Muusika müstika: kas emotsionaalne nauding või ravimeetod?

Eesti Arst 2016; 95(11):749–75

2008 – Tartu Ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskuse 45. tegevusaasta

2008. aastal täitub 45 aastat ajast, mil alustati pidevat arstide täienduskoolitust Eestis. 1963. aastal loodi TRÜ arstide ja proviisorite täiendusfakulteet, mille baasil kujunes hästi toimiv ja kättesaadav erialane täiendusõppe süsteem arstidele. See on jäänud Eesti keskseks koolitusvõimaluseks tänaseni. Eesti Arst 2007; 86 (12): 917–92

Kommentaar artikli „Me ei tea, kas enamik ravimeetodeid toimib, ja veel vähem teame, kas need põhjustavad kahju, on väidetud uues uuringus“ kohta

Eesti Arst 2022; 101(9):521–52

Arstide täienduskoolitus 2007. aastal. Mida uut?

Tartu Ülikooli arstiteaduskonna täienduskeskus jätkab täienduskursusi küll põhiliselt traditsioonilises formaadis üle Eesti, aga ka uudsete õppevormidena, sealhulgas Interneti-põhiste e-kursustena. 2007. aastast koordineerib täienduskeskus ka Salzburgi kliinilistel täiendusseminaridel osalemist. Eesti Arst 2007; 86 (1): 59-6

COVID-19-infektsioon ja närvisüsteem

Eesti Arst 2021; 100(2):116–117 &nbsp

Professor Ain-Elmar Kaasik 85

Eesti Arst 2019; 98(7):41

50 aastat arstide täiendusõpet Tartu ülikoolis

Eesti Arst 2013; 92(6):352–35

50 aastat arstide täiendusõpet Tartu ülikoolis

Eesti Arst 2013; 92(6):352–35

Bakteriaalsete meningiitide ravipõhimõtted

Bakteriaalne meningiit on vaatamata antibakteriaalse ja intensiivravi arengule suure letaalsusega haigus, millesse haigestub maailmas igal aastal üle miljoni inimese. Mädase meningiidi diagnoosi ja ravi aluseks on kliiniline leid, liikvorileid ning tekitaja identifitseerimine. Enne tekitaja mikrobioloogilist identifitseerimist alustatakse empiirilistantibakteriaalset ravi, arvestades patsiendi vanust ning immuunsüsteemi seisundit. Antibakteriaalset ravi tuleb alustada nii vara kui võimalik, kasutades laia spektriga bakteritsiidse toimega hematoentsefaalset barjääri hästi läbivaid antibiootikume