Toidutalumatus – tegelik või tekitatud probleem

Toidutalumatuse käes arvab end vaevlevat kolmandik kuni pool inimestest, uuringutega leitakse aga seda tõbe oluliselt harvem. Toidutalumatust ja -allergiat ajavad omavahel segi isegi meditsiinitöötajad, patsientidest rääkimata. Toidutalumatuse sümptomid on ajas väga varieeruvad, võivad hõlmata mitut elundkonda ning mõnikord ei ole võimalik selle täpset tekkemehhanismi kindlaks teha. Seetõttu võib diagnoosimine või välistamine keerukaks osutuda ja põhjustada väärdiagnoose ning see omakorda mittevajalikke dieedipiirangute rakendamist ja väärtoitumist. See on eriti ohtlik laste puhul, kelle organism alles kasvab ja areneb.Artiklis on antud ülevaade toidutalumatuse võimalikest põhjustest, mehhanismidest (ensümaatiline, farmakoloogiline, mittespetsiifiline) ning diagnoosimise võimalustest. Eesti Arst 2016; 95(7):442–44

Atoopilise sensibiliseerumise ja allergiahaiguste kujunemine Eesti ning Rootsi väikelastel ja seda mõjutavad tegurid

Epidemioloogiliste uuringute põhjal on suure sissetulekuga riikide lastel ja noortel allergiahaigused sagenenud. Nendega võrreldes esineb Eesti koolilastel allergiahaigusi harvem. Uuringus võrreldi Eesti ja Rootsi väikelaste allergiahaiguste ja atoopilise sensibiliseerumise esinemissagedust, kujunemist ning neid mõjutavaid keskkonnategureid. Tulemused näitasid, et Rootsis diagnoositi lastel sagedamini atoopilist dermatiiti, Eestis aga bronhiaalastmat. Eesti laste vereplasmas oli sageli allergeenspetsiifilisi IgE-tüüpi antikehi ka siis, kui nahatest positiivseid tulemusi ei andnud. Rootsi lastel oli seevastu positiivseid nahatestitulemusi sagedamini ja seda isegi siis, kui vereplasmas IgE- tüüpi antikehad puudusid. Eesti lapsed põdesid sagedamini hingamisteede nakkusi ning neile määrati rohkem antibiootikume. Antibiootikumide kasutamine suurendas neil allergiahaiguste ja positiivsete nahatorketestide riski. Rootsis oli laste allergiahaiguste ja kodutolmu endotoksiinisisalduse vaheline seos pöördvõrdeline, Eestis sellist seost ei täheldatud, kuigi kodude tolmu allergeeni- ning endotoksiinisisaldus oli suurem. Kokkuvõtvalt võib oletada, et Eesti laste immuunvastust mõjutab nende varajane suurem kokkupuude mikroorganismideg

Pesugeelikapslist põhjustatud mürgistus

Kirjeldatud on poisi haigusjuhtu, kes 2 aasta vanusena oli alla neelanud poole pesugeelikapsli sisust. Vanemad andsid esmaabina poisile rohkelt vett juua, mille järel eritus suust ohtrasti vahtu, mis sattus koos maosisuga hingamisteedesse. Laps hospitaliseeriti lastehaiglasse aspiratsioonipneumoonia raviks. Lapsel jäi aastateks püsima sage rögaeritusega köha, bronhide loputusvedelikus leiti mikrobioloogilisel uuringul Haemophilus influenza. Oli välja kujunenud kopsude keemiline kahjustus ning laps vajas perioodiliselt antibiootilise ravi kuure, hingamisteede ahenemise ja turse vastaseid ravimeid. Artiklis on kirjeldatud pesugeelikapslist põhjustatud mürgistuse korral rakendatavaid esmaabi võtteid ja selle mürgistuse vältimise meetmeid

Füüsilise koormuse põhjustatud anafülaksia

Artikli eesmärk on lühidalt tutvustada koormuse tekitatud anafülaksiat, mille peamine vallandaja on füüsiline koormus. Diagnoosimise põhitalaks on täpne anamnees. Diagnoosimise kuldstandardiks peetakse topeltpimedat ja platseeboga kontrollitud toidukoormuse-provokatsioonitesti, mida tehakse meditsiiniasutuses, jälgides vererõhku ja kopsufunktsiooni ning tagades anafülaksia korral ravi- ja elustamisvõimekuse. Eestis toidu-koormuse provokatsiooni diagnoosimise otstarbel ei tehta, vaid lähtutakse anamneesist, kliinilisest pildist ja kinnitavatest analüüsidest. Seisundi ravi on sama kui teiste anafülaksiate korral. Artiklis on kirjeldatud ka kahe patsiendi (ühe täiskasvanu ja ühe lapse) haigusjuhtu

Anafülaksia ja selle esmavalikuravimi kasutamine Eestis aastatel 2016–2020

Taust. Anafülaksia on organismi allergiline reaktsioon, mis algab kiiresti ning võib kujuneda eluohtlikuks. Sagedasemad tekitajad on toit, putukahammustused või ravimid. Raviks kasutatakse epinefriini sisaldavat pen-süstelit Epipen.Eesmärk. Uuringu eesmärk oli hinnata Tervisekassa ja retseptikeskuse andmebaaside põhjal anafülaksia esmashaigestumust Eestis aastatel 2016–2020, anafülaksia esmase ravi – epinefriini pen-süsteli – kasutamist ning anafülaksia levimust rahvastikus.Metoodika. Tegemist oli retrospektiivse uuringuga, mille andmed pärinevad Tervisekassa raviarvete ja retseptikeskuse andmebaasidest. Analüüsis kasutati viit anafülaksia diagnoosikoodi (T78.0, T78.2, T80.5, T88.2, T88.6). Uuriti kaht valimit: aastatel 2016–2020 esmashaigestunud patsiendid (n = 1381) ja kõik anafülaksiapatsiendid 31.12.2020. aasta seisuga (n = 2680). Uuritavad jagati 10 aasta kaupa vanuserühmadesse (v.a kuni 4- ja 5–9aastased ning üle 80aastased).Tulemused. Anafülaksiasse esmashaigestunuid oli Eestis viie aasta jooksul (2016–2020) kokku 1381 ja keskmine esmashaigestumus oli 20,9 juhtu 100 000 inimese kohta. Meestel oli 1,24 korda suurem tõenäosus haigestuda kui naistel (p < 0,05). Esmashaigestumus oli suurim kuni 4aastaste seas – 49,86 juhtu 100 000 inimese kohta. Kõige sagedamini diagnoositi täpsustamata (n = 1022) ja toidust põhjustatud anafülaktilist šokki (n = 317). Ravimist tingitud anafülaksiat esines 77 korral ja kõige vähem oli seerumi toimest (n = 11) ning anesteesiast tingitud (n = 1) juhte. Anafülaksia erakorralist ravimit kirjutati aastatel 2016–2020 välja 1130 patsiendile, mis on esmashaigestunutest 82,3%. Regulaarselt Epipeni retsepti uuendanud patsiendid moodustasid esmashaigestunute valimist 47,4%.31.12.2020. aasta seisuga elas Eestis kokku 2680 anafülaksia diagnoosiga inimest – anafülaksia levimus oli 0,2%.Järeldused. Tulemuste põhjal saab järeldada, et mehed haigestuvad anafülaksiasse suurema tõenäosusega kui naised ja kõige sagedamini haigestuvad kuni 4aastased lapsed. Ehkki levimus on suhteliselt väike, võib anafülaksia allergeeniga kokku puutudes taas avalduda ja seepärast peaks enamikul kord juba anafülaksia diagnoosi saanud inimestest Epipen edaspidi käepärast olema, kuid uuringust selgus, et Eestis on see nii vaid pooltel diagnoosi saanutest

Mesilase- ja herilaseallergia

Mesilase ja herilase nõelamise järel tekib enamikul inimestest normaalne lokaalne reaktsioon, mis möödub iseenesest ega vaja ravi. Ulatuslik paikne reaktsioon tekib kuni veerandil täiskasvanutest, süsteemne reaktsioon järgneb nõelamisele kuni 4%-l ja anafülaktiline šokk väga harva. Artikkel annab ülevaate putukaallergia epidemioloogiast, nõelamisjärgsetest reaktsioonidest, diagnoosimisest ja ravist. Eesti Arst 2007; 86 (4): 277–28

Tolmulestaallergia

Kodutolmulestad on inimasustuse loomulik koostisosa, allergia nende vastu aga tõsine terviseprobleem, põhjustades eelkõige allergilist riniiti ja astmat. Käesolev ülevaateartikkel käsitleb lestade levikut ja seda mõjutavaid tegureid ning lestade tõrje meetodeid, samuti lestadega seotud haigusi, nende diagnoosimist, ennetamist ja ravi. Eesti Arst 2007; 86 (7): 478–48

Primaarsed immuunpuudulikkused ja nende tõttu siirdamise läbinud patsiendid Eestis

Kaasasündinud immuunhäirete hulka kuuluvad primaarsed immuunpuudulikkused on immuunsüsteemi arengu- ja funktsioonihäirest tingitud haigused, mille sümptomid ja kulg võivad olla erineva raskusega ning raskemate haigusvormide korral võib primaarse immuunpuudulikkuse hilinenud diagnoos ja ravi viia imiku surmani. Seega on oluline sümptomite varajane märkamine ning diagnostika, sest mitmeid raskeid primaarseid immuunpuudulikkusi on võimalik ravida kas vereloome tüvirakkude või tüümuse siirdamise, geeniteraapia või ensüümasendusraviga. Artiklis on antud ülevaade rasketest kaasasündinud immuunpuudulikkustest ja Eestis seetõttu siirdamist vajanud patsientidest

Anafülaksiajuhud TÜ Kliinikumi lastekliinikus aastatel 2005–2014

Uuringu eesmärk. Anafülaksia on raske, potentsiaalselt eluohtlik süsteemne ülitundlikkusreaktsioon, mis nõuab kiiret ja täpset diagnoosi ning viivitamatut ravi. Uuringu eesmärk oli analüüsida TÜ Kliinikumi lastekliinikus aastatel 2005–2014 diagnoositud anafülaksia haigusjuhte, leida sagedasemad anafülaksia põhjused ning hinnata viimase viie aasta muutuste dünaamikat võrreldes eelneva viie aastaga.Uuringu valim ja metoodika. Retrospektiivses uuringus analüüsiti 508 kuni 18aastase patsiendi RHK-10 diagnoosikoodidega T 78.0 (anafülaktiline šokk kahjulikust toidureaktsioonist), T78.1 (mujal klassifitseerimata muud kahjulikud toidureaktsioonid), T78.2 (täpsustamata anafülaktiline šokk), T78.3 (angioneurootiline turse) ja T63.4 (mürgise putuka hammustus või nõelamine) haigusjuhte. Haiguslugude ja ambulatoorsete kaartide läbitöötamisel moodustati uuringurühm 93 patsiendist, kes täitsid vähemalt kaht põhilist anafülaksia põhikriteeriumi: süsteemse ülitundlikkusreaktsiooni algus oli äge ning haigussümptomid esinesid vähemalt kahes elundisüsteemis (nahal ja/või limaskestadel ning hingamis- ja/või kardiovaskulaarses süsteemis).Tulemused. Anafülaksiat esines oluliselt sagedamini poistel (poisid/tüdrukud = 2,9; p < 0,0001). Sagedamini tekkis anafülaksiat toiduainete (58%) ja mesilase või herilase nõelamise suhtes (26%). Toiduallergeenidest põhjustatud anafülaksiat oli oluliselt enam alla 6aastastel lastel (30 lapsel 42-st ehk 71%-l) võrreldes 6–12 a vanustega (8 lapsel 19-st ehk 42%-l) ja üle 12aastastega (14 lapsel 30-st ehk 47%-l) (p < 0,04). Kolmandikul lastest põhjustasid toiduanafülaksiat kala ja kalatooted ning 28%-l pähklid. Toidust põhjustatud anafülaksiaga laste hulgas oli dermatiiti 28 lapsel 54-st (51,9%) ja muul põhjusel tekkinud anafülaksiaga laste hulgas ühel lapsel 39-st (2,6%) (šansside suhe (OR) 41; 95% usaldusvahemik (uv) 5,2–320, p < 0,0001). Ägeda reaktsiooni ravis ordineeriti intramuskulaarset adrenaliini ainult viiendikule patsientidest. Kuigi anafülaksiajuhud on viimasel viiel aastal kahekordistunud (30 vs. 63), ei ole eeltäidetud süstlas (pen-süstlis) adrenaliini väljakirjutamine suurenenud (18 last 30-st (60%) vs. 38 last 63-st (60%), p = 1,0).Järeldused. Anafülaksiaga patsientide arv on viimasel viiel aastal kahekordistunud. Sagedamini esineb anafülaksiat poistel ja levinuim vallandav tegur on toit. Toidust tingitud anafülaksiast on eelkõige ohustatud atoopilise dermatiidiga lapsed. Nii nagu paljudes riikides on adrenaliin kui anafülaksia esmavalikuravim alakasutatud ka meil. Oluline on nii meditsiinipersonali kui ka patsientide ja lapsevanemate anafülaksiaalane koolitus.Eesti Arst 2016; 95(6):373–38

Hüper-IgE-sündroom – primaarse immuunpuudulikkuse haruldane vorm

Hüperimmunoglobuliin-E-sündroom (HIES) on primaarse immuunpuudulikkuse haruldane vorm, millele on iseloomulik klassikaline sümptomitriaad: nahalööve, korduv raske pneumoonia ning seerumi üld-IgE-sisalduse suurenemine. Nelja-aastasel tüdrukul, kes põdes raskeid hingamisteede infektsioone, kandidoosi ja kelle vereseerumi üld-IgE-sisaldus oli suurenenud, diagnoositi HIES, kuigi tal tüüpilist löövet ei olnud. Tegemist on Eestis esimest korda geneetiliselt kinnitatud hüperimmunoglobuliin- E-sündroomiga.Eesti Arst 2014; 93(9):521–52