Metsade looduslikkuse taastamise tulemuslikkuse hindamine : SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Maaülikooli vahel 8. aprillil 2013. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_7/208-5/2013 lõpparuanne

Eesti Maaülikooli (EMÜ) ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahel 08. aprillil 2013. a. sõlmitud lepingu nr. 3-2_7/208-5/2013 kohaselt viis läbi EMÜ metsakorralduse osakond 2013-2014. a. 50-l metsade looduslikkuse taastamise püsiproovitükil kordusseire. Projekti vastutavaks täitjaks oli EMÜ metsakorralduse osakonna dotsent Henn Korjus, projekti põhitäitjaks oli EMÜ metsakorralduse osakonna teadur Diana Laarmann. Käesoleva lepingu täitmise tulemusena viidi läbi puistu-, alustaimestiku, samblike ja putukate inventuurid. Puistuinventuuril kordusmõõdeti 50 püsiproovitükil asuvad puud, mille eelmisest mõõtmisest (2008.a.) oli möödunud 5 aastat, teostati loodusliku uuenduse inventuur. Välitööde tegemisel osalesid metsakorralduse osakonna töötajad, doktorandid, magistrandid (Henn Korjus, Diana Laarmann, Ando Lilleleht, Rait Rotšan, Priit Pärn, Grete Laarmann, Leena Siir). Alustaimestiku inventuuril teostati soontaimede ja sammalde seire proovitükile rajatud püsiruudus. Seiret ja määramist viisid läbi Liis Kasari, Grete Laarmann, Leena Siir, Ruth Mändma. Samblike inventuur viidi läbi TÜ teaduri Ede Leppik’u poolt, selleks otsiti üles varem seiratud objektid. Putukate inventuuri teostas Ilmar Süda. Andmesisestuse arvutisse tegid Diana Laarmann, Ruth Mändma, Grete Laarmann, Ede Leppik ja Ilmar Süda. Kõik inventeerimisandmed on ühtlustatud ForMIS andmebaasiga. Esmase andmetöötluse viis läbi Diana Laarmann, taastamisedukust hindasid Henn Korjus, Diana Laarmann, Teele Paluots, Leena Siir. Välitööd viidi läbi metsade looduslikkuse taastamise püsiseirealadel Leigri LKA, Saarjõe MKA, Laulaste LKA, Mõisamõtsa LKA, Kääpa MKA, Padakõrve LKA ja Laiksaare LKA (Tabel 1)

Assessment of restoration activities on permanent sample plots

Kaasaegne metsade majandamine on kaasa toonud olulisi ja paljude liikide elupaiku ohustavaid muutusi metsaökosüsteemides, millest märkimisväärsemad on puistute struktuuri ja vanuselise koosseisu lihtsustumine, surnud puidu koguse vähenemine ning vanade puude puudumine metsas. Järjest enam tõuseb maailma erinevates piirkondades päevakorda metsade looduslikkuse taastamine, mille põhiliseks eesmärgiks on kiirendada majandusmetsa kujunemist mitmekesisemaks ja looduslikumaks metsaks soodustades puistus puurinde ehituse ja liigilise mitmekesisusega seotud looduslikku arengut. Euroopa Liidu LIFE-Nature projekti „Protection of priority forest habitat types in Estonia“ raames viidi Eesti kaitsealadel läbi erinevaid taastamisvõtteid, milleks olid häilu raiumine, häilu raiumine koos lamapuidu tekitamisega ja häilu raiumine koos okste ja varise ülepõletamisega. Taastatud aladele rajati edasiste muutuste jälgimiseks 50 püsiproovitükki. Püsiproovitükke seirati esmakordselt 2004. aastal, vahetult enne taastamistegevuse läbiviimist, kordusseired toimusid 2005. aastal, 2008. aastal ja 2013. aastal. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on viimaste, 2013. aasta, seireandmete põhjal analüüsida ja hinnata erinevate taastamisvõtete mõju Eesti kaitsealade metsade alustaimestule, mardikalistele (Coleoptera) ning looduslikule uuendusele. Looduslikkuse taastamisvõtted mõjutasid oluliselt alustaimestu ja mardikaliste liigirikkuse kasvu ning loodusliku uuenduse arvukust. Alustaimestu liigirikkust tõstis kõige enam häilu raiumine. Mardikaliste liigirikkus tõusis kõige enam häilu ja lamapuiduga püsiproovitükkidel. Hariliku männi (Pinus sylvestris) looduslik uuendus oli arvukaim ülepõletatud häilu korral, kase (Betula) uuendus oli arvukaim häiluga püsiproovitükkidel ning hariliku kuuse (Picea abies) uuendus häilu ja lamapuiduga püsiproovitükkidel.Modern forest management has led to significant changes in forest ecosystems, that threaten the habitat of many species. The most considerable changes are reduction of the complexity of size and age structure of stands, decreasing amount of deadwood and the absence of old trees. In different parts of the world forest restoration is becoming increasingly important. It aims mainly to accelerate the formation of a managed forest to a more diverse and natural forests promoting natural development assosiated with stand structure and species diversity. Restoration treatments were implemented in the context of LIFE-Nature project ‘‘Protection of priority forest habitat types in Estonia’’ on protected areas in Estonia. Treatments used were gap cutting, gap cutting with added deadwood and gap cutting with burning branches and needles. For monitoring the restoration process on the restored area 50 permanent sample plots were established. Plots were measured immediately before implementing treatments in 2004 and re-measured in 2005, in 2008 and in 2013. The aim of this thesis is to analyse and evaluate on the basis of last monitoring data the effect of different restoration treatments on the understory vegetation, beetles (Coleoptera) and regeneration on protected areas in Estonia. Restoration treatments significantly affected regeneration and species richness of understory vegetation and beetles. Species richness of understory vegetation increased the most in gaps. Species richness of beetles increased the most in gaps and in gaps with added deadwood. Regeneration of Scots pine (Pinus sylvestris) was most successful in gaps with burning, regeneration of birch (Betula) in gaps and regeneration of Norway spruce (Picea abies) in gaps with added deadwood

Assessment of forest naturalness on the Estonian Network of Forest Research Plots

Eesti Metsakaitsealade Võrgustiku projekti raames töötati 1999.a. metsade loodusväärtuste inventeerimiseks välja ainulaadne metoodika. Tegemist on puistu kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tunnuste subjektiivse hindamisega, mille käigus saadava punktisumma abil on võimalik otsustada ala loodusväärtuse üle. Sama metoodika alusel on 2006-2010. aastal hinnatud puistute looduslikkust ka Eesti puistu kasvukäigu püsiproovitükkidel. Nimetatud püsiproovitükkide võrgustik katab hästi viljakamaid kasvukohatüüpe majandatud metsades. Bakalaureusetöö eesmärgiks on püsiproovitükkidelt kogutud metsade looduslikkuse andmete korrastamine ja analüüsimine ning materjaliks on 628 Eesti puistu kasvukäigu püsiproovitüki andmed. Käesoleva töö autor korrigeeris 2008-2010. aastal inventeerijate poolt täidetud loodusväärtuse hindamise blankette, kasutades selleks proovitükkide inventeerimisandmeid (puu tasemel mõõtmisandmeid) ning proovitükkidest süstemaatiliselt tehtud fotosid. Tulemuseks oli 152 puistu loodusväärtuse hinnangu suurenemine keskmiselt 2,6 palli võrra. Samalaadse korrigeerimise tegi Diana Laarmann 2006-2007. aastal inventeeritud püsiproovitükkidel. Andmete analüüsis kasutati korrigeeritud punktiskoore. 628 proovitükist 131 proovitükki hinnati looduslikuks metsaks, 71 proovitükki taastuvaks metsaks ning 426 majandatavaks metsaks. Inventeeritud puistute keskmised looduslikkuse punktiskoorid jaotusid looduslikkuse kategooriate kaupa järgmiselt: looduslikul metsal 14,1; taastuval metsal 13,6; majandataval metsal 7,0; kõigil kokku 9,3. Loodusväärtuse punktiskoorid saadi vahemikus -10 kuni 46. Punktiskoori minimaalne ja maksimaalne väärtus on konkreetse kategooria piirväärtusteks, kuid üldjuhul ei ole nad iseloomulikud kategooriate eristamiseks vajaliku piiri kirjeldamisel. Looduslikkuse kvantitatiivse ja kvalitatiivse hinnangu vaheline seos oli nõrk.The original method of forest naturalness assessment was elaborated during the Estonian Forest Conservation Area Network project in 1999. The method is based on scoring of quantitative and qualitative variables; the total score represents the overall naturalness value of a given area. Same method was used for forest naturalness assessment on the Estonian Network of Forest Research Plots in 2006-2010. The network is more representative for commercial forests on fertile sites in Estonia. The aim of this baccalaureate thesis is to systematise and analyse the collected data of the forests naturalness from the data of 628 research plots of the Estonian Network of Forest Research Plots. The author of this thesis corrected the field assessment forms from 2008-2010 using individual tree measurement data and photos of sample plots. Thus the corrections on 152 sample plots in average +2.6 points in total score of forest naturalness were made. Similar corrections were made by Diana Laarmann also on the sample plots inventoried in 2006-2007. Adjusted scores were used in further data analysis. Assessment results showed that natural forests were on 131 sample plots, recovering forests on 71 sample plots and managed forests on 426 sample plots from the total of 628 sample plots. The average naturalness score was 14.1 for natural forests, 13.6 for recovering forests, 7.0 for managed forests; average for all inventoried stands was 9.3 points. The naturalness score in total was in range from -10 to 46. The minimum and maximum values of the naturalness score are limits for the category of naturalness but, in general, these are not suitable for the differentiation of the categories. Relationship between the quantitative and qualitative assessment of naturalness was rather weak