Idiopaatilise äkk-kuulmisnõrkuse haigusjuhud ja ravi tulemused TÜ Kliinikumi kõrvakliinikus aastatel 2001–2009

Idiopaatiline äkk-kuulmisnõrkus (IÄK) on kiiresti arenev, osaline või täielik, tavaliselt unilateraalne neurosensoorne kuulmislangus, mille puhul ei ole teada kindlat spetsiifilist etioloogilist tegurit. IÄK on peamiselt kohleaarse kahjustuse sümptom. Võivad kaasneda tasakaaluhäire ja kõrvakohin. Retrospektiivselt analüüsiti IÄK haigusjuhtusid kõrvakliinikus aastate ja kuude kaupa, samuti selgitati patsientide soolist ja vanuselist jaotumust ning kuulmise paranemist. Ajavahemikul 2001–2009 raviti kõrvakliinikus IÄK tõttu statsionaarselt 144 haiget, nendest 81 naist (56,3%) ja 63 meest (43,7%). Kõige sagedamini esines IÄK kahes vanuserühmas: 50–59 ja 60–69 aastat. 75% patsientidest saabus ravile mõne päeva kuni 1 nädala möödudes haigestumise algusest. Rakendati kompleksset ravi. 144 haigest 45 (31,2%) juhul esines oluline kuulmise paranemine. Mõõdukat paranemist sedastati 59 (41,0%) patsiendil. Ravi ei andnud tulemusi 39 (27,1%) haigel. Paremini paranesid kesksagedusliku kuulmislanguse tüübiga patsiendid. Eesti Arst 2010; 89(7−8):477−48

Kohlea implantaat – “kuuldeaparaat” kurtidele

Kohleaarimplantatsioon annab võimaluse tajuda helisid ja eristada kõnet väga sügava kuulmislangusega inimestel. Kohlea implantaadi abil muudetakse helisignaal elektrilisteks impulssideks, mis stimuleerivad kuulmisnärvi kohleaarneuroneid, ja selle kaudu jõuab informatsioon aju kuulmiskeskustesse. Kohleaarimplantatsioon on protsess, kus oluline osa on patsientide õigel valikul ja operatsioonile järgneval rehabilitatsioonil. On selgunud, et kohlea implantatsiooni kasulikkus ja sellega kaasnev elukvaliteedi tõus on kolmandal kohal kõige kallimate meditsiiniliste sekkumiste hulgas