Eesti kutseõppeasutuste tugisüsteemide analüüs: olukorra kaardistus, võimalused ja väljakutsed tugisüsteemi rakendamisel katkestamise ennetusmeetmena

The aim of this analysis is to map the provision and organisation of support services in Estonian vocational education institutions (33) and to assess the effectiveness of these support services in the study process as a measure to reduce drop-out rates. For this, a systematic literature review and document analysis were carried out as well as an online survey among the leaders, teachers and support specialists in vocational education institutions. The aim of the online survey was to get an overview of overall satisfaction with support systems (in reducing drop -out rates) as well as gather best practices of providing effective support measures in vocational education institutions. 354 workers from 28 institutions participated in the survey.Eesti kutsehariduse üheks suuremaks probleemiks on õpingute katkestamine (katkestanute osakaal on ligi viiendik õppuritest). Katkestamiste põhjused on väga erinevad ja sageli kombineeritud, seetõttu on ka katkestamise vähendamiseks ja ennetamiseks väljapakutud erinevaid võimalusi. Nende hulgas tugiteenused õppuritele. Eestis on kutseõppeasutuses küll kohustus tagada tugiteenuste kättesaadavus, ent puudub ülevaade, kuidas seda kohustust täidetakse. Käesolev uuring annab ülevaate tugiteenuste pakkumisest kõigis Eesti kutseõppeasutustes ning hindab ka tugiteenuste rakendamise tulemuslikkust õppeprotsessis, sh katkestamist vähendava meetmena. Uuring tugineb süstemaatilisel kirjanduse ülevaatel, statistilistel andmetel (EHIS) ning kutseõppeasutustelt kogutud infol (uuringus osales kokku 354 kooli juhtkonna esindajat, õpetajat ja tugispetsialisti 28 koolist

Üliõpilaste tagasiside Eesti kõrgkoolides

Tagasiside süsteemide kaardistamine annab olulise ülevaate sellest, missugused on üliõpilaste tagasiside kogumise eesmärgid ja meetodid ning kuidas toimub tagasiside tulemuste avalikustamine ja nendega arvestamine erinevates Eesti kõrgkoolides. Töös on vaatluse all ennekõike tagasiside õppetöö korralduse, õppejõudude ja õppemetoodika ning tugisüsteemide kohta, mida kogutakse õppivatelt tudengitelt. Kõrgkoolide ülevaate kõrval on lähemalt vaadeldud kolme õppeasutuse– Tartu Ülikool, Estonian Business School ja Tallinna Tehnikakõrgkool– üliõpilaste tagasiside kogumise ja arvestamise kogemusi, mille põhjal on välja toodud head praktikad ning olulisemad õppetunnid tagasiside süsteemide arendamisel

Vajaduspõhise õppetoetuse uuring

Haridus- ja Teadusministeerium on käesoleva uuringu plaaninud selleks, et hinnata sihtrühma seas vajaduspõhise õppetoetuse poliitikast arusaamist ning toetusskeemi eesmärkide rakendumist. Uuringu siht on kontrollida ka õppetoetuse rakendumisel tekkinud kitsaskohti puudutavaid küsimusi, sh infopuudust ning infotehnoloogia ja digioskuste probleeme. Uuringu peamine eesmärk on selgitada välja, miks märkimisväärne arv taotlemisõiguslikke üliõpilasi, sealhulgas võimalikke toetuse saajaid, ei hakanud vajaduspõhist õppetoetust taotlema isegi mitte pärast seda, kui alates teisest taotlusvoorust pikendati taotlemisaega ja lõdvendati tingimusi. Selleks on vaja uurida 2013/2014. ja 2014/2015. õppeaastal õppima asunud üliõpilaste hinnanguid õppetoetuse süsteemi ja taotlemise kohta, selgitades välja nende arusaamad avaldunud kitsaskohtade kohta. Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel peab uuringu tulemuste põhjal saama: 1) hinnata poliitika rakendumist, sealhulgas sihtrühma informeeritust ning teavitamise ja poliitika rakendumise kitsaskohti; 2) täiendada ja tõhustada samalaadsete poliitikameetmete rakendamisprotsessi, sealhulgas teavitustööd; 3) arvestades suhtelist vähest taotlusaktiivsust, selgitada välja sihtrühmade vajadusi (hinnanguid vajadustele, taotlemismotivatsiooni) ning sellest lähtuvalt valida vajaduspõhise õppetoetuse tingimuste muutmise võimalikud suunad; 4) täiendada ja tõhustada õppetoetuse saamise tingimusi

Missugune on Eesti üliõpilaskond?

Uuringu „Õiglane ligipääs kõrgharidusele Eestis“ lõppraport.Käesoleva uuringuraporti eesmärgiks on analüüsida kõrgharidusvõimaluste võrdväärsust Eestis eelkõige ligipääsu kontekstis ning tuua välja juurdepääsu soodustavad ja takistavad tegurid erineva sotsiaalmajandusliku taustaga õppurite seisukohast. Raportis on kõrgharidusvõimaluste võrdväärsuse põhimõtte aluseks soovolukord, kus üliõpilaskonna koosseis peaks õppima asumisel, õppimise ajal ja lõpetamisel peegeldama ühiskonna koosseisu. Ligipääsetavuse taset hinnatakse selle järgi, mil määral peegeldab üliõpilaskond oma karakteristikutelt riigi rahvastikku. Kui kõrgkoolis õppivad üliõpilased sarnanevad oma taustalt riigi elanikkonnale, võib ligipääsu nimetada heaks. Iga inimese potentsiaali parima kasutamise põhimõtet tuleb selgelt eristada ideest, et kõik inimesed peaksid ühiskonnas omandama kõrghariduse.http://www.eyl.ee/public/files/Missugune_on_Eesti_Yliopilaskond_090710.pd

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivad tegevused Eestis

Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste uuringu eesmärk on hinnata valitud hulga nimetatud tegevuste tulemusi ja väljundeid Eestis ning anda soovitusi nende planeerimiseks tulevikus. Samuti on uuringu järeldused abiks nii haridus- kui ka teadusasutustes populariseerimisega tegelejatele. Uuringu sihtrühm on õpilased ja õpilasi suunavad õpetajad ning juhendajad, kes on osalenud aastatel 2007–2011 ellu viidud tegevustes ja projektides

Eesti üliõpilaste eluolu 2010: Rahvusvahelise üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT IV Eesti analüüs

EUROSTUDENT on üle-Euroopaline üliõpilaste uuring, mis keskendub kõrghariduse sotsiaalsele dimensioonile üliõpilaste vaatenurgast. Projekti eesmärgiks on pakkuda Euroopa kõrgharidussüsteemide kohta võrdlevaid andmeid üliõpilaste sotsiaalsete ja majanduslike elutingimuste kohta, et poliitikakujundajad nii riikide kui ka Euroopa tasemel saaksid hinnata kõrghariduspoliitikate toimimise tulemuslikkust (nt õppetoetuste piisavus, ühiselamukohtade vajadus, õppekorralduse ja õppeedukuse seosed jne). Võrdlevad andmed üliõpilaste elu kohta võimaldavad anda hinnangut iga riigi kõrghariduspoliitika mõjususe kohta ning hinnata kohaliku süsteemi tugevusi ja nõrkusi rahvusvahelises võrdluses.http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Haridus/EUROSTUD/Praxis_Eurostudent_veeb.pd

Üldhariduse ja noorte valdkonna struktuurifondide meetmete vahehindamine

Euroopa Liidu tõukefondide programmperioodil 2007-2013 Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatavate meetmete „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“, „Teavitamis- ja nõustamissüsteemi arendamine“ ning „Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine“ vahehindamise eesmärk on anda sõltumatu eksperthinnang, kas vaadeldavate meetmete raames elluviidavad ja -viidud tegevused aitavad parimal viisil saavutada Inimressursi arendamise rakenduskavas, nimetatud programmides ja avatud taotlusvoorudes seatud eesmärke. Lisaks asjakohasuse ja kooskõla hindamisele käsitleti hindamise raames veel tõhususe, tulemuslikkuse ning jätkusuutlikkuse küsimusi. Hindamise käigus tehti dokumendianalüüs, intervjueeriti valdkonna eksperte, siht- ja sidusrühmade esindajaid ja meetmetest kasusaanud organisatsioonide esindajaid; lisaks korraldati hindamisega seotud spetsiifilistel teemadel kolm töötuba