Bakteriaalne meningoentsefaliit Põhja-Eesti Regionaalhaiglas aastatel 1999–2004

Artiklis on analüüsitud aastatel 1999–2004 PERHi hospitaliseeritud 103 mädase meningiidiga haige kliinilist pilti haiglasse saabumisel, riskitegureid, uuringuid ja analüüse, haigustekitajaid ja nende antibiootikumitundlikkust, antibakteriaalset ravi ja prognoosi. Kõige sagedasemaks mädase meningiidi tekitajaks oli S. pneumoniae ja pneumokokiline meningiit oli ka sagedasimaks surma põhjuseks. Empiirilist ravi alustati enamikul juhtudest penitsilliini ja gentamütsiini kombinatsiooniga. Haigus lõppes surmaga 28 juhul, täielikult paranes 48 patsienti ja ülejäänutel esines haiglast lahkumisel neuroloogiline häire. Bakteriaalse meningiidiga haigete prognoos on halvem, kui Glasgow’ koomaskaala skoor hospitaliseerimisel on väike. Prognoosi halvendab patsientide vanem iga ja pneumokokiline infektsioon. Eesti Arst 2006; 85 (8): 494–49

Neurosüüfilis igapäevapraktikas – kas oskame sellele mõelda?

Seoses linnastumise ja HIV-nakkuse levikuga sageneb süüfilisse haigestumine, tuues kaasa ka neurosüüfilise esinemissageduse kasvu. Viimast soodustab süüfilise varaste vormide diagnoosimata jäämine või ebapiisav ravi. Haiguse sümptomid võivad olla neuroloogilised või psühhiaatrilised, sarnanedes teiste sageli esinevate haigustega nagu meningiit, transitoorne ajuisheemia, ajuinfarkt, Alzheimeri tõbi jt. Artiklis on tutvustatud kuut neurosüüfilise juhtu, mida raviti aastatel 2001–2004 Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. Ainult üks patsient kuulus sotsiaalsesse riskirühma (alkohoolik, endine narkomaan), viiel juhul oli tegemist n-ö tavaliste inimestega, kelle puhul sellist diagnoosi poleks oodanud. Enam diagnoositud vorm oli meningovaskulaarne süüfilis, mis on ka kirjanduse andmetel kõige levinum. Eesti Arst 2005; 84 (3): 157-16

Insuldi käsitlus Eestis: hetkeseis ja suundumused

Eesti Haigekassa tellitud insuldiauditi eesmärgiks oli analüüsida Eestis teostatud insuldiravi vastavust insuldi Eesti ravijuhendile, anda hinnang haiguslugude vormistusele ja võrrelda saadud tulemusi eelmise auditeeritud perioodiga (2002–2003). Eesti L. Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi (ENNS) eksperdid hindasid 400 insuldihaige haiguslugu 17 statsionaarsest raviasutusest ühtse protokolli alusel. Selgus, et ravijuhendit järgiti ja insuldi käsitlus oli parem haiglates, kus patsiente ravivad neuroloogid. Probleemiks oli ebaselgete või valede diagnooside suur osakaal üldvalimis, vajakajäämised tegevuse dokumenteerimisel ning diagnooside vormistamisel. Võrreldes eelmise auditiga on oluliselt paranenud diagnoosimise ja ravi võimalused, kuid esineb puudujääke haige füsioloogiliste parameetrite jälgimise ja korrigeerimise osas, varajase taastusravi korraldamisel. ENNS on veendunud riikliku insuldistrateegia vajalikkuses, artiklis on esitatud ettepanekud ravikvaliteedi parandamiseks. Eesti Arst 2010; 89(6):409−41

Posterioorne kortikaalne atroofia – nägemishäirena avalduva varajase algusega Alzheimeri tõve haigusjuhu kirjeldus

Posterioorne kortikaalne atroofia on kliinilis-radioloogiline sündroom, mille puhul esineb süvenev nägemis-ruumilise taju ning ruumisuhete häirumine koos radioloogiliselt avalduva parietooktspitaalse atroofiaga. Sündroomi peamiseks põhjustajaks peetakse tänapäeval Alzheimeri tõbe, kuid võrreldes klassikalise Alzheimeri tõvega on patsiendid haigestudes nooremad ning haiguse algstaadiumis ei esine neil mäluhäireid. Artiklis on kirjeldatud posterioorse kortikaalse atroofiaga haigusjuhu interdistsiplinaarset käsitlust 54aastasel naispatsiendil. Kirjeldatud haigusjuht näitab, et teadmata etioloogiaga nägemishäirega patsiendil tuleks diferentsiaaldiagnostiliselt kahtlustada ka neurodegeneratiivset haigust

Les performances des sprinteuses avec leurs menstruations

Les femmes sont confrontées à de nombreuses difficultés liées surtout à leur vie sociale et génitale et particulièrement à l'une de ses phases qui est la menstruation. Notre étude a pour but d'étudier le vécu et l'influence des menstruations sur la performance physique chez des athlètes de la région de Dakar. Nous avons utilisé un questionnaire pour 50 athlètes dont la durée moyenne de pratique de l'athlétisme est de 4.94 ± 2. 27 ans (avec des écarts de lan à l2ans), l'âge moyen d'apparition des ménarches est de 14.06 1.82 ans (avec des écarts de 11 ans et 19 ans) . La moyenne d'âge est de 20.4 ± 3.92. Elles ont été testées quatre jours avant et le troisième jour pendant leurs menstrues sur une distance de 100 et de 200 mètres. Les 60% des athlètes sont dysménorrhéiques et les 40% ne le sont pas. De plus 54% ont des menstrues régulières contre 46% irrégulières. Un traitement antalgique est utilisé par 28% des filles et le reste soit 72% n'utilise pas de traitement. Cependant, au terme de cette étude nous dirons que la performance d'un exercice de haute intensité et de courte durée n'est pas influencée par le cycle menstruel, les différences de moyennes ne sont significatives P > 0.05. Mais les performances sont altérées par la douleur des menstrues chez nos athlètes et les différences de moyennes sont significatives P <0.05. Mots clés: Menstruations - Performances - Sprinteuses. (résumé d'auteur