtimisviiside ja juhtimisstiilide omavahelised seosed ning nede sõltuvus erinevatest tunnustest Eesti ettevõtete juhtide ja spetsialistide näitel

Käesolev töö analüüsib Thomas-Kilmanni konfliktijuhimiseviiside ning Fiedleri juhtimisstiilide omavahelisi seoseid ning kummagi testi seoseid erinevate tunnustega. Erinevalt valdavast osast kirjandusest, kus käsitletakse konfliktijuhtimisviiside ning juhtimisstiilide seoseid erinevate isiku- ning ametipositsiooni kirjeldavate tunnustega, uurib käesolev töö Thomas-Kilmanni ning Fiedleri lähenemiste omavahelisi seoseid, mille kohta on püstitatud töö kõige olulisem hüpotees: "Ettevõtete juhtide ja spetsialistide konflikti-juhtimisviisid on sõltuvad juhtimisstiilist". Lisaks uuritakse kirjanduse põhjal püstitatud kuue kõrvalhüpoteesi paikapidavust, mis käsitlevad Thomas-Kilmanni ning Fiedleri LPC testide seost soo, vanuse ning ametipositsiooniga. Uurimistöö tulemustest leiti, et konfliktijuhtimisviiside ning juhtimisstiilide vahel on olulised seosed – tulemustele orienteeritud juhtimisstiil on seotud konkureerimise eelistamisega konfliktijuhtimisel, ning suhetele orienteeritus seostub taandumisega. Konfliktijuhtimisviiside osas osutusid naised vähem konflikte vältivaks ning rohkem koostööaltimaks kui mehed ning noored vähem konflikte vältivaks kui vanad. Erinevalt püstitatud hüpoteesist ilmneb, et konfliktsituatsioonis on naised oluliselt konkureerivamad ja käskivad ning mehed naistest kohanduvamad. Fiedleri juhtimisteooriate osas ilmneb, et juhtide ja spetsialistide juhtimisstiilid on oluliselt erinevad ning sõltuvad soost, vanusest ning ametipositsioonist. Lisaks ilmneb, et nooremad juhid/spetsialistid on oluliselt rohkem ülesandele orienteeritud

Parempoolsus Eesti parlamendierakondade põhiprogrammides ja 2019. aasta riigikogu valimiste valimisplatvormides

Vasak-parempoolsus on oluline mõõde võrdlevas poliitikas, mis võimaldab parteisid omavahel võrrelda. Dimensioonina on see tähtis nii parteile, valijale kui ka politoloogile. Antud töö käigus uuriti Eesti XIV Riigikogu koosseisu kuuluva viie erakonna (Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Isamaa Erakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond) parempoolsust eesmärgiga selgitada välja, kas Eesti parlamendierakondade põhiprogrammide ning 2019. aasta valimisplatvormide vahel esineb parempoolsuse nihe. Samuti pöörati tähelepanu sellele, millised parempoolsed tunnused programmides üleüldiselt esinevad. Töö tulemuste saamiseks viidi läbi parteide põhiprogrammide ja 2019. aasta XIV Riigikogu valimiste valimisplatvormide sisuanalüüs tuginedes Manifesto Project’i teadlaste poolt väljatöötatud metoodikale. Kodeerimisele kuulusid viie parlamendierakonna viis põhiprogrammi ja viis valimisplatvormi. Töö põhirõhk on asetatud programmides esinevatele parempoolsetele väärtustele. Tulemustes selgus, et parlamendierakondade põhiprogrammide ja 2019. aasta valimisplatvormide vahel esineb parempoolsuse nihe. Kõige suurem parempoolsuse nihe ilmnes Keskerakonna põhiprogrammi ja valimisplatvormi vahel, kõige väiksem Sotsiaaldemokraatliku Erakonna programmide vahel. Vaadeldes üldpildina parlamendierakondade parempoolsust ilmnes, et parteide põhiprogrammid on ühtlasemad ning valimisplatvormid hüplevamad. Kõige sarnasemalt kajastatud parempoolne tunnus nii põhiprogrammis kui ka valimisplatvormis on pooldav suhtumine militarismi. Teiste parempoolsete väärtuste puhul on erinevused suuremad. Töö on oluline, sest avab uue mõõtme poliitilises diskussioonis, kuna autorile teadaolevalt pole parempoolsuse nihet Eesti parlamendierakondade programmides varem uuritud.https://www.ester.ee/record=b5451223*es

E-ostlejate tarbimispraktikad ja soovitused nende muutmiseks

Töö lisad on ainult paberversioonis, lisatuna CD-plaadil.Käesoleval magistritööl oli kaks eesmärki. Esimene eesmärk oli uurida ja analüüsida sotsiaalsete praktikate teooriale tuginedes tänast e-ostupraktikat – millised on e-ostlejate ostueelsed riskimaandamisstrateegiad ja –tegevused ning mida teevad ostlejad siis, kui ost ei realiseeru soovitud viisil. Lisaks soovisin ma välja selgitada, kuidas saaks e-ostlejate endi hinnangul nende e-ostupraktikat TKA propageeritud “ideaalse” käitumisviisi suunas muuta. Teine eesmärk oli praktikateooriale, empiirilistele tulemustele ning enda kogemusele tuginedes välja pakkuda rakenduslikke soovitusi loomaks sekkumisi kujundamaks e-ostupraktikat nii, et muuta müüja tausta kontrollimine, müügitingimuste lugemine ning kauba vajadusel tagasisaatmine e-ostlejate seas loomulikuks ning taastootvaks tegevuseks. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks korraldasin kaks fookusgrupiintervjuud e-ostlejatega vanuses 18–48. Lisaks viisin oma soovituste peatükile ekspertarvamuse saamiseks läbi (grupi)eksperdiintervjuu TKA tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomiku ning TKA turujärelevalve osakonna üldkaubanduse (sh e-kaubanduse) valdkonna juristi Kristel Huvilaga. Töö tulemustest nähtub, et ei e-ostupraktika ostueelsetes ega -järgsetes tegevustes pole eriti palju ühist TKA välja pakutud “ideaalse” e-ostupraktikaga. E-ostlejatel on ostu eel klassikalise taustakontrolli ning müügitingimustega tutvumise asemel välja kujunenud oma kindlad riskimaandamisstrateegiad, mille täitmise puhul käitutakse harjumuslikult ning poolautomaatselt. Need tegurid on: 1) varasem positiivne kogemus sama e-poega; 2) teiste inimeste hea kogemus kas tuttavatelt kuuldu või internetikommentaatorite näol; 3) turvalisena tajutav makselahendus (PayPal või krediitkaart); 4) väga odav hind. Kui ost ei realiseeru soovitud viisil, piirdub e-ostlejate tegutsemine reeglina vaid kauplejaga kontakteerumisega. Probleemide edasi kaebamine ning asjade tagasisaatmine pole minu töö valimi näitel kuigi levinud ning neid tajutakse pigem tüütute ning keeruliste tegevustena, mille sooritamiseks puuduvad ka kõik vajalikud praktilised arusaamad. Selgus, et tagasisaatmise asemel on olemas erinevaid alternatiivseid tegevusi – asjade edasi müümine või kinkimine, uue funktsiooni leidmine või ära viskamine. E-ostlejad ise pakkusid e-ostupraktika muutmiseks peamiselt välja kas tehnoloogilise innovatsiooni või seadusandluse muutmisega seotud mõtteid. Mis neid ühendas oli see, et need olid kõik mõtted välistest sekkumistest, mis jätaksid tarbijate endi tähendused ning oskused puutumata. Seega ei taha e-ostlejad ise oma käitumises muudatusi sisse viia. Nende tulemuste põhjal koostasin ma ka üheksa erinevat soovitust, mis on mõeldud lisameetmetena praegustele peamiselt teadlikkusele suunatud sekkumistele. Soovitused olid järgnevad: 1) Konkreetsetele praktilistele oskustele suunatud videote ja koolituste tootmine ja läbi viimine lünkade täitmiseks praktilistes arusaamades; 2) Tarbijate ostueelsete sammude vähendamine info koondamise ning teiste EL-i riikidega koostöö näol; 3) Postipakkide ühtlustamine ja korduskasutatavate postipakkide kasutusele võtmine; 4) TKA materjalide leitavuse parandamine Google’is; 5) Tihe koostöö postkontoritega tagastamise ning kaebuste lahendamise hõlbustamiseks; 6) Koostöö internetipankadega teadmiste ning oskuste kujundamisel ning ohtlike ostude tõkestamiseks; 7) Lepingujärgse teavituse klausli seadusandlusesse lisamine; 8) Müügitingimuste vormile nõuete seadmine; 9) Positiivse ning sisulise avaliku diskussiooni tekitamine.http://www.ester.ee/record=b4685453*es

Hinnang ettevõtte praktikale ja praktika juhendamisele ühe Eesti kutsekooli ärindus- ja kaubandusosakonna õpilaste näitel

http://www.ester.ee/record=b4688331*es

Tarbijakaitseameti e-kaubanduse teavituskampaania ja aktiivsete e-ostlejate tarbimispraktikad

Töö koosneb 2 failist: põhitööst ja 1 lisastUurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on aktiivsete e-ostlejate e-kaubanduse alane oskusteave ning käitumine ning kuivõrd erineb see Tarbijakaitseameti propageeritud ideaalsest mudelist. Samuti uurisin TKA e-kaubanduse alase kampaania tõlgendamist nende samade informantide poolt. Selleks viisin läbi 12 semistruktureeritud intervjuud kuue inimesega, milles kasutasin ka think-aloud meetodi elemente - informandid tegid sel meetodil läbi näidisostu ning analüüsisid ostatargalt.ee kodulehekülge. Lisaks lasin valimi liikmetel kampaaniaperioodi e-ostualase käitumise ning meedias toimuva kohta pidada meediapäevikut. Tulemusi tõlgendasin sealjuures tuginedes sotsiaalsete praktikate kesksele teooriale. Analüüsi tulemusel selgus, et valimi teadmised oma õigustest on küllaltki napid. Sellest, millest aga teatakse, ei juhinduta alati igapäevakäitumises, ilmneb n-ö väärtuste ja käitumise lõhe (ingl k. value-action gap). Näiteks tagastamisõigusest küll teatakse, kuid valdavalt ei kasutada seda isegi probleemide ilmnemisel, jättes kasutu asja pigem endale või müües maha. Sealjuures teeb olukorra raskemaks see, et väga suur osa kaubast tellitakse väljastpoolt EL-i, mis tähendab, et probleemide lahendamine on juba eos keerulisem. Siiski joonistus välja huvitav tendents, mis tasub eraldi edasi uurimist - tellitakse n-ö mõttetuid ja odavaid asju, mille puhul ollakse juba ette valmis ostus pettuma. See aktiivsete e-ostlejate käitumismudel erines aga oluliselt TKA kampaania loodud n-ö ideaalsest praktikast. Aktiivsetel ostlejatel on välja kujunenud oma kindlad alategevused, milles on väga suur roll praktikaspetsiifilistel interaktsioonil - teiste inimeste kogemus, kommentaarid, reitingud. Need asendavadki suuresti TKA soovitud ostueelset käitumist ning ametlikku taustakontrolli. Lisaks sellele maandatakse risk ka juba läbi madala hinna ning võimalusega sobimatu asi hiljem kellelegi maha müüa. TKA kampaania tõlgendused põhinesid seega teistsugusele kogemusele, jäädes mõneti informantide jaoks kaugeks. Kampaania puhul hinnati ja jäi meelde kõik väline - kostüümid, naljad, tegelased, lehekülje ülesehitus, kuid sisuliselt ei suudetud piisavalt samastuda. Kuigi TKA pidas sihtrühmaks kõiki, kes võivad e-kaubandusega kokku puutuda, distantseerisid aktiivsed e-ostlejad end sihtrühmast, arvates, et nemad sinna sihtrühma, kellel seda infot vaja oleks, ei kuulu, sest nemad on piisavalt targad ja kogenud. Kampaanias esitatud näpunäiteid peeti oma igapäevapraktikatesse raskesti ülekantavateks ning potentsiaali käitumise muutmiseks väga väikeseks. Põhjuseks peamiselt see, et tellitakse niikuinii juba endale tuttavatelt lehtedelt, kampaania ei käsitlenud juhiseid ega teadmiseid väljastpoolt EL-i tellimise kohta ning see, et senise käitumisega oli valim juba ilma suuremate äpardusteta hakkama saanud. Seetõttu ei leitud motivatsiooni, midagi tulevikus teistmoodi tegemiseks. Uurimuse käigus ilmus välja mitu huvitavat nähtust, mis väärivad tulevikus edasist tähelepanu. Kuna minu bakalaureusetöö maht oli piiratud, keskendus see peamiselt empiiria esialgsele tõlgendamisele. Tegelikult saaks siit ainest ka praktilisemat laadi soovitustele – mis on konkreetselt need sammud mida teha ja need elemendid, mida mõjutada nii, et muutus toimuks ka inimeste käitumises? Millised konkreetsed võimalused on TKA-l sekkumiseks ning suunamiseks? Kuid tulemustes oli veel mitmed mõttelõnga alguseid, millele käesoleva bakalaureusetöö empiiria põhjal järeldusi ei saa teha. Näiteks tasuks edasi uurida minu valimi poolt välja joonistunud Aasia n-ö kribu krabu tellimise praktikat. Mis võivad olla selle keskkondlikud ning majanduslikud tagajärjed? Kas neid samu asju üldse tarbitaks ilma e-ostupraktikata?http://www.ester.ee/record=b4486330*es

Teenusedisain kiirtoidurestoran Vapiano näitel

http://www.ester.ee/record=b4428777~S1*es

Beyond the Reproductive Tract: Gut Microbiome and Its Influence on Gynecological Health

Purpose of review: The analysis of microbiome in association with female health is today a “hot topic” with the main focus on microbes in the female reproductive tract. Nevertheless, recent studies are providing novel information of the possible influence of the gut microbiome on gynecological health outcomes, especially as we start to understand that the gut microbiome is an extended endocrine organ influencing female hormonal levels. This review summarizes the current knowledge of the gut microbes in association with gynecological health. Recent findings: The gut microbiome has been associated with endometriosis, polycystic ovary syndrome, gynecological cancers, and infertility, although there is a lack of consistency and consensus among studies due to different study designs and protocols used, and the studies in general are underpowered. Summary: The interconnection between the gut microbiome and reproductive health is complex and further research is warranted. The current knowledge in the field emphasizes the link between the microbiome and gynecological health outcomes, with high potential for novel diagnostic and treatment tools via modulation of the microenvironment.CTS-112