Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis I osa

Käesolev artiklikogumik on mõeldud õpetajatele, koolijuhtidele, koolide partnerorganisatsioonide esindajatele ning kõigile teistele, kes tegelevad läbivate teemade õpetamisega või nende õpetamise kavandamisega koolis. Koolides on läbivate teemade rakendamist praktiseeritud tänaseks pea neliteist aastat. Sellele õppe- ja kasvatustöö osale taaskord keskenduma ja kogumikku avaldama ajendasid sisseviidud muudatused riiklikus põhikooli õppekavas. Uuendatud õppekava täpsustas juba praegu koolides käsitletavaid läbivaid teemasid ja nende rakendamise põhimõtteid

Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis II osa

Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse kogumik "Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis" on II osa 2009.aastal ilmunud läbivate teemade kogumikule.Vaatluse alla tulevad läbivad teemad, mille käsitlemise kogemused on koolidel olnud olemas juba mitmeid aastaid. Sel korral moodustavad läbivate teemade tutvustused kogumiku esimese poole ehk A-osa ning teises osas (B-osa) lähenetakse läbivatele teemadele kooliorganisatsiooni vaatevinklist. Kogumiku esimeses pooles tutvustavad läbivate teemade sisu oma ala spetsialistid. Teise poole materjali juhatavad sisse koolijuhi ning huvijuhi artiklid ning järgneb ülevaade Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuses 2010. aastal läbi viidud uuringust „Läbivate teemade head praktikad Eesti koolides

„Läbivate teemade rakendamise metoodikad Eesti koolides“ uuringu materjal

Käesolev materjal „Läbivate teemade rakendamise metoodikad Eesti koolides“ on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel. Materjal põhineb seitsmes Eesti koolis ajavahemikul 01.02.2010 - 01.02.2011 läbi viidud uuringul, mille eesmärgiks oli koguda ja analüüsida läbivate teemade positiivset kogemust koolides. Uuringu kavandamisel lähtuti keskuse poolt 2008. a alustatud suuremamahulise uuringu „Riikliku õppekava läbivate teemade rakendamise strateegiad koolis“ esialgsetest tulemustest

Aineülesed eesmärgid õppe- ja kasvatustöö kavandamisel, läbiviimisel ja tagasisidestamisel

Käesolev TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse projekti “Läbivate teemade aineõppes rakendamise metoodika” täitjate koostatud tekst on mõeldud toeks põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava arendustöös. Tekst on vahekokkuvõte senises õppekavatöös ainealaste eesmärkide alal tehtust, mille eesmärk on: - selgitada aineüleste eesmärkide, sh läbivate teemade kui nende kandjate rolli ja vajalikkust (nii riiklikus kui kooli) õppekavas; - selgitada, kuidas aineülesed eesmärgid võivad riikliku ja kooli õppekava tasandil toetada õppeainete omavaheliste ning aineõpetuse ja klassiväliste tegevuste vaheliste sünergiapotentsiaalide ärakasutamist; - anda soovitusi edaspidiseks

Erinevate OECD riikide ja hindamis- ja tagasisidestamissüsteemide analüüs: Rootsi, Taani, Hollanid, Austraalia, Inglismaa ja Šotimaa näitel

Analüüs käsitleb hindamis- ja tagasisidestamisküsimusi üldhariduse kõigis küsimustes ja kooliastmetes. Vaadeldud on riike, mille õppekavades või muudes riiklikes alusdokumentides on tähelepanuväärseid ja eeskuju väärivaid hindamise ja tagasisidestamispraktikaid. Analüüs tugineb riiklikele alusdokumente (riiklikud õppekavad, standardid jm) ning teiselt poolt erinevate osapooltega seotud materjale (tugimaterjalid õpetajatele ja õppeasutustele, õpetajate professionaalse arengu toetamise meetmeid jm). Vaatlemaks süsteeme tervikuna, on täiendavaid andmeid kogutud meediast, viidud läbi intervjuusid haridusekspertide ja õpetajatega jne. Ülevaadete põhjal annab analüüs soovitusi ka Eestile (nii riigile, koolidele ja kõrgkoolidele ja õppevara loojatele ning tarkvara arendajatele), ettepanekute aluseks on väljundipõhise õppe ja tagasisidestamise idee