Meditsiinidoktor Eve Õiglane-Šlik

4. juunil 2007 kaitses Tartu Ülikooli arstiteaduskonna nõukogu ees doktoriväitekirja Eve Õiglane-Šlik teemal “Angelman and PraderWilli syndromes in Estonia“ (Angelmani ja Praderi-Willi sündroom Eestis). Töö valmis TÜ lastekliinikus professor Tiina Talviku ja dotsent Katrin Õunapi juhendamisel. Oponendiks oli kliinilise geneetika professor Constance Schrander-Stumpel Maastrichti Ülikoolist. Eesti Arst 2008; 87(2):16

Meditsiinidoktor Tiia Reimand

Tiia Reimand (sünd 19.09.1967, neiuna Pruuli) kaitses doktoriväitekirja 15. jaanuaril 2007 teemal „Down syndrome in Estonia“ („Downi sündroom Eestis”). Töö juhendajad olid professor Tiina Talvik, dots Katrin Õunap TÜ lastekliinikust ja Mari Sitska TÜ Kliinikumist. Eesti Arst 2008; 87(2):16

Meditsiinidoktor Chris Pruunsild

Chris Pruunsild (neiuna Zilmer) kaitses 28.05.2007 edukalt doktoriväitekirja teemal “Juveniilne idiopaatiline artriit (JIA) Eesti lastel” (“Juvenile idiopathic arthritis in children in Estonia“). Töö juhendajad olid emeriitprofessor Tiina Talvik TÜ lastekliinikust ja dots Pirkko Pelkonen Helsingi Ülikoolist. Tööd oponeeris dotsent Pekka Lahdenne, Helsingi Ülikooli lastereumatoloog. Eesti Arst 2008; 87(2):16

Krooniline paroksüsmaalne hemikraania: kirjanduse ülevaade ja 3 aasta 10 kuu vanuse tütarlapse edukas ravitulemus indometatsiiniga

Krooniline paroksüsmaalne hemikraania (KPH) on harva esinev, trigeminaalsete autonoomsete pea -valude alajaotusse kuuluv ühe peapoole episoodiline valu koos autonoomse närvisüsteemi düsfunktsiooni nähtudega. Peavalu allub täielikult indometatsiinravile. Artiklis on kirjeldatud 3 aasta ja 10 kuu vanuse tütarlapse haigusjuhtu, kellel KPH diagnoositi 10 kuud pärast haiguse algust ning kellel indometatsiiniga taandusid peavalud täielikult. Eesti Arst 2007; 86(8):517-52

Dotsent Aino Paves 85

Eesti Arst 2016; 95(10):69

Millal mõelda raputatud lapse sündroomile: kirjanduse ülevaade ning haigusjuhu kirjeldus

Eesti andmetel on laste väärkohtlemine sage: 40,5 juhtu 100 000 alla aastase lapse kohta. Lapsi väärkoheldakse sageli korduvalt. Haigusjuhu kirjeldamise eesmärk on juhtida tähelepanu õigeaegse ja täpse diangoosi vajadusele, et ära hoida korduvat väärkohtlemist. Eesti Arst 2007; 86 (6): 420–42

Angelmani ja Praderi-Willi sündroom – lühiülevaade ja kliinilise fenotüübi iseärasused Eestis

Angelmani sündroom (AS) ja Praderi-Willi sündroom (PWS) on harva esinevad geneetilised haigused – õedsündroomid –, mille tekkepõhjuseks on muutused 15. kromosoomi regioonis 15q11-13. ASi ja PWSi kujunemise aluseks on genoomi vermimine ehk nähtus, kus geeni(de) avaldumine sõltub geeni(de) ema- või isapoolsest pärinemisest. Kliiniliselt on sündroomid väga erinevad, ASile on iseloomulik raske vaimse arengu mahajäämus ning PWSile rasvtõve kujunemine esimestel eluaastatel. Mõlema sündroomi varajane diagnoosimine võimaldab õigel ajal rakendada asjakohast ravi patsientide hilisema elukvaliteedi parandamiseks. Tänapäeval on mõlema sündroomi esialgseks ja kiireks diagnoosimiseks kasutusel PWSi vermimiskeskuse DNA metülatsioonispetsiifiline PCR (ehk lihtsalt DNA metülatsioonitest). Eesti Arst 2007; 86 (5): 307–31

Juveniilne idiopaatiline artriit Eesti lastel

Juveniilne idiopaatiline artriit (JIA) on lapseeas kõige sagedamini esinev süsteemne sidekoehaigus. Haigusel on 7 kliinilist alatüüpi. Epidemioloogiliste uuringute andmetel kõigub juveniilse artriidi esmashaigestumuse näitaja 0,8–22,6 juhuni 100 000 kuni 16aastase lapse kohta

Frontaalepilepsia käitumuslik fenotüüp lastel

Frontaalepilepsiat on fokaalsetest epilepsiatest ~20–30%, järgnedes esinemissageduselt temporaalepi-lepsiale. Mitmed uuringud on näidanud seost frontaalsagara kahjustuse ja käitumishäirete vahel, kuid frontaalepilepsiaga laste psühhopatoloogia kohta on kirjanduses andmeid vähe