Intelligentsus ja sotsiaalmajanduslik edukus: Seoste, põhjuste ja tagajärgede analüüs

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Intelligentsed inimesed on üldiselt edukamad kui vähem intelligentsed inimesed. Käesolev doktoritöö näitab, et intelligentsus aitab eriti tugevalt kaasa edukusele hariduse ja töö valdkonnas, mõnevõrra vähemal määral inimsuhete ja tervise valdkonnas. Intelligentsuse mõju tööalasele edukusele ei ole kõikides ühiskondades ühesugune. Näiteks USA-s on intelligentne olemisest rohkem kasu kui Skandinaaviamaades, Eesti asub kusagil nende vahepeal. Intelligentsuse mõju tööalasele edukusele on oluline teema mitte ainult inimeste jaoks isiklikult, vaid ka ühiskonna jaoks tervikuna, sest ühiskond mis laseb intelligentsetel inimestel end tööalaselt teostada, saab nende inimeste võimetest majanduslikku kasu. Ühiskonnad kus intelligentsed inimesed on edukad, kasvavad majanduslikus mõttes kiiremini, kui ühiskonnad mis intelligentsete inimeste edukust ei soodusta.Intelligent people are more successful than less intelligent people. The present dissertation shows that intelligence contributes strongly to success in education and work, and a bit less strongly to success in social interaction and health. The impact of intelligence on work related success is not equally strong in all societies. It is stronger in the United States than in Scandinavian countries, Estonia is somewhere in between these two. The impact of intelligence on work related success is an important topic for people personally, but also for societies, because a society can benefit from talented people better if it allows such people to achieve success. The societies that enhance the success of intelligent people experience faster economic growth

Võrdlev sotsioloogia

BeSt programmi toetusel valminud e-kursuse õppematerjalid

Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuste tase ja IKT kasutus Eesti elanike hulgas

Käesolev aruanne on valminud PIAAC uuringu temaatiliste aruannete sarjas ning annab ülevaate Eestis elavate 16–65-aastaste inimeste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) töisest ja mittetöisest kasutusest ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tulemustest. Analüüsitakse ka tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse ja muude mõõdikute headust uuringus ning pakutakse välja alternatiivne lahend, kuidas grupeerida inimesi PIAAC uuringu andmete alusel lisaks oskustele ka arvuti kasutusviiside järgi. Aruandes analüüsitakse inimeste IKT kasutust ning oskusi arvuti kasutamise sageduse ja viiside ning riigi makromajanduslike näitajate võrdluses. Riigi tunnuste puhul keskendutakse eelkõige erinevate toomissektorite tootlikkuse võrdlusele ning seoste otsimisele arvuti kasutusviiside ja oskustega. Eestit võrreldakse aruandes viie meile arvutikasutuse poolest sarnase riigiga: Austria, Soome, Tšehhi, Slovakkia ja Iirimaaga, kuid mitmetes analüüsides on kasutatud ka enamate riikide andmeid