33 research outputs found
2003. aasta Nobeli auhind fĂŒsioloogias ja meditsiinis
Selle aasta Nobeli auhind mÀÀrati kahele teadlasele avastuste eest, mis viisid kaasaegse piltdiagnostilise uurimismeetodi magnetresonantstomograafia (MRT, ingl magnetic resonance imaging) vÀljatöötamiseni. Teineteisest sÔltumatult arendasid nad 1970. aastate alguses varem tuntud tugevat magnetvÀlja ja kÔrgsageduslikke
raadiolaineid kasutavat uuringutehnoloogiat, mis sai aluseks uuele diagnostikameetodile, mida on nĂŒĂŒdseks rakendatud enam kui 22 000 keskuses ĂŒle maailma
Maurice Raveli haigusjuht. Primaarne progresseeruv afaasia
Maurice Ravel, maailmakuulus Prantsuse helilooja, on laiemale kuulajaskonnale tuntud eelkĂ”ige oma teose âBooleroâ autorina. Tema elukĂ€ik ja hilises keskeas kujunenud progresseeruv ajuhaigus on pakkunud huvi nii biograafidele kui ka meditsiini ringkondadele, kes teadaolevate andmete alusel on pĂŒĂŒdnud lahti mĂ”testada haiguse kulgu ja selgitada selle olemust. Huvi pĂ”hjuseks on olnud asjaolu, et Ravel oli kĂŒll vĂ”imeline komponeerima muusikat, kuid ei olnud vĂ”imeline oma muusikalisi ideid kirja panema. JĂ€rgnev kokkuvĂ”te tugineb publitseeritud andmetele.
Eesti Arst 2006; 85 (12): 845â84
Uued rakendusalad radioloogias
Radioloogia on kiiresti arenev meditsiinivaldkond, eelkĂ”ige tĂ€nu meditsiinitehnika ja vastava tarkvara arengule, mis vĂ”imaldab jĂ€rjest tĂ€psemalt uurida patoloogilisi muutusi kudedes. TavapĂ€rase piltdiagnostika ja angiograafia kĂ”rval on ka Eestis tekkinud vĂ”imalused sĂŒdame ja koronaararterite uurimiseks nii kompuutertomograafia (KT) kui ka magnetresonantstomograafia (MRT) abil, samuti virtuaalseks endoskoopiaks, piltdiagnostika-pĂ”histeks funktsionaalseteks uuringuteks jm.
Eesti Arst 2007; 86 (6): 379â38
2004. aasta Nobeli laureaadid fĂŒsioloogias ja meditsiinis
Selle aasta Nobeli auhind mÀÀrati kahele USA teadlasele avastuste eest, mis selgitavad haistmisanalĂŒsaatori talitlust. Senini on haistmissĂŒsteemi talitlus â lĂ”hnataju tekkimine, lĂ”hnade eristamine ja talletamine mĂ€lus â olnud kĂ”ige salapĂ€rasem vĂ”rreldes teiste sensoorsete sĂŒsteemide talitlusega. USA teadlased Richard Axel (58 a) Columbia Ălikooli Howard Hughesâi meditsiiniinstituudist New Yorgis ja Linda Buck (57 a) Fred Hutchinsoni vĂ€hiuurimise keskusest Washingtonis avaldasid 1991. aastal ĂŒhise töö, kus nad kirjeldasid suurt, ca 1000 geeni hĂ”lmavat geeniperekonda erinevat
tĂŒĂŒpi lĂ”hnaretseptorite jaoks. Ăhisartikli avaldamise jĂ€rel on teadlased töötanud teineteisest sĂ”ltumatult ja paralleelselt olfaktoorse sĂŒsteemi ĂŒlesehituse selgitamisel alates molekulaarsest tasemest.
Eesti Arst 2004; 83(11): 782-78
Funktsionaalne magnetresonantstomograafia
1990. aastate alguses tĂ€ienesid magnetresonantstomograafia (MRT) rakendusvĂ”imalused uue uurimismeetodi â funktsionaalse MRT (fMRT) â nĂ€ol. Sellest ajast alates on fMRT-d kasutatud nii kliinilistes kui ka teaduslikes uuringutes peaaju aktivatsioonialade lokaliseerimiseks. Kliinilistes uuringutes vĂ”imaldab fMRT lokaliseerida tĂ€htsaid keskusi ajus enne neurokirurgilist operatsiooni, et vĂ€ltida nende vigastust operatsiooni kĂ€igus, samuti saab fMRT abil jĂ€lgida aju funktsionaalset plastilisust seoses rehabilitatsiooniga mitmesuguste ajukahjustuste korral. Teadusuuringutes on fMRT-d eelkĂ”ige kasutatud spetsiifi liste kortikaalsete funktsioonide uurimiseks keerukate neuropsĂŒhholoogiliste katsemudelite abil. Alates 2007. a on tehtud fMRTuuringuid
Tartus TĂK radioloogiateenistuse baasil. Artiklis on antud ĂŒlevaade fMRT pĂ”himĂ”ttest ja kliinilistest kasutusaladest.
Eesti Arst 2009; 88(1):44â5
Nimme lĂŒlivaheketta nimmekanalisse sopistunud sekvestri spontaanne taandumine MRT-leiu alusel
Eesti Arst 2018; 97(8):436â43
Eesti Arst â ĂŒldmeditsiiniline teadusajakiri
Eesti Arst hakkas ilmuma 1922. aastal ja ta on keeruliste ajaloosĂŒndmuste keerises jÀÀnud ellu ning sĂ€ilitanud oma nĂ€o. TĂ€navu tĂ€itub 5 aastat ajakirja uue projekti kĂ€ivitamisest. 24. novembril 2004 toimus Tartus Eesti Arsti toimetuskolleegiumi koosolek. Lisaks kolleegiumile olid kutsutud ka EAL eestseisuse liikmed, suuremate erialaseltside esindajad ning toimetuse liikmed. Vaagiti ajakirja senist tegevust ja tulevikuperspektiive. Sissejuhatava ettekande tegi peatoimetaja V. Sinisalu, sellele jĂ€rgnes arutelu
Vaskulaarne dementsus: uus algus
Kui 20. sajandi teisel poolel oli uurijate tulipunktiks Alzheimeri tĂ”bi kui sagedasim dementsuse pĂ”hjus, siis praegu on vaskulaarne dementsus, eriti selle subkortikaalne vorm jĂ€llegi huviorbiidis ja hoopis uuest vaatenurgast. Fookus on nihutatud ajukahjustuse olemuse selgitamisele. Lisaks sellele jĂ”uavad lĂ”pule aina uued ravimiuuringud, mis nĂ€itavad, et vaskulaarse, eriti subkortikaalse dementsuse sĂŒmptomid alluvad seni kĂ€ttesaadavatele ravimitele isegi paremini kui Alzheimeri tĂ”vest pĂ”hjustatud dementsuse korral
KesknĂ€rvisĂŒsteemi superfitsiaalne hemosideroos
Eesti Arst 2015; 94(8):493â49
Nimme lĂŒlivaheketta nimmekanalisse sopistunud sekvestri spontaanne taandumine MRT-leiu alusel
Eesti Arst 2018; 97(8):436â43