2003. aasta Nobeli auhind füsioloogias ja meditsiinis

Selle aasta Nobeli auhind määrati kahele teadlasele avastuste eest, mis viisid kaasaegse piltdiagnostilise uurimismeetodi magnetresonantstomograafia (MRT, ingl magnetic resonance imaging) väljatöötamiseni. Teineteisest sõltumatult arendasid nad 1970. aastate alguses varem tuntud tugevat magnetvälja ja kõrgsageduslikke raadiolaineid kasutavat uuringutehnoloogiat, mis sai aluseks uuele diagnostikameetodile, mida on nüüdseks rakendatud enam kui 22 000 keskuses üle maailma

Maurice Raveli haigusjuht. Primaarne progresseeruv afaasia

Maurice Ravel, maailmakuulus Prantsuse helilooja, on laiemale kuulajaskonnale tuntud eelkõige oma teose “Boolero” autorina. Tema elukäik ja hilises keskeas kujunenud progresseeruv ajuhaigus on pakkunud huvi nii biograafidele kui ka meditsiini ringkondadele, kes teadaolevate andmete alusel on püüdnud lahti mõtestada haiguse kulgu ja selgitada selle olemust. Huvi põhjuseks on olnud asjaolu, et Ravel oli küll võimeline komponeerima muusikat, kuid ei olnud võimeline oma muusikalisi ideid kirja panema. Järgnev kokkuvõte tugineb publitseeritud andmetele. Eesti Arst 2006; 85 (12): 845–84

Uued rakendusalad radioloogias

Radioloogia on kiiresti arenev meditsiinivaldkond, eelkõige tänu meditsiinitehnika ja vastava tarkvara arengule, mis võimaldab järjest täpsemalt uurida patoloogilisi muutusi kudedes. Tavapärase piltdiagnostika ja angiograafia kõrval on ka Eestis tekkinud võimalused südame ja koronaararterite uurimiseks nii kompuutertomograafia (KT) kui ka magnetresonantstomograafia (MRT) abil, samuti virtuaalseks endoskoopiaks, piltdiagnostika-põhisteks funktsionaalseteks uuringuteks jm. Eesti Arst 2007; 86 (6): 379–38

2004. aasta Nobeli laureaadid füsioloogias ja meditsiinis

Selle aasta Nobeli auhind määrati kahele USA teadlasele avastuste eest, mis selgitavad haistmisanalüsaatori talitlust. Senini on haistmissüsteemi talitlus – lõhnataju tekkimine, lõhnade eristamine ja talletamine mälus – olnud kõige salapärasem võrreldes teiste sensoorsete süsteemide talitlusega. USA teadlased Richard Axel (58 a) Columbia Ülikooli Howard Hughes’i meditsiiniinstituudist New Yorgis ja Linda Buck (57 a) Fred Hutchinsoni vähiuurimise keskusest Washingtonis avaldasid 1991. aastal ühise töö, kus nad kirjeldasid suurt, ca 1000 geeni hõlmavat geeniperekonda erinevat tüüpi lõhnaretseptorite jaoks. Ühisartikli avaldamise järel on teadlased töötanud teineteisest sõltumatult ja paralleelselt olfaktoorse süsteemi ülesehituse selgitamisel alates molekulaarsest tasemest. Eesti Arst 2004; 83(11): 782-78

Funktsionaalne magnetresonantstomograafia

1990. aastate alguses täienesid magnetresonantstomograafia (MRT) rakendusvõimalused uue uurimismeetodi – funktsionaalse MRT (fMRT) – näol. Sellest ajast alates on fMRT-d kasutatud nii kliinilistes kui ka teaduslikes uuringutes peaaju aktivatsioonialade lokaliseerimiseks. Kliinilistes uuringutes võimaldab fMRT lokaliseerida tähtsaid keskusi ajus enne neurokirurgilist operatsiooni, et vältida nende vigastust operatsiooni käigus, samuti saab fMRT abil jälgida aju funktsionaalset plastilisust seoses rehabilitatsiooniga mitmesuguste ajukahjustuste korral. Teadusuuringutes on fMRT-d eelkõige kasutatud spetsiifi liste kortikaalsete funktsioonide uurimiseks keerukate neuropsühholoogiliste katsemudelite abil. Alates 2007. a on tehtud fMRTuuringuid Tartus TÜK radioloogiateenistuse baasil. Artiklis on antud ülevaade fMRT põhimõttest ja kliinilistest kasutusaladest. Eesti Arst 2009; 88(1):44−5

Nimme lülivaheketta nimmekanalisse sopistunud sekvestri spontaanne taandumine MRT-leiu alusel

Eesti Arst 2018; 97(8):436–43

Eesti Arst – üldmeditsiiniline teadusajakiri

Eesti Arst hakkas ilmuma 1922. aastal ja ta on keeruliste ajaloosündmuste keerises jäänud ellu ning säilitanud oma näo. Tänavu täitub 5 aastat ajakirja uue projekti käivitamisest. 24. novembril 2004 toimus Tartus Eesti Arsti toimetuskolleegiumi koosolek. Lisaks kolleegiumile olid kutsutud ka EAL eestseisuse liikmed, suuremate erialaseltside esindajad ning toimetuse liikmed. Vaagiti ajakirja senist tegevust ja tulevikuperspektiive. Sissejuhatava ettekande tegi peatoimetaja V. Sinisalu, sellele järgnes arutelu

Vaskulaarne dementsus: uus algus

Kui 20. sajandi teisel poolel oli uurijate tulipunktiks Alzheimeri tõbi kui sagedasim dementsuse põhjus, siis praegu on vaskulaarne dementsus, eriti selle subkortikaalne vorm jällegi huviorbiidis ja hoopis uuest vaatenurgast. Fookus on nihutatud ajukahjustuse olemuse selgitamisele. Lisaks sellele jõuavad lõpule aina uued ravimiuuringud, mis näitavad, et vaskulaarse, eriti subkortikaalse dementsuse sümptomid alluvad seni kättesaadavatele ravimitele isegi paremini kui Alzheimeri tõvest põhjustatud dementsuse korral

Kesknärvisüsteemi superfitsiaalne hemosideroos

Eesti Arst 2015; 94(8):493–49

Nimme lülivaheketta nimmekanalisse sopistunud sekvestri spontaanne taandumine MRT-leiu alusel

Eesti Arst 2018; 97(8):436–43