Filosoofia ajaloo uurimisest angloameerika traditsioonis G. Berkeley vaadete käsitlemise näitel

Artikli eesmärgiks on kirjeldada, kuidas toimub filosoofia ajaloo uurimine angloameerika traditsioonis. Keskendun George Berkeley vaadete käsitlemisele, mis oli mu uurimistöö põhisuunaks ligikaudu aastatel 1995–2007. Isikliku kogemuse najal selgitan, millised tavad valitsevad professionaalses filosoofia ajaloo uurijate kogukonnas. Tutvustan erinevaid lähenemisviise ja tõekspidamisi, millest selle valdkonna asjatundjad nimetatud traditsioonis lähtuvad, ja selgitan ka enda positsiooni selles raamistuses. Leian, et filosoofia ajalugu tasub uurida sügavuti, kuid ei mõista hukka ka pealiskaudsemaid lähenemisi. Tutvustan tüüpilisi probleeme, lahendusi ja võtteid, millega filosoofia-ajaloolane tekstide tõlgendamisel kokku puutub. Artikli viimastes osades kirjeldan lähemalt oma kogemust Berkeley keelekäsituse detailsel uurimisel. Ühe konkreetse debati näitel selgitan, mille üle ja kuidas filosoofia-ajaloolased väitlevad

Keda tänada napi pääsemise eest? Järeldusi ühest 1796. aastal toimunud riskantsest mereretkest Vormsilt ja Noarootsist Soome

At the end of the winter, some men from Vormsi and Noarootsi (North-West Estonia) went out onto the sea to hunt seals. The sea was still frozen. However, suddenly the weather changed, and they drifted out onto the open sea on an ice-floe. After two dangerous days their ice floe reached Finland, and they were saved. The article analyses reports about this journey written very shortly after the event. The most important of these were penned by the Vormsi pastor and by his Noarootsi colleague. Both seem to have belonged to opposing theological traditions (Pietism, Enlightenment), and their reports differ considerably. This can be explained by the two group's different story-telling traditions - none of which so far has aroused much interest from folklorists, since these stories do not fit neatly into traditional conceptions of folklore. The article aims at highlighting that the way a story is told not only depends on the facts to be reported but owes much to the attitudes and previous experiences of the story-tellers. This, however, is not only applicable to stories told by the "folk". The author also raises the question of whether folklorists and historians can or should tell a good story in a thrilling way that nevertheless satisfies scholarly demands

Ajarännak keisrilõike sünnist tänapäevani

Keisrilõige on tänapäeval üks sagedasemaid günekoloogilisi operatsioone. Selle osakaal sünnitustest oli Eestis 2021. aastal 20,6% ehk kokku sünnitas sel teel 2655 naist (1). Nüüdisajal on keisrilõige üsna tavaline sünnitusviis, kuid sajandeid tagasi oli tegemist meeleheitelõikusega, mis üldjuhul lõppes ema surmaga, peamine eesmärk oli loote päästmine. Alles 19. sajandil muutus günekoloogilise lõikuse mõte, kui kasutusele võeti esimesed anesteetikumid, pöörati rohkem tähelepanu anti- ja aseptikale ning töötati välja nii ema kui ka loodet säästev operatsioonikäik. Keisrilõike ajalugu on ligi neli sajandit pikk ja esimesena kirjeldati seda juba 16. sajandil. Artikli eesmärk on anda ülevaade keisrilõike ajaloost ning läbilõige viimastest kliinilistest ideedest ning nende efektiivsusest

Oswald Külpe’s life in Estonia

Oswald Külpe on tuntud kui üks Würzburgi koolkonna rajatest ning märkimisväärne eksperimentaalpsühholoog. Kuid vähetuntud on fakt, et Külpe pärines tegelikult tänapäeva Läti aladel asuvast Kuramaa kubermangust, samuti ei ole enamus kuulnud sellest, et ta õppis aasta Tartu Ülikoolis ja lõpetas 1886. aasta kooli ajaloolasena. See uurimus keskendus tollele vähetuntud ajaperioodile ja üritas välja uurida võimalikult palju Külpe elust Eestis tema õpilaskaustiku alusel. Kaustik sisaldas mitmeid avaldusi, hindelehti, lõputööd ja lõpudiplomit. Materjalidest tulenevat infot võrreldi käesolevate Külpet puudutavate teadmistega ja analüüsiti, uurimustööst saadud lisatöö väärtust. Arhiivimaterjalide läbitöötamise tulemusel esitab see uurimus tõlgenduse Külpe Eestisse tuleku põhjustest ja Eesti mõjudest tema karjääri kujunemisesse

Kleio : ajaloo ajakiri. 1996, nr.1

https://www.ester.ee/record=b1072365*es

Ajaloosündmuste nimetuste algustäheortograafia: reeglistus ja kasutus ajakirjanduse näitel

http://www.ester.ee/record=b4430811~S1*es