Kutseõppeasutuste vilistlaste uuring

Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas on aastatel 2008 – 2010 kutsehariduse omandanud isikud rahul koolist saadud ettevalmistusega, kuivõrd on haridus olnud abiks tööturule siirdumisel ning mil määral mängib selles rolli kutseõppe moodulipõhiste riiklike õppekavade reform. Uuringu peamised allikad on Haridus- ja Teadusministeeriumi andmekogu kutseõppeasutuste lõpetajate tööle-rakendumise kohta ning Praxise poolt vilistlaste seas korraldud küsitlusuuringu andmed, mida täiendavad intervjuud vilistlaste, kutseeksamit vastu võtvate ekspertide ning haridusametnikega

2008/09 õppeaastal kutseõppe lõpetanute rakendatus kuus kuud pärast kooli lõpetamist

Nüüdseks juba kolmandat aastat järjest kogub Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) kutseõppeasutustelt ja kutseharidust andvatelt rakenduskõrgkoolidelt infot lõpetajate rakendumise kohta 6 kuud peale kooli lõpetamist. Traditsiooniliselt kirjutatakse koolis igal aastal üles lõpetajate kontaktandmed ja sügistalvel võtavad endised kursusejuhendajad lõpetanutega ühendust, et välja selgitada nende edasine käekäik. Käesolevad andmed on ministeerium kogunud õppeasutustelt 2010. aasta jaanuaris, Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) märgitud 2008/09. õppeaasta lõpetajate arvude alusel e-maili teel

Koolilõpetajad ja nende karjäärivalikud

Keskharidusastme lõpetajate valikute uuringu lõpparuanne.Uuringu eesmärk on välja selgitada, millised tegurid mõjutavad noorte haridusvalikuid pärast keskhariduse omandamist. Vaatluse all on noorte plaanid ja nende realiseerumine ning erinevad tegurid, mis valikuid mõjutavad. Eraldi käsitletakse välismaa kõrgkoolidesse mineku põhjuseid ja takistusi, loodus- ja täppisteaduste ning tehnikaerialade valikut soodustavaid ja piiravaid asjaolusid ning noorte suhtumist erinevatesse õpingute jätkamisega seonduvatesse haridusuuendustesse. Uuring toetub peamiselt kahele 2011. aastal tehtud küsitlusele gümnaasiumi või kutsekeskhariduse lõpetanute seas ning 12. klassi noorte seas korraldatud kirjandikonkursi tulemustele. Lisaks analüüsiti varasemaid uuringuid ja samateemalisi teoreetilisi käsitlusi ning intervjueeriti õpinguid välismaal jätkavaid lõpetajaid ja tööturule minejaid

Kutseharidus ja muutuv tööturg

Tööandjate uuringu lõpparuanneKäesoleva uuringu eesmärk on selgitada välja, kuidas hindavad Eesti erasektori tööandjad nüüdisaegse kutseharidusliku väljaõppe saanud töötajate kompetentside vastavust töökohtadel nõutavale, ning millised on nende tööandjate ootused Eesti kutseharidussüsteemi suhtes. Selle eesmärgi täitmiseks võetakse uuringus vaatluse alla varasemate kutseharidust puudutavate uuringute tulemused ning teiste riikide kogemused kutsehariduse võimaluste ja tööturu vajaduste ühitamisel. Kõige tähtsama osa uuringust moodustavad kutseharidusega töötajaid kasutavate ettevõtete seas tehtud küsitlus ja fookusrühmaintervjuud, mis annavad põhjaliku ülevaate sellest, milliseks peavad Eesti ettevõtted kutseharidusega töötajate pädevust ja koostööd kutseõppeasutustega

Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad - 2010

Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koostatav iga-aastane ülevaade täiskasvanuhariduse valdkonna statistilistest näitajatest.Käesoleva dokumendi eesmärgiks on esmakordselt koondada Eesti täiskasvanuhariduse olukorra iseloomustamiseks kasutatavad põhilised statistilised näitajad. Täiskasvanuhariduse statistilised andmed ja indikaatorid on valdkonnaülesed ja tihti kogutud erinevate institutsioonide poolt, mis muudab nendest ülevaatliku pildi saamise keerukaks. Käesolevas dokumendis on andemete peamisteks allikateks Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS), Eesti Statistikaameti poolt läbiviidav Eesti Tööjõu-uuring (ETU) ning Eurostati poolt koondatav rahvusvaheline statistika

Kutsehariduse valdkonna statistika põhinäitajad 2008/2009 õppeaastal

Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koostatud kutseharidusstatistika.Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonnas on valminud koondülevaade kõigist olulisematest kutsehariduse valdkonna statistilistest põhinäitajatest 2008/2009. õppeaaastal. Kokku on koondatud andmed kutseõppeasutuste, õppijate ja õpetajate kohta. Kutsehariduse arengusuundade paremaks jälgimiseks on andmed esitatud võrdluses varasemate õppeaastatega

Kutsehariduse valdkonna statistika põhinäitajad 2009/10. õppeaastal

Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt koostatud kutseharidusstatistika.Haridus- ja Teadusministeeriumi analüüsiosakonnas on valminud koondülevaade kõigist olulisematest kutsehariduse valdkonna statistilistest põhinäitajatest 2009/2010. õppeaaastal. Kokku on koondatud andmed kutseõppeasutuste, õppijate ja õpetajate kohta. Kutsehariduse arengusuundade paremaks jälgimiseks on andmed esitatud võrdluses varasemate õppeaastatega

Eesti üliõpilaste eluolu 2010: Rahvusvahelise üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT IV Eesti analüüs

EUROSTUDENT on üle-Euroopaline üliõpilaste uuring, mis keskendub kõrghariduse sotsiaalsele dimensioonile üliõpilaste vaatenurgast. Projekti eesmärgiks on pakkuda Euroopa kõrgharidussüsteemide kohta võrdlevaid andmeid üliõpilaste sotsiaalsete ja majanduslike elutingimuste kohta, et poliitikakujundajad nii riikide kui ka Euroopa tasemel saaksid hinnata kõrghariduspoliitikate toimimise tulemuslikkust (nt õppetoetuste piisavus, ühiselamukohtade vajadus, õppekorralduse ja õppeedukuse seosed jne). Võrdlevad andmed üliõpilaste elu kohta võimaldavad anda hinnangut iga riigi kõrghariduspoliitika mõjususe kohta ning hinnata kohaliku süsteemi tugevusi ja nõrkusi rahvusvahelises võrdluses.http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Haridus/EUROSTUD/Praxis_Eurostudent_veeb.pd

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivad tegevused Eestis

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste uuringu eesmärk on hinnata valitud hulga nimetatud tegevuste tulemusi ja väljundeid Eestis ning anda soovitusi nende planeerimiseks tulevikus. Samuti on uuringu järeldused abiks nii haridus- kui ka teadusasutustes populariseerimisega tegelejatele. Uuringu sihtrühm on õpilased ja õpilasi suunavad õpetajad ning juhendajad, kes on osalenud aastatel 2007–2011 ellu viidud tegevustes ja projektides

Üldhariduse ja noorte valdkonna struktuurifondide meetmete vahehindamine

Euroopa Liidu tõukefondide programmperioodil 2007-2013 Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatavate meetmete „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“, „Teavitamis- ja nõustamissüsteemi arendamine“ ning „Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine“ vahehindamise eesmärk on anda sõltumatu eksperthinnang, kas vaadeldavate meetmete raames elluviidavad ja -viidud tegevused aitavad parimal viisil saavutada Inimressursi arendamise rakenduskavas, nimetatud programmides ja avatud taotlusvoorudes seatud eesmärke. Lisaks asjakohasuse ja kooskõla hindamisele käsitleti hindamise raames veel tõhususe, tulemuslikkuse ning jätkusuutlikkuse küsimusi. Hindamise käigus tehti dokumendianalüüs, intervjueeriti valdkonna eksperte, siht- ja sidusrühmade esindajaid ja meetmetest kasusaanud organisatsioonide esindajaid; lisaks korraldati hindamisega seotud spetsiifilistel teemadel kolm töötuba