Locked-in sündroom

Locked-in ehk sisselukustussündroom on harva esinev neuroloogiline seisund, millele on ise loomulikud tetrapleegia, anartria ja säilinud teadvus. Silmade pilgutamine ja vertikaalsed liigutused on säilinud ning see on patsiendile sageli ainus võimalus suhelda välismaailmaga. Tavalisemad tekkepõhjused on ajusilla ventraalse osa infarkt, hemorraagia või trauma. Locked-in sündroomi on keeruline eristada teadvuse -häiretest, kuna puuduvad tahtlikud liigutused ning sõnaline suhtlus, kuid täpne diagnoos on oluline edasise rehabilitatsiooni ning prognoosi seisu kohalt. Tänapäeval on selliste patsientide kümne aasta elulemus suur – kuni 80%. Artiklis on esitatud 60aastase meespatsiendi haigusjuht, kellel tekkis ajusillainfarkt ning klassikaline locked-in sündroom basilaararteri sulguse tagajärjel. Eesti Arst 2006; 85 (6): 394–39

Puukentsefaliit – sage närvisüsteeemi viirushaigus

Puukentsefaliit (PE) on viirushaigus ja Eestis üks kõige sagedamini esinev neuroinfektsioon kevadsuvisel hooajal. Inimene on viiruse leviku ahelas juhuslik vahe peremees, kuid võib haigestuda eluohtlikult. Eestis on PEd aastatel 1999–2006 registreeritud 12 kuni 20 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta aastas, mida on enam kui Lääne-Euroopas. Nakatumine toimub puugihammustuse järel või nakatunud piima tarbimisel. Haiguse inkubatsiooniperiood on 2–28 päeva, seejärel ilmnevad gripi sarnased sümptomid, mis kestavad 3–4 päeva. Paari nädala pärast järgneb tõsisem haigestumine kas meningiidi, meningoentsefaliidi, entsefalomüeliidi või polüradikulo neuriidina. Puukentsefaliidi ravi on sümptomaatiline. Viirushaiguse põdemine annab eluaegse immuunsuse. Tõhus profülaktika on vaktsineerimine. Eesti Arst 2007; 86 (4): 273–27

Puukentsefaliidi mitu palet

Puukentsefaliidi viirusnakkus (PE) on äge varieeruva kuluga nakkushaigus, mis levib kesknärvisüsteemi vaid 20–30%-l juhtudest. Enamasti on tegemist kergelt kulgeva haigusega, mis väljendub üldistes infektsiooninähtudes. Haiguse diagnoos kinnitatakse laboratoorselt. Artiklis on antud ülevaade puukentsefaliidist ning analüüsitud kesknärvisüsteemi haaravate PE-vormide esinemissagedust, haiguse kulgu ning diagnostika põhimõtteid TÜ Kliinikumis ravitud patsientidel. Eesti Arst 2013; 92(3):134–13

Neuroborrelioos – puukidega leviv närvisüsteemi bakternakkus

Neuroborrelioos on üks Lyme’i tõve vorme, mille kliinilistele väljendustele ning diagnostikale on artiklis keskendutud. Puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve põhjustajaks on spiroheetide perekonda kuuluv gramnegatiivne bakter, mida levitavad Borrelia burgdorferi sensu stricto, Borrelia garinii ja Borrelia afzelii. Borrelioosi esinemine Eestis on aastatel 2000–2007 olnud suurem kui haigestumus puukentsefaliiti. Neuroborrelioosi diagnoosimiseks on lisaks anamneesile ja kliinilisele pildile vaja määrata antikehad seerumis ning liikvoris. Eesti Arst 2008; 87(3):214−22

Insuldi käsitlus Eestis: hetkeseis ja suundumused

Eesti Haigekassa tellitud insuldiauditi eesmärgiks oli analüüsida Eestis teostatud insuldiravi vastavust insuldi Eesti ravijuhendile, anda hinnang haiguslugude vormistusele ja võrrelda saadud tulemusi eelmise auditeeritud perioodiga (2002–2003). Eesti L. Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi (ENNS) eksperdid hindasid 400 insuldihaige haiguslugu 17 statsionaarsest raviasutusest ühtse protokolli alusel. Selgus, et ravijuhendit järgiti ja insuldi käsitlus oli parem haiglates, kus patsiente ravivad neuroloogid. Probleemiks oli ebaselgete või valede diagnooside suur osakaal üldvalimis, vajakajäämised tegevuse dokumenteerimisel ning diagnooside vormistamisel. Võrreldes eelmise auditiga on oluliselt paranenud diagnoosimise ja ravi võimalused, kuid esineb puudujääke haige füsioloogiliste parameetrite jälgimise ja korrigeerimise osas, varajase taastusravi korraldamisel. ENNS on veendunud riikliku insuldistrateegia vajalikkuses, artiklis on esitatud ettepanekud ravikvaliteedi parandamiseks. Eesti Arst 2010; 89(6):409−41

Sport professionnel : Conventions collectives, toute une coordination !

Le sport professionnel fait l'objet de différentes conventions collectives avec en particulier la CCNS et des accords sectoriels conclus dans différentes disciplines sportives. La superposition de leurs champs d'application pose la question de la coordination de leurs clauses