The significance of Traveler's Route Knowledge for Choice of commuting mode of transport

Dissertation submitted in partial fulfillment of the requirements for the Degree of Master of Science in Geospatial Technologies.Travelling in a city is an essential part of everyone’s life, whether it is the routine daily commute or navigating to a previously unknown place, and can be accomplished with a variety of means of transport. This thesis explores how personal, first-hand route knowledge influences choice of mode of transport. This is motivated by the premise that human-oriented approach for computer systems design can be of significant benefit to the user. Public (bus, train, tram, metro) and private (bicycle, car, on foot) means of transport are considered and compared. Collected survey data analysed with a logistic regression method does not show any relationship between route knowledge and choice of mode of transport

Uexkülli fenomenoloogia ja omailma üleminekud: Norra hundipopulatsiooni majandamise ökosemiootiline analüüs

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Käesoleva väitekirja peamiseks ülesandeks on anda oma panus omailma mõistete ja mudelite arendamisse (omailmateooriasse Uexkülli-järgses traditsioonis) ning kirjeldada semiootilisi mehhanisme, mis Skandinaavias huntide ja lammaste populatsioonide reguleerimisel esinevad, pöörates põhitähelepanu loomade märgilistele suhetele inimesega. Norra huntide majandamise juhtumianalüüsi kasutatakse töös, testimaks väitekirjas arendatud teoreetiliste mõistete ja mudelite rakendamist. Väitekiri koosneb seitsmest avaldatud artiklist. Kolmes artiklis analüüsitakse Uexkülli mõistestikku ning arendatakse seda edasi, lähtudes diakroonilisest fenomenoloogiast; kaks artiklit on pühendatud inimökoloogia globaalsetele aspektidele ning kaks tegelevad detailsemalt tänapäevase Norra hundiökoloogia ökosemiootilise analüüsiga. Väitekirja keskseks mõisteks on omailma üleminek, mis on uexküllilik mõiste keskkonnamuutuse kohta. Uexküllilik fenomenoloogia erineb enamikust fenomenoloogia suundadest selle poolest, et see pole teadvusekeskne ning ei asu fenomenide tegelikkuse küsimuses neutraalsele positsioonile. Omailma üleminek — ehk keskkonnamuutus sellisena, nagu see avaldub subjektiivsel ja kogemuslikul tasandil — erineb füsikokeemilisest keskkonnamuutuse mõistest, olles laiema mõistena kasutatav ühtaegu bioloogias (nii arengu- kui evolutsioonilises bioloogias) ja kultuuriteadustes. Töös kirjeldatakse inimese omailma kolmetist mudelit (rakendatavana koos fenomeniväljadega ning üldistades nii, et seda saaks rakendada loomadele üldiselt). Doktoritöös järeldatakse, et hundikaitse väljavaateid määravad oluliselt hundi sümbolilisusest tulenevad negatiivsed aspektid, mis Norra kontekstis peegeldavad põllumajanduslikke arenguid.The main task of this dissertation is to contribute to the development of Umwelt concepts and models – Umwelt theory in the tradition after Jakob von Uexküll – and to attempt to describe the semiotic mechanisms that regulate the wolf and sheep populations in Scandinavia, especially through their interaction with the human species. The case study on Norwegian wolf management is used as a test case for the application of theoretical concepts and models developed in the thesis. The thesis includes seven published papers. While three of them provide analysis of Uexküll's conceptual apparatus and develop it in terms of a diachronic phenomenological approach, two are devoted to mapping of global aspects of human ecology and two to ecosemiotic analysis of current Norwegian wolf ecology. The core concept of this work is Umwelt transition, which represents an Uexküllian notion of environmental change. Uexküllian phenomenology differs from most established phenomenologies by not being consciousness-centred, and by not adopting neutrality with regard to the reality status of phenomena. Umwelt transition – environmental change as manifested at the subjective, experiential level – differs from the mainstream, physio-chemical notion of environmental change in that it is a wider notion applicable in biology (both developmental and evolutionary) and cultural studies alike. A tripartite model of the human Umwelt (applicable in combination with phenomenal fields – and generalised so as to apply to animals in general) is sketched. The thesis eventually establishes that future wolf symbolicity in its negative aspects – in the Norwegian context mirroring agricultural developments – will determine the prospects of wolf conservation