Puukentsefaliit – sage närvisüsteeemi viirushaigus

Puukentsefaliit (PE) on viirushaigus ja Eestis üks kõige sagedamini esinev neuroinfektsioon kevadsuvisel hooajal. Inimene on viiruse leviku ahelas juhuslik vahe peremees, kuid võib haigestuda eluohtlikult. Eestis on PEd aastatel 1999–2006 registreeritud 12 kuni 20 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta aastas, mida on enam kui Lääne-Euroopas. Nakatumine toimub puugihammustuse järel või nakatunud piima tarbimisel. Haiguse inkubatsiooniperiood on 2–28 päeva, seejärel ilmnevad gripi sarnased sümptomid, mis kestavad 3–4 päeva. Paari nädala pärast järgneb tõsisem haigestumine kas meningiidi, meningoentsefaliidi, entsefalomüeliidi või polüradikulo neuriidina. Puukentsefaliidi ravi on sümptomaatiline. Viirushaiguse põdemine annab eluaegse immuunsuse. Tõhus profülaktika on vaktsineerimine. Eesti Arst 2007; 86 (4): 273–27

Neuroborrelioos – puukidega leviv närvisüsteemi bakternakkus

Neuroborrelioos on üks Lyme’i tõve vorme, mille kliinilistele väljendustele ning diagnostikale on artiklis keskendutud. Puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve põhjustajaks on spiroheetide perekonda kuuluv gramnegatiivne bakter, mida levitavad Borrelia burgdorferi sensu stricto, Borrelia garinii ja Borrelia afzelii. Borrelioosi esinemine Eestis on aastatel 2000–2007 olnud suurem kui haigestumus puukentsefaliiti. Neuroborrelioosi diagnoosimiseks on lisaks anamneesile ja kliinilisele pildile vaja määrata antikehad seerumis ning liikvoris. Eesti Arst 2008; 87(3):214−22

Insuldi käsitlus Eestis: hetkeseis ja suundumused

Eesti Haigekassa tellitud insuldiauditi eesmärgiks oli analüüsida Eestis teostatud insuldiravi vastavust insuldi Eesti ravijuhendile, anda hinnang haiguslugude vormistusele ja võrrelda saadud tulemusi eelmise auditeeritud perioodiga (2002–2003). Eesti L. Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi (ENNS) eksperdid hindasid 400 insuldihaige haiguslugu 17 statsionaarsest raviasutusest ühtse protokolli alusel. Selgus, et ravijuhendit järgiti ja insuldi käsitlus oli parem haiglates, kus patsiente ravivad neuroloogid. Probleemiks oli ebaselgete või valede diagnooside suur osakaal üldvalimis, vajakajäämised tegevuse dokumenteerimisel ning diagnooside vormistamisel. Võrreldes eelmise auditiga on oluliselt paranenud diagnoosimise ja ravi võimalused, kuid esineb puudujääke haige füsioloogiliste parameetrite jälgimise ja korrigeerimise osas, varajase taastusravi korraldamisel. ENNS on veendunud riikliku insuldistrateegia vajalikkuses, artiklis on esitatud ettepanekud ravikvaliteedi parandamiseks. Eesti Arst 2010; 89(6):409−41

Reversiibel tserebraalne vasokonstriktsiooni sündroom. Ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus

Reversiiblit tserebraalset vasokonstriktsiooni sündroomi (RTVS) iseloomustab tugev, sageli korduv äkkpeavalu, mis esineb koos epileptiliste krampide ja fokaalse neuroloogilise defitsiidiga või ilma nendeta. Radioloogiliselt esinevad ajuarterite mitmekoldelised segmentaalsed vasokonstriktsioonid, mis lahenevad spontaanselt 1–3 kuu jooksul. RTVS võib olla primaarne (idiopaatiline) või sekundaarne. RTVS on kliiniliselt oluline, sest haigestuvad enam noored naised ning komplikatsioonina võib tekkida isheemiline või hemorraagiline insult. Diferentsiaaldiagnostiliselt tuleb välistada subarahnoidaalne hemorraagia, vaskuliit, aju venoossete siinuste tromboos ja kaela arterite dissektsioon. Kuna puuduvad juhuslikustatud uuringud, põhinevad ravisoovitused ekspertide arvamusel ning avaldatud haigusjuhtudel. Tuleb vältida edasist võimalike haigust provotseerivate ravimite tarvitamist. Nimodipiin võib leevendada tugevat äkkpeavalu 48–72 tunni möödudes ravi algusest, kuid ei hoia ära hemorraagilisi ega isheemilisi komplikatsioone. Eesti Arst 2011; 90(11):529-53

B2I et EPS

Connaissances et capacités exigibles pour le Brevet informatique et internet au collège (B2I). Maîtriser les compétences du B2I aide les apprentissages en EPS : illustration en handball, course de durée, tennis de table, acrospor

Creutzfeldt-Jakob Disease Presenting as Nonconvulsive Status Epilepticus

Creutzfeldt-Jakob disease is a rare, rapidly progressive spongiform encephalopathy in humans. EEG plays an important role in diagnosing this disease. In some patients, epileptic activity and encephalopathy from various aetiologies may share morphological features on EEG. This similarity could create difficulties in EEG interpretation, especially if the patient presents with disturbed consciousness. In this case report, a 74-year-old female with Creutzfeldt-Jakob disease presented initially with rapidly progressive impairment of consciousness and focal epileptiform activity on EEG. An EEG performed 25 days later showed periodic sharp-wave complexes with triphasic morphology at a rate of 0.5 Hz, compatible with a diagnosis of Creutzfeldt-Jakob disease. Based on these results, we recommend that a diagnosis of Creutzfeldt-Jakob disease be considered in patients presenting with a rapid deterioration of consciousness and a clinical presentation of nonconvulsive status epilepticus. Monitoring these patients with serial EEGs could be useful to establish an accurate diagnosis

Les performances des sprinteuses avec leurs menstruations

Les femmes sont confrontées à de nombreuses difficultés liées surtout à leur vie sociale et génitale et particulièrement à l'une de ses phases qui est la menstruation. Notre étude a pour but d'étudier le vécu et l'influence des menstruations sur la performance physique chez des athlètes de la région de Dakar. Nous avons utilisé un questionnaire pour 50 athlètes dont la durée moyenne de pratique de l'athlétisme est de 4.94 ± 2. 27 ans (avec des écarts de lan à l2ans), l'âge moyen d'apparition des ménarches est de 14.06 1.82 ans (avec des écarts de 11 ans et 19 ans) . La moyenne d'âge est de 20.4 ± 3.92. Elles ont été testées quatre jours avant et le troisième jour pendant leurs menstrues sur une distance de 100 et de 200 mètres. Les 60% des athlètes sont dysménorrhéiques et les 40% ne le sont pas. De plus 54% ont des menstrues régulières contre 46% irrégulières. Un traitement antalgique est utilisé par 28% des filles et le reste soit 72% n'utilise pas de traitement. Cependant, au terme de cette étude nous dirons que la performance d'un exercice de haute intensité et de courte durée n'est pas influencée par le cycle menstruel, les différences de moyennes ne sont significatives P > 0.05. Mais les performances sont altérées par la douleur des menstrues chez nos athlètes et les différences de moyennes sont significatives P <0.05. Mots clés: Menstruations - Performances - Sprinteuses. (résumé d'auteur