Ühisrahastus ja väiketalunikud Eestis

Master thesis Curriculum of Economics and Social SciencesThe low accessibility to credit facilities has been devastating the small scale farmers business in Estonia. Therefore, the small scale farmers in Estonia are encountering difficulties as these farmers cannot directly access credit facilities to boom and develop their farm business activities, this has led to agricultural business upset in the country. The aim of the master’s thesis is to gauge the opinion of small scale farmers on their attitude and perception about the crowdfunding in Estonia. To achieve the purpose, qualitative research method was used, as a result of social distancing for protection under Covid-19 lockdown telephone interview was adopted with the use of semi structured research questions among small scale farmers in Estonia. The thematic analysis results showed that only 22% of respondents attest having awareness about crowdfunding, 7% of the respondents attest having read or heard about crowdfunding, but are not familiar with its workings and how it functions effectively as an alternative financing mechanism. 71% of the respondents affirm that they know nothing about crowdfunding. However, 100% of the respondents had subscribed to use of personal savings at various stages of the farm activities and all the respondents mentioned that there is constant need for finance to sustain agricultural operation, while they have sourced from various alternative sources of finance aside crowdfunding. Meanwhile 32% of respondents showed positive interest to utilise crowdfunding as alternative source of finance. The findings revealed that small scale farmers have low knowledge of the crowdfunding, and would resolve funding issues they encounter sourcing for funds from financing institutions. Crowdfunding campaigns can boost demand in the market by formation of a direct link with customers.Vähene juurdepääs krediidivõimalustele on teinud väiketalude pidamise Eestis keeruliseks. Seetõttu on Eesti väikepõllumeestel raskusi talupidamise edendamisel, kuna neil ei ole võimalik põllumajandustegevuste arendamiseks lihtsaid krediidivõimalusi kasutada. Selline olukord on toonud kaasa põllumajandusettevõtete vähenemise. Käesoleva magistritöö eesmärk on hinnata väikepõllumeeste arvamust ja suhtumist ühisrahastuse kohta Eestis. Eesmärgi saavutamiseks kasutati kvalitatiivset metoodikat ja andmekogumise meetodiks valiti poolstruktureeritud telefoniintervjuu. Telefoniintervjuu valiti koroonapandeemia tõttu. Analüüsi tulemused näitasid, et ainult 22% vastanutest kinnitab, et on teadlik ühisrahastusest, 7% vastanutest kinnitab, et on ühisrahastusest lugenud või sellest kuulnud, kuid pole kursis selle toimimisega alternatiivse rahastamismehhanismina. 71% vastanutest kinnitab, et ei tea ühisrahastusest midagi. Kõik intervjueeritavad kinnitasid , et on kasutanud oma põllumajandusettevõtte edendamiseks isiklikke. Samuti mainisid kõik vastajad, et põllumajandustegevuse jätkamiseks on pidev vajadus rahaliste vahendite järele aga nad on kasutanud ühisrahastuse asemel teisi rahastusallikaid. 32% vastanutest näitas üles positiivset huvi ühisrahastuse kui alternatiivse rahastamisallika vastu põllumajanduses. Tulemused näitasid, et väikepõllumeestel on ühisrahastusest aga see võiks lahendada nende probleemid, mis on seni finantsallikaid otsides tekkinud. Ühisrahastuskampaaniad võivad suurendada nõudlust turul, luues otsese sideme klientidega