Hädaolukorra riskianalüüs Eestis

Today, natural and manmade accidents and emergencies are continual challenges for humanity. Disasters and catastrophes are events, which can bring about serious fallbacks within society and jeopardise sustainable development. The occurrence of accidents is connected with uncertainty and thereby also with the concept of risk. Therefore risk assessment is an essential component on a national as well as international level. The scope of this dissertation embraces the development and current state of emergency risk assessment in Estonia as one of the ‘new’ members of the EU. This dissertation is composed of national, regional-local and organisational levels. Comparison with the UK as an ‘old’ member of the EU has an important place in the entire thesis. The objective of this dissertation was to survey the development of Estonian emergency risk assessment since the restitution of Estonia as an independent state, and examines the impact of legislation and guidelines from other states and international institutions. The research materials were the legislation, guides and standards of Estonia and other countries, where the requirements regarding emergency risk assessment were enacted or included, methodologies, risk assessments outputs and other relevant information sources. In comparative studies the public outcomes of the national risk assessments of Estonia and the UK as well as the risk assessments of selected larger cities and conurbations were used. The results of this study showed that the development of emergency risk assessment in Estonia can be divided into three clearly distinct periods, where in addition to the development of the national legal system foreign systems were also of key importance. The example of the Swedish risk assessment methodology enabled the application and distribution of emergency risk assessment on local, regional and national levels. The example of the UK’s methodology enabled the unification and arrangement of approaches to risk ranking. The risks of epidemics or pandemics, severe weather conditions and floods were assessed as very high or high in the both countries: Estonia and the UK. The public outcome document of the British National Risk Assessment accomplished the broader aims of risk communication in comparison with the Estonian analogue. The studies in selected Estonian ISO 14001 certified organisations demonstrated that the identification of possible accidents and emergencies is performed in association with the identification of environmental aspects, and also considers external factors. Novel approaches in the dissertation are the comparative study of the national risk assessments of two countries and also the study specially addressed emergency preparedness and response in ISO 14001 certified organisations.Tänapäeval on loodus- ja inimtekkelised õnnetused ning hädaolukorrad inimkonnale jätkuvaks väljakutseks. Suurõnnetused ja katastroofid on sündmused, mis võivad anda ühiskonnas tõsiseid tagasilööke ning ohustada jätkusuutlikku arengut. Õnnetuste toimumine on seotud määramatusega ja sellest tulenevalt ka riski mõistega. Seetõttu on riskianalüüs kaasaegse elanikkonnakaitse oluline komponent nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel. Käesoleva dissertatsiooni käsitlusala hõlmab Eesti kui Euroopa Liidu n-ö uusliikme hädaolukorra riskianalüüsi arengu kulgu ja praegust olukorda. Dissertatsioonis käsitletakse riskianalüüsi korraldamise ja teostamisega seonduvat riiklikul, regionaalsel, kohalikul ja organisatsiooni tasandil. Olulist rolli dissertatsiooniga haaratud uuringutes etendab Eestis praktiseeritava riskianalüüsi võrdlus Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi kui Euroopa Liidu n-ö vana liikmesmaa vastavasisulise tööga. Dissertatsiooni põhieesmärgiks oli uurida hädaolukorra riskianalüüsi arengut Eestis alates taasiseseisvumisest kuni tänaseni, selgitades ühtlasi teiste riikide ja rahvusvaheliste institutsioonide õigusaktide, standardite ja juhendmaterjalide mõju. Uurimismaterjalideks olid Eesti ja teiste riikide ning rahvusvahelised õigusaktid, juhendmaterjalid ja standardid, kus olid sätestatud või kajastusid hädaolukorra riskianalüüsialased nõudmised, metodoloogiad, riskianalüüside väljundid ning muud asjakohased teabeallikad. Võrdlevuuringutes kasutati Eesti ja Ühendkuningriigi riiklike riskianalüüside ning samuti valitud suuremate linnade ja linnastute riskianalüüside avalikke väljunddokumente. Uurimistulemused näitasid, et hädaolukorra riskianalüüsi arengu Eestis saab jaotada kolmeks selgelt eristatavaks perioodiks, kus lisaks siseriikliku õigusruumi arengule oli võtmetähtsusega ka välisriikide süsteemide mõju. Rootsi riskianalüüsi metoodika eeskuju lõi eeldused hädaolukorra riskianalüüsi rakendamiseks kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Ühendkuningriigi metoodika eeskuju võimaldas riskide tasemehindamise olulist korrastamist ja ühtlustamist võrreldes varasemaga. Nii Eestis kui ka Ühendkuningriigis hinnati väga kõrgeks või kõrgeks epideemiate või pandeemiate, tõsiste ilmastikutingimuste ja üleujutuste riskid. Ühendkuningriigi riikliku riskianalüüsi avalik väljunddokument täitis võrreldes Eesti analoogiga laialdasemaid riskikommunikatsiooni eesmärke. Uuringud Eesti ISO 14001 sertifitseeritud organisatsioonides näitasid, et õnnetuste ja hädaolukordade võimaluste väljaselgitamist teostatakse enamikul juhtudest koos keskkonnaaspektide väljaselgitamise ja nende olulisuse hindamisega, kusjuures võetaks arvesse ka väliseid tegureid. Dissertatsioonis on uudseteks lähenemisteks kahe riigi riiklike hädaolukorra riskianalüüside võrdlevuuring ja samuti uuring, mis on spetsiaalselt suunatud hädaolukorraks valmisolekule ja tegutsemisele nende puhul organisatsioonides, mis on sertifitseeritud ISO 14001 standardi nõuetele vastavuse osas

Programmi RITA tegevuse 1 projekti „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“ lõpparuanne

Uuring valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Riigikantselei eesmärkide elluviimiseks.Lõpparanne täieneb aja jooksul. Käesolev versioon on seisuga 30.03.2022.Käesolev aruanne võtab kokku uuringu „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis (VARUST)“ olulisemad järeldused. Uuringut rahastati Eesti Teadusagentuuri Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevusest 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ (leping nr 7.2-2/20/24). Uuring valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Riigikantselei eesmärkide elluviimiseks. Uuringu viis läbi kolmest organisatsioonist koosnev konsortsium, kuhu kuulusid Eesti Maaülikool (3 töögruppi), Eesti Konjunktuuriinstituut ja Eesti Taimekasvatuse Instituut. Uuringu lähteülesande kohaselt oli uuringu eesmärgiks luua ettevõtetele toimepidevuse hindamiseks universaalne lähenemine (edaspidi mudel), pakkuda välja varustuskindluse mõõdikud ja sihttasemed ning pakkuda välja soovitused, kuidas korraldada varustuskindluse lahendamine Eesti oludele sobivaimal ja riigieelarvet ning ettevõtjaid vähem koormaval viisil.Uuringu tellis ja uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 1 „Strateegilise TA tegevuse toetamine“ kaudu