Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs : aruanne

Võrtsjärve kalavarud põhiliste liikide osas on viimastel aastatel püsinud heal, mõnede liikide osas isegi väga heal tasemel. Aastakümneid kestnud järjepidev ja süstemaatiline uurimine on soodustanud kalavarude säästlikku kasutamist (Eesti kalamajandus, 2010; 2012). Prognoos lähiaastateks enamuse oluliste liikide osas on samuti hea. Angerjas, mille püügist saadav tulu on olnud siinse kalanduse alustala juba pea pool sajandit, sõltub otseselt asustamisest ja asustusmaterjali hinnatasemest 6-12 aastat tagasi. 2014. aastal osutus klaasangerja hind Euroopa turul erakordselt madalaks, mis võimaldas Võrtsjärve asustada läbi asustamise poole sajandi pikkuse ajaloo arvult teise koguse. Arvestades aga tänapäevast asustusmaterjali kvaliteeti võib julgeelt väita, et see oli suurim kogus angerjat, mis ühel aastal Võrtsjärve lastud. 2014. aasta oli Võrtsjärve jaoks eriline selle poolest, et tavapärast kevadist suurvett praktiliselt ei olnud, mis mõjutas kogu järve elustikku sh kalastikku. Tänu madalamale veeseisule angerjasaagid veidi tõusid, kuigi jäid endiselt ametliku statistika numbrites prognoosile alla. Angerjasaakide suhtelist madalseisu leevendab püügiõiguse tasu vähendamine 2/3 võrra alates 2012. aastast ja teiste oluliste kalaliikide tööndusliku varu hea seis, mis aitab kalurkonnal paremini toime tulla. Käesolev aruanne võtab kokku 2014. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel, vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vahel sõlmitud lepingule, mille alusel olid töö peamisteks eesmärkideks: 1.1. Anda Võrtsjärve kalaliikide (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) varude seisundi hinnang 2014. aasta kohta. Tuua välja nende kalaliikide varu seisundit enim mõjutavad tegurid antud perioodil. 1.2. Anda kalavaru (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) keskpikk (3–5 aastat) prognoos (usaldustõenäosusega 95%). 1.3. Anda soovitused eelnimetatud kalaliikide varu haldamiseks 2015. ja 2016. aastaks. 1.4. Angerjate rännete, taaspüügi osakaalu, ellujäämuse, püügikoormuse ning teiste võimalike näitajate saamiseks märgistada ja asustada märgistatud angerjaid eeskätt Võrtsjärve ning vajadusel ka mujale Peipsi vesikonda. 1.5. Analüüsida ja raporteerida Eesti angerja majandamiskava täitmist alates selle esitamisest Euroopa Komisjonile 31.12.2008. a. 1.6. Koostada vajalikud juhendmaterjalid ja osaleda angerjateemalistes töögruppides (ICES/EIFAAC Eel WG, EL töörühmade jt). 1.7. Euroopa Liidu andmekogumise programmi täitmise eesmärgil koguda angerja bioloogilisi andmeid Peipsi vesikonnas [pikkus, kaal ja vanus (vanus määrata kas täpselt otoliitide abil või hinnanguliselt pikkuse-vanuse või kaalu-vanuse suhte abil)] vähemalt 100 rändangerja ja 100 paikse angerja kohta. 1.8. Uurida haugi talvist toitumist Võrtsjärves ja selle mõju angerjavarudele. 1.9. Analüüsida angerja asustamisega seotud toiminguid ja tulemuslikkust. 1.10. Anda soovitused peenkala mõiste määratlemiseks. 1.11. Pakkuda välja metoodika mõõdulise kala kaaspüügiprotsendi arvuliselt kaalulisele määrale üleminekuks. 1.12. Analüüsida kalapüügieeskirja § 11 p 2 põhjendatust. 1.13. Kirjeldada Võrtsjärvel enimkasutatavaid mõrdu ning nende paigutust. Uurimistöö vastutav täitja oli teadur Ain Järvalt. Uurimisrühma kuulusid veel rakendushüdrobioloogia magistrid Priit Bernotas ja Maidu Silm ning Limnoloogiakeskuse laeva meeskond, eesotsas kapten Jüri Zirk ́iga. Täname meeldiva koostöö eest KKM kalavarude osakonda, PM kalamajandusosakonda, Võrtsjärve kutselisi kalureid, eeskätt Janar Väljaotsa ja Erik Saaremaad ning mitmeid teisi, kes olid abiks uurimismaterjali kogumisel. Suur tänu ka kalur Enn Kellale, kelle käest on saadud Võrtsjärvel kasutatavate mõrdade algsed joonised. Täname koostöö eest ka MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond töötajaid ning angerjakasvatajat Raivo Puuritsat, kelle majandist Triton PR AS pärineb ettekasvatatud angerja asustusmaterjal ja kes on võimaldanud kasvanduses uurimistöid läbi viia sh ettekasvatatud angerjate keemilist märgistamist. Uurimistulemustest on jooksvalt antud ülevaateid ja lahendatud kalandust puudutavaid üksikküsimusi Võrtsjärve kalurite, PM kalandusosakonna ja KKM kalavarude osakonna poolt korraldatud aruteludel. Projekti toel koostati vastava juhendi alusel Eesti angerja ülevaade ICES angerja töögrupile.Keskkonnaministeeriumi poolt finantseeritud TÖÖVÕTULEPING nr 4-1.1/14/95. Uuringut toetas Keskkonnainvesteeringute Kesku

Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs : aruanne

Võrtsjärve kalavarud on viimaste aastate vältel püsinud suhteliselt heal tasemel, mis annab alust arvata, et aastakümneid kestnud järjepidev ja süstemaatiline uurimine on soodustanud kalavarude säästlikku kasutamist (Eesti kalamajandus, 2010). Prognoos lähiaastateks enamuse oluliste liikide osas on hea või isegi väga hea. Angerjas, mille püügist saadav tulu on olnud siinse kalanduse alustala juba pea pool sajandit, sõltub otseselt asustamisest ja asustusmaterjali hinnatasemest 6-12 aastat tagasi. Kahjuks on veetaseme kõrgperiood vähendanud angerjapüügi tulemuslikkust ja pannud kalureid üsna raskesse olukorda, seda nii 2011. ja 2012. aasta kevadel. Aasta 2013 oli eelnevatest veevaesem ja tänu sellele ka angerjasaagid veidi tõusid, kuigi jäävad endiselt ametliku statistika numbrites prognoosile alla. Õnneks leevendab saakide madalseisu nii püügiõiguse tasu vähenemine, angerja esmakokkuostu hinna tõus ja teiste oluliste kalaliikide tööndusliku varu hea seis, mis aitab kalurkonnal paremini toime tulla. 2012. aastal jõustus seadusemuudatus, mille alusel angerjajärvede kalurkonna püügiõiguse tasu vähenes 2/3 võrra. Seadusemuudatuse aluseks olid käesoleva ja INTERREG III A North EELMIG projekti raames eelnevatel aastatel läbiviidud uuringud, mille tulemused tõendasid, et suur osa angerjaid saab võimaluse Võrtsjärvest ja kogu Peipsi vesikonnast välja rännata. Juba möödunud aastal kerkis üles mitmeid probleeme ja ebakõlasid Võrtsjärve kutseliste kalurite ja Keskkonnainspetsiooni vahel. Arusaamatusi tekitasid eelkõige püügiandmete esitamise kord, samuti mõrrapüügil kaasneva väheväärtusliku peenkala liikideks sorteerimise nõue jt küsimused, mis loodetavasti peale korduvaid ühiseid arutelusid leiavad lahenduse 2014. aastal. Käesolev aruanne võtab kokku 2013. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel, vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vahel sõlmitud lepingule, mille alusel olid töö peamisteks eesmärkideks: 1.1. Anda Võrtsjärve kalaliikide (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) varude seisundi hinnang 2013. aasta kohta. Tuua välja nende kalaliikide varu seisundit enim mõjutavad tegurid antud perioodil. 1.2. Anda kalavaru (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) keskpikk (3–5 aastat) prognoos (usaldustõenäosusega 95%). 1.3. Anda soovitused eelnimetatud kalaliikide varu haldamiseks 2014. ja 2015. aastaks. 1.4. Angerjate rännete, taaspüügi osakaalu, ellujäämuse, püügikoormuse ning teiste võimalike näitajate saamiseks märgistada ja asustada märgistatud angerjaid eeskätt Võrtsjärve ning vajadusel ka mujale Peipsi vesikonda. 1.5. Analüüsida ja raporteerida Eesti angerja majandamiskava täitmist alates selle esitamisest Euroopa Komisjonile 31.12.2008. a. 1.6. Koostada vajalikud juhendmaterjalid ja osaleda angerjateemalistes töögruppides (ICES/EIFAAC Eel WG, EL töörühmad jt). 1.7. Euroopa Liidu andmekogumise programmi täitmise eesmärgil koguda angerja bioloogilisi andmeid Peipsi vesikonnas [pikkus, kaal ja vanus (vanus määrata kas täpselt otoliitide abil või hinnanguliselt pikkuse-vanuse või kaalu-vanuse suhte abil)] vähemalt 100 rändangerja ja 100 paikse angerja kohta. 4 1.8. Uurida haugi talvist toitumist Võrtsjärves ja selle mõju angerjavarudele. 1.9. Analüüsida angerja asustamisega seotud toiminguid ja tulemuslikkust Uurimistöö vastutav täitja oli Limnoloogiakeskuse juhataja, teadur Ain Järvalt. Uurimisrühma kuulusid veel rakendushüdrobioloogia magister Meelis Kask ja spetsialistid Priit Bernotas ning Maidu Silm, Limnoloogiakeskuse laeva meeskond, eesotsas kapten Jüri Zirk ́iga. Täname meeldiva koostöö eest KKM kalavarude osakonda, PM kalamajandusosakonda, Võrtsjärve kutselisi kalureid, eeskätt Janar Väljaotsa, Enno Kella, Lauri Koni, Erik Saaremaad, Rein Puuritsat, Tõnu Kleini ja Leo Aasat ning paljusid teisi, kes olid abiks uurimismaterjali kogumisel. Täname koostöö eest ka MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond töötajaid ning angerjakasvatajat Raivo Puuritsat, kelle majandist Triton PR AS pärineb ettekasvatatud angerja asustusmaterjal ja kes on võimaldanud kasvanduses uurimistöid läbi viia. Uurimistulemustest on jooksvalt antud ülevaateid ja lahendatud kalandust puudutavaid üksikküsimusi Võrtsjärve kalurite, PM kalandusosakonna, KKM kalavarude osakonna ja Limnoloogiakeskuse poolt korraldatud seminaridel. Projekti toel koostati vastava juhendi alusel Eesti angerja ülevaade ICES angerja töögrupile.Keskkonnaministeeriu

Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs : aruanne

Võrtsjärve kalavarud on viimaste aastate vältel püsinud suhteliselt heal tasemel, mis annab alust arvata, et aastakümneid kestnud järjepidev ja süstemaatiline uurimine on soodustanud kalavarude säästlikku kasutamist (Eesti kalamajandus, 2010). Prognoos lähiaastateks enamuse oluliste liikide osas on hea. Angerjas, kelle püügist saadav tulu on olnud siinse kalanduse alustala juba pea pool sajandit, sõltub otseselt asustamisest ja asustusmaterjali hinnatasemest 6- 12 aastat tagasi. Kahjuks on veetaseme tõus vähendanud angerjapüügi tulemuslikkust ja pannud kalureid üsna raskesse olukorda, seda nii 2011. ja 2012. aasta kevadel. Õnneks leevendab seda olukorda nii püügiõiguse tasu vähenemine ja teiste oluliste kalaliikide tööndusliku varu hea seis, mis aitab kalurkonnal paremini toime tulla. 2012. aastal jõustus seadusemuudatus, mille alusel angerjajärvede kalurkonna püügiõiguse tasu vähenes 2/3 võrra. Seadusemuudatuse aluseks olid käesoleva ja INTERREG projeki raames eelnevatel aastatel läbiviidud uuringud, mille tulemused tõendasid, et suur osa angerjaid saab võimaluse Võrtsjärvest ja kogu Peipsi vesikonnast välja rännata. Kahjuks kerkis möödunud aasta jooksul üles mitmeid probleeme ja ebakõlasid Võrtsjärve kutseliste kalurite ja Keskkonnainspetsiooni vahel. Arusaamatusi tekitasid eelkõige püügiandmete esitamise kord, samuti mõrrapüügil kaasneva väheväärtusliku peenkala liikideks sorteerimise nõue jt küsimused, mis seni pole mõistlikku lahendust leidnud. Käesolev aruanne võtab kokku 2012. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel, vastavalt Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vahel sõlmitud lepingule, mille alusel olid töö peamisteks eesmärkideks: 1. Anda Võrtsjärve kalaliikide (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) varude seisundi hinnang 2012. aasta kohta. Tuua välja nende kalaliikide varu seisundit enim mõjutavad tegurid antud perioodil. 2. Anda kalavaru (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) keskpikk (3-5 aastat) prognoos (usaldustõenäosusega 95%). 3. Anda soovitused eelnimetatud kalaliikide varu haldamiseks 2013. ja 2014. aastaks. 4. Angerjate rännete, taaspüügi osakaalu, ellujäämuse, püügikoormuse ning teiste võimalike näitajate saamiseks märgistada ja asustada märgistatud angerjaid eeskätt Võrtsjärve ning vajadusel ka mujale Peipsi vesikonda. 5. Analüüsida ja raporteerida Eesti angerja majandamiskava täitmist alates selle esitamisest Euroopa Komisjonile 31.12.2008. a. Samuti koostada raporti eelnõu 18.09.2007. a. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks artiklis 9 kohaselt. Raporti koostamisel arvestada Euroopa Komisjoni kalandus- ja vesiviljeluse komitee töögrupis koostatud juhendit. 6. Koostada vajalikud juhendmaterjalid ja osaleda angerjateemalistes töögruppides (ICES/EIFAAC Eel WG, EL töörühmade jt). 7. Euroopa Liidu andmekogumise programmi täitmise eesmärgil koguda angerja bioloogilisi andmeid Peipsi vesikonnas [pikkus, kaal ja vanus (vanus määrata kas täpselt otoliitide abil või hinnanguliselt pikkuse-vanuse või kaalu-vanuse suhte abil)] vähemalt 100 rändangerja ja 100 paikse angerja kohta. 8. Uurida haugi talvist toitumist Võrtsjärves ja selle mõju angerjavarudele. 9. Analüüsida angerja asustamisega seotud toiminguid ja tulemuslikkust Uurimistöö vastutav täitja oli Limnoloogiakeskuse juhataja, teadur Ain Järvalt. Uurimisrühma kuulusid veel rakendushüdrobioloogia magister Meelis Kask ja spetsialistid Priit Bernotas ning Maidu Silm, Limnoloogiakeskuse laeva meeskond, eesotsas kapten Jüri Zirk ́iga. Täname meeldiva koostöö eest KKM kalavarude osakonda, PM kalamajandusosakonda, Võrtsjärve kutselisi kalureid, eeskätt Lauri Koni, Erik Saaremaad, Rein Puuritsat ja Leo Aasat ning paljusid teisi, kes olid abiks uurimismaterjali kogumisel. Täname koostöö eest ka MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond töötajaid ning angerjakasvatajat Raivo Puuritsat, kelle majandist Triton PR AS pärineb ettekasvatatud angerja asustusmaterjal ja kes on võimaldanud kasvanduses uurimistöid läbi viia. Uurimistulemustest on jooksvalt antud ülevaateid ja lahendatud kalandust puudutavaid üksikküsimusi Võrtsjärve kalurite, PM kalandusosakonna, KKM kalavarude osakonna ja Limnoloogiakeskuse poolt korraldatud seminaridel. Projekti toel osaleti ka ICES angerja töögrupi seminaril Taanis, milleks täiendati vastava juhendi alusel Eesti angerja ülevaadet 2012. aasta andmetega. Samuti osaleti ettekandega maailma kalanduse kongressil Edinburghis angerja arvukuse hindamise uue meetodi rakendamisest Eesti väikejärvedel “An indirect method to estimate the abundance of European eel in shallow lakes based on mark-recapture data and CPUE of long lines”, mille autoriteks olid Ain Järvalt, Priit Bernotas ja Meelis Kask. Samuti osaleti Eesti sisevete kalandust käsitlevate ühisettekannetega konverentsil BALWOIS 2012 Ohridis (Makedoonia). Projekti põhitäitjad Priit Bernotas, Meelis Kas ja Maidu Silm võtsid osa Bergenis toimunud ICES konverentsist.Keskkonnaministeeriu

Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava» meetme 3.1 «Ühistegevused» tegevuse «Muud ühistegevused». Projekti (Peadirektori käskkiri nr 17-6/273) aruanne

Lähtuvalt Euroopa Komisjoni määrusest (Council Regulation (EC) No 1100/2007) ja Eesti angerjamajanduse tegevuskavast (EMP) (2008) tuleb hinnata angerja looduslikku rännet siseveekogudesse ja rändangerjate väljapääsu võimalusi sh veekogudest, kuhu neid on asustatud. Tuleb anda hinnang tõketele (paisud, tammid, turbiinid) rändeteedel nii üles kui allavoolu. Samuti tuleb Euroopa Komisjoni määrusest (Council Regulation (EC) No 1639/2001) tulenevalt täiustada andmekogumise metoodikat nii järve- (yellow eel) kui ka rändangerja (silver eel) faasis selleks, et määrata tegelik väljapääsenute hulk vesikonniti ja hinnata püügivaru eraldi järve- (yellow eel) ja rändangerja (silver eel) osas. Kuna iga liikmesriik pidi raporteerima tegevustest, mida EMP ette nägi hiljemalt 30. juuniks 2012 (määruse 1100/2007 art. 9), oli projekti esimese osa kõige olulisem tulemus kogutud andmestik, mille alusel eeltoodud kohustust täita. Antud ülesannete täitmisest sõltus otseselt ka lisatoetused angerjate asustamisse meie järvedesse. Peaeesmärk on suurendada oluliselt angerjakasvatust looduslikes vetes ja tema väljarännet e liigi taastootmist, millega kaasneb proportsionaalselt ka püügivaru ja saakide suurenemine. Projekti käigus selgitati eeskätt angerjakasvatuslike väikejärvede (Saadjärve, Kuremaa, Kaiavere ja Vagula järv) angerjavaru märgistamise - taaspüügi meetodil ning hinnati angerjate väljarännet kogu püügiperioodi jooksul. Saadud tulemused võimaldasid määrata rändangerjate väljapääsu osakaalu ja kas see on Euroopa Komisjoni määrusest tulenevate nõuetega (40%) kooskõlas. Teaduslikult tõestatud tingimuste täitmise korral on neile järvedele võimalus taotleda angerja asustamisse kuni 50% ulatuses lisafinantse ka järgmise raamprogrammi perioodil. Kolmandik asustamise rahalisest mahust laekub otseselt kutselise püügil kasutatavate mõrdade püügiõiguse tasust antud angerjajärvelt. Üheks projekti eesmärgiks oli ka erinevate mõrratüüpide katsetamine angerja-kasvatuslikel veekogudel tagamaks jätkusuutlikku kalamajandust. Enne projekti algust on eeltoodud järvedel lubatud püüda vaid ääremõrdadega, mille suu kõrgus on järveti 1 m kuni 3 m. Arvestades nende järvede sügavust andsid uurimistulemused aluse muuta seadusandlust püüniste suu kõrguse osas muutmaks püügi hooajati efektiivsemaks. Näiteks on käesoleval ajal lubatud püüda Kuremaa järvel nüüd kolme mõrraga, mille suu kõrgus on kuni 6 m. Samas on kehtiva seadusandluse alusel lubatud praegu püüda ka väikejärvede väljavooludel. Lisaks hinnati muid võimalikke angerja väljarände takistusi järvede väljavooludel. Käesoleva projekti toel kaitsti kaks magistrikraadi Priit Bernotas „Uus meetod angerjavaru hindamiseks Eesti järvede näitel” (2012) ja Maidu Silm „Euroopa angerja (Anguilla anguilla) vanus ja kasv Eesti järvedes”(2013) ning üks bakalaureusekraad Maidu Silm “Euroopa angerja (Anguilla anguilla) vanuse määramine ja kasvukiirus Eesti järvedes” (2011). Uurimisgrupp tänab kutselisi kalureid Mati Kärmast Kuremaalt, Kalle Bruusi Saadjärvelt, Mati Evertit Kaiavere järvelt, Igor Kelti, Märt Ploomipuud ja Mait Klaassenit Vagula järvelt, kellega koostöös käesolev projekt sai läbi viidud.Euroopa Kalandusfon

Väheväärtusliku peenkala väärindamine : lõpparuanne

Käesolevas projektis uuriti võimalusi väärindada Võrtsjärve kaaspüügil tekkivat peenkala, tootes sellest alternatiivseid toidusaadusi; fraktsioon, mis selleks otstarbeks ei sobinud, väärindati edasi kompostiks, vedelväetiseks (hüdrolüsaadiks) ning biogaasiks. Kuna töötlemise käigus tekib omakorda palju kalajääke on ka neid vaja keskkonnasõbralikult käidelda. Seega käesoleva projekti raames läbi proovitud tegevused (komposti või biogaasi tootmine kalast) täiendavad üksteist ja loovad kompaktse terviku. Kala alternatiivse kasutamise võimalusi piirab kala saadavus ja kogus, asukoht ja veologistika, kala säilitamistingimused, aga ka kala suurus. Toiduks (kalakaste, erinevad kulinaariatooted) oli võimalik kasutada kala tingimustel, et see on värske. Samuti saab peenkalast valmistada loomatoitu. Kalast on võimalik toota biogaasi. Esialgsed tulemused näitavad, et võrreldes tavapärase Eestis kasutatava biogaasitoormega (läga, sõnnik, reoveesete), tekkis biogaasi/biometaani kuni poole rohkem. Tehnoloogia rakendamist piirab logistika ja vajadus kala biogaasijaamani toimetada väga kiiresti tema riknevuse pärast. Vaja läheb hügieniseerimisseadmeid, sest kala tuleb käidelda kui 3 kategooria loomseid kõrvalsaadusi. See, kas mitme substraadi kooskääritamine annab majanduslikku efekti või kas kala kääritamine kuidagi kääritamist ka piirama hakkab, tuleb uurida edaspidi. Kala on võimalik kompostida. Kompostimisviisidest oli hästi rakendatav aunkompostimine, mis on tehniliselt hõlpsasti korraldatav, kuid mida ei saa teha igaüks ja igas kohas. Tegu on jäätmekäitlustehnoloogiaga ning seda saab teha vaid selleks ette nähtud käitluspaigas. Haisu tõrjeks tuleb kasutada õhubiofiltrit ning erinevates fraktsioonides materjale, mida kompostimisel kokku segada. Väikesed reaktorid end ei õigustanud, kuid suuremaid täiskompleksseid seadmeid tasuks proovida. Seda eelkõige silmas pidades rakendada kompostimist hästikontrollitavates ning ilmastiku eest kaitstud oludes otse kala maale toomise paikades. Seda kontseptsiooni on vaja edaspidi kontrollida. Kalast valmistatud kompost on väärtuslik, sobib taimekasvuks ning võrreldes paljude teiste kompostidega, sisaldab taimedele hästi kättesaadavat fosforit. Kaluril puuduv oskusteave ja seadusandlus piirab täna Võrtsjärve puhul peenkala kaldale toomist ja maaletoomise paigas käitlemist. Püük on kaluri põhitöö, mistõttu peenkala käitlemine maismaal ei tohi olla liialt keeruline. Tsentraliseeritud lahendustest võiks kõne alla tulla järgnev: - Kala kokku kogumine ja biogaasijaama viimine. Oskusteave ja tehnoloogia seda kääritada on juba olemas. Fosfor jääb käärimisjääki ja see omakorda viiakse tagasi põllule. Biogaasijaamasid ei ole paraku kuigi palju, nad on püügipaigast sageli kaugel ning igaühes neist ei pruugi olla seadmeid kala hügieniseerimiseks; 3 - Kala kokku kogumine ja üle andmine kompostimisfirmale. Oskusteave ja tehnoloogia kala kompostida on eeldatavasti olemas, kuid lisada tuleb eelkäitlusseadmed (purusti) ja õhubiofilter. Ehkki kompostimispaiku ei ole Eestis veel palju, näitavad arengud jäätmekäitluses vajadust välja ehitada kohalikke kompostimisplatse. Fosfor jääb komposti ja kasutatakse põllumajanduses; - Kala kompostimine maale toomise paigas kinnises täisautomaatses kompostireaktoris. Fosfor jääb komposti ning jääb kohapeal kasutamiseks.Projektis osalesid lisaks: Riina Soidla, Kristine Tiirats, Helena Anderson, Rihard Reissaar, Peeter Lääniste, Toomas Tõrra, Ave Kikas, Paul Teesalu, Fabio Ercoli, Kaja Orupõl