Allergilised silmahaigused

Allergiline silmahaigus on ülitundlikkusreaktsioon, mis haarab tavaliselt ainult silmi, kuid kaasneda võivad ka muud sümptomid. Klassikalisteks allergilisteks konjunktiviitideks peetakse hooajalist ning aastaringset allergilist konjunktiviiti, atoopilist keratokonjunktiviiti ja vernaalset ehk kevadkeratokonjunktiviiti. Tekkemehhanismid on atoopilisel ja vernaalsel konjunktiviidil aga teised kui hooajalisel ning aastaringsel allergilisel konjunktiviidil. Allergiliste silmahaiguste diagnoosimisel tuleb toetuda täpse anamneesi võtmisele ja haiguse kliinilistele ilmingutele. Nii farmakoloogilise kui ka immuunraviga on võimalik haigestunu sümptomeid leevendada. Patsiendi teadlikkus ning allergeenide vältimine on nende haiguste puhul esmatähtsad.Eesti Arst 2015; 94(9):551–55

Toiduallergia

Toiduallergia on immuunvahendatud reaktsioon, mille esinemissagedus on viimase 10 aasta jooksul kahekordistunud. Toiduallergiat esineb lastel sagedamini kui täiskasvanutel: lastest umbes 5–10%-l ja täiskasvanutest hinnanguliselt 5%-l. Põhilised toiduallergia tekitajad on munas, piimas, kalas, sojas, teraviljas, maapähklites, puupähklites, koorikloomades leiduvad valgud. Puu- ja aedviljade allergeensus väljendub rohkem värskelt, toorelt kasutades ning on seotud põhiliselt õietolmu ja toidu ristallergiaga. Reaktsioon võib tekkida nii toidu söömisest kui ka muul viisil allergeeniga kokkupuutumisest. Toiduallergia võib väljenduda nahal, haarata hingamiselundeid, gastrointestinaaltrakti ja kardiovaskulaarsüsteemi. Toiduallergia esmavaliku uuringuteks on nahatorketestid ja seerumi IgE testid, kuid toidu esilekutsutud enteropaatiate diagnoosimiseks võivad osutuda vajalikuks endoskoopilised uuringud koos biopsiaga

Kuivnahksus

Kuivnahksus on sagedasemaid dermatoloogilisi probleeme ning kaasnev sümptom paljude naha-, sise- ja neuroloogiliste haiguste korral. Patsientidele põhjustab see tihti erinevaid kaebusi ja elukvaliteedi halvenemist, mistõttu pöördutakse abi saamiseks erinevate spetsialistide poole. Oluline on, et arst mõtleks muu hulgas ka kuiva naha diagnoosi võimalikkusele. Artiklis on antud lugejatele ülevaade kuiva naha põhjustest, patsiendi käsitlusest ja ravivõtetest

Füüsilise koormuse põhjustatud anafülaksia

Artikli eesmärk on lühidalt tutvustada koormuse tekitatud anafülaksiat, mille peamine vallandaja on füüsiline koormus. Diagnoosimise põhitalaks on täpne anamnees. Diagnoosimise kuldstandardiks peetakse topeltpimedat ja platseeboga kontrollitud toidukoormuse-provokatsioonitesti, mida tehakse meditsiiniasutuses, jälgides vererõhku ja kopsufunktsiooni ning tagades anafülaksia korral ravi- ja elustamisvõimekuse. Eestis toidu-koormuse provokatsiooni diagnoosimise otstarbel ei tehta, vaid lähtutakse anamneesist, kliinilisest pildist ja kinnitavatest analüüsidest. Seisundi ravi on sama kui teiste anafülaksiate korral. Artiklis on kirjeldatud ka kahe patsiendi (ühe täiskasvanu ja ühe lapse) haigusjuhtu

Krooniline köha

Artiklis on tutvustatud kroonilise köha viimaseid ravijuhendeid ja käsitletud selle tüüpilisemaid põhjuseid. Hoolika tegevuse korral õnnestub põhjus tuvastada ja põhjushaiguse raviga on võimalik köhast vabaneda