Listeria monocytogenes ’e põhjustatud meningoentsefaliit

Bakteriaalset meningiiti on maailmas diagnoositud 200 aastat; Listeria monocytogenes’e põhjustatud meningoentsefaliiti kirjeldati esimest korda 1934. aastal ning selle erivormi rombentsefaliiti 1957. aastal. TÜ Kliinikumi neuroanestesioloogia osakonnas diagnoositi 2003. aastal kolm listeeria-meningoentsefaliidi juhtu. L. monocytogenes’e põhjustatud meningoentsefaliit erineb tavapärasest bakteriaalsest meningoentsefaliidist nii kliinilise pildi kui ravi poolest. L. monocytogenes ei ole tundlik tsefalosporiinide suhtes, mistõttu selle tekitaja kahtlusel tuleb juba empiirilise ravi etapis lisada ampitsilliin. Haiguse letaalsus on suur, eriti kui hilinetakse õige antibiootilise raviga. Artiklis on kirjeldatud nn rombentsefaliidi kliinilise pildiga kulgenud haigusjuhtu ning käsitletud põhjalikumalt diagnoosimise ja ravi aspekte. Eesti Arst 2004; 83(10): 677-68

Cryptococcus-fungeemia AIDSiga patsiendil

Kuna HI-viiruse kandjate arv Eestis pidevalt suureneb, on lähiaastatel väga tõenäoline mitmesuguste oportunistlike infektsioonide esilekerkimine. Artiklis on kirjeldatatud Eestis teadaolevalt esimest krüptokokkoosi-juhtu AIDSiga patsiendil. 18aastasel naispatsiendil diagnoositi 2003. a mais süsteemne Cryptococcusneoformans infektsioon ja AIDS post mortem. Oportunistlik seenpatogeen isoleeriti patsiendi verekülvist. Krüptokokkoosi diagnostikaks soovitatakse kasutada seene polüsahhariidsete antigeenide määramist lateksaglutinatsiooni või ELISA-meetodil patsiendi liikvorist või vereseerumist. Halvenenud immuunsuse ja meningiidiga patsientidel võib teostada kiirdiagnostilise testina liikvori otsese mikroskoopia. Artiklis on esitatud rahvusvahelistes ravijuhistes toodud soovitused Cryptococcus-infektsiooni raviks

TÜ Kliinikumi ühendlaboris isoleeritud anaeroobide spekter ja ravimitundlikkus

2001.–2006. a analüüsiti TÜ Kliinikumi ühendlaboris kliinilistest materjalidest isoleeritud anaeroobide rühmi ja antibiootikumitundlikkust ning võrreldi neid parodontiidi patogeenide sarnaste andmetega. Kliinilistest materjalidest isoleeritud anaeroobsetest parodontiidi patogeenidest olid sagedasemad prevotellad ja fusobakterid. Anaeroobide antibiootikumitundlikkus oli suhteliselt kõrge. Metronidasool toimis hästi gramnegatiivsetesse pulkbakteritesse, kuid grampositiivsed kokid olid resistentsemad. Klindamütsiin ja ampitsilliin/sulbaktaam olid tõhusad kõikide anaeroobirühmade suhtes. Beetalaktamaasi produtseerivate mikroobide osakaal oli 7–54%. Sagedasemad beetalaktamaasi suhtes positiivsed mikroobid olid Porphyromonas spp. ja Prevotella spp. Parodontiidi anaeroobsed patogeenid osutusid kliinilistest isolaatidest antibiootikumitundlikumateks. Eesti Arst 2008; 87(11):834−84

Acinetobacter baumannii, Pseudomonas aeruginosa ja Klebsiella pneumoniae tähtsus ning antibiootikumitundlikkus Eesti haiglate intensiivravi osakondades

Korraldatud uuringu järgi kuulusid A. baumannii, P. aeruginosa ja K. pneumoniae Eesti haiglate intensiivravi (IR) osakondades viie kõige olulisema patogeeni hulka. K. pneumoniae tundlike ja resistentsete tüvede suhe oli kõikides haiglates sarnane, samuti ka A. baumannii ja P. aeruginosa karbapeneemi- ja amikatsiinitundlikkus. A. baumannii tsefepiimiresistentsus oli suurim TÜ kliinikumis ning temaampitsilliinsulbaktaamiresistentsus oluliselt väiksem PERHis

Invasiivsete patogeenide struktuur ja antibiootikumitundlikkus: olukord Eestis 2004

2004. aastal toimus Eesti haiglates invasiivsete infektsioonitekitajate prospektiivne uuring Euroopa antimikroobse resistentsuse jälgimise süsteemi (EARSS) protokolli alusel. Grampositiivsete ja gramnegatiivsete patogeenide suhe oli kaks ühele. Invasiivsetestmikroobidest moodustasid kolmandiku koagulaasnegatiivsed stafülokokid, millele järgnesid E. coli, S. aureus, Enterobacteriaceae ja Enterococcus spp. Kõik Eesti invasiivsed patogeenid osutusid suhteliselt antibiootikumitundlikeks. ESBL (laia spektriga beetalaktamaasid) positiivseid E. coli tüvesid esines 3,6% ja Klebsiella spp. omi 23%. Peamised antibiootikumiresistentsuse probleemid olid seotud A. baumannii ja P. aeruginosa tüvedega. Eesti Arst 2005; 84 (8): 520–52

Clinical and Pathological Findings of Fatal 2009–2010 Pandemic Influenza A (H1N1) Infection in Estonia

The aim of this study was to analyze all deaths from A (H1N1) in Estonia during the 2009–2010 epidemic to find out the reasons of high mortality and optimize management strategies for future influenza epidemics. Material and Methods. A retrospective review of medical records, autopsy reports, and reassessment of autopsy slides of all fatal cases of proven A (H1N1) influenza in Estonia from October 2009 to May 2010 was carried out. Results. There were a total of 21 proven fatal cases (median age, 57 years); the population mortality rate of 1.56 per 100 000 inhabitants was one of the highest in the world. Altogether, 18 of the 21 patients had known risk factors for influenza, and 3 patients were previously healthy children. Three decedents had received antiviral treatment, and none had been immunized. There were 19 decedents autopsied, with viral pneumonia (58%) being the most frequent pathological finding; 40% had evidence of bacterial superinfection. In 4 cases, influenza was not clinically suspected and was diagnosed postmortem. Influenza was the primary cause of death in 15 decedents, while in 9 cases, comorbidities played a significant role in fatal outcome. In the remaining 4 cases, another illness was considered the primary cause of death with influenza as an accompanying factor. Conclusions. High autopsy rate and liberal postmortem PCR testing enables the detection of additional A (H1N1) influenza cases, yet it might lead to overestimation of the population mortality rates, especially in a small population with low number of events. Increased vaccine coverage, vigilant diagnosing including wide PCR testing, and early more liberal use of antiviral medications during the influenza A (H1N1) epidemic may hold the potential of lowering population mortality

Prolonged outbreak of <it>Serratia marcescens</it> in Tartu University Hospital: a case–control study

Abstract Background The aim of our study was to investigate and control an outbreak and identify risk factors for colonization and infection with Serratia marcescens in two departments in Tartu University Hospital. Methods The retrospective case–control study was conducted from July 2005 to December 2006. Molecular typing by pulsed field gel electrophoresis was used to confirm the relatedness of Serratia marcescens strains. Samples from the environment and from the hands of personnel were cultured. Results The outbreak involved 210 patients, 61 (29%) developed an infection, among them 16 were invasive infections. Multivariate analysis identified gestational age, arterial catheter use and antibiotic treatment as independent risk factors for colonization and infection with Serratia marcescens. Molecular typing was performed on 83 Serratia marcescens strains, 81 of them were identical and 2 strains were different. Conclusions Given the occasionally severe consequences of Serratia marcescens in infants, early implementation of aggressive infection control measures involving patients and mothers as well as the personnel is of utmost importance.</p

Surf en Chine : Entre volonté politique et engouement économique

La Chine souhaite transformer Hainan, île tropicale au sud du pays, en " Hawaï chinois ". Sa stratégie : accueillir des compétitions internationales de surf professionnel. Un objectif entre volonté politique et engouement économique qui peine à trouver écho auprès de la population locale, peu tournée vers la pratique de ce sport