Veritsusrisk kodade virvendusarütmiaga haigetel antikoagulantravi korral

Kodade virvendusarütmiaga haigetel kujunevad sagedasti mitmesugused tromb emboolilised tüsistused, neist tõsiseim on ajuinfarkt. Nende tüsistuste primaarseks ja sekundaarseks profülaktikaks kasutatakse sagedamini K-vitamiini antagoniste ja aspiriini. Nende manustamisel võivad kujuneda tõsised hemorraagilised tüsistused. Oluline on nende ravimite toime jälgimine ja täpne doseerimine. Eesti Arst 2005; 84 (9): 590–59

Südamepuudulikkus ja aneemia

Südamepuudulikkusega haigetel esineb sageli mõningane aneemia, mille põhjused pole päris selged. Aneemia on südamepuudulikkusega haigetel ka oluline suremuse riskitegur, mis seni on pälvinud vähest tähelepanu. Esialgsetel andmetel on kroonilise südamepuudulikkuse puhul esineva aneemia korrigeerimisega erütropoetiini ja rauapreparaatidega saavutatud sümptomite vähenemine, kusjuures haiged taluvad niisugust ravi hästi. Ülevaateartiklis on lähemalt käsitletud aneemia tekkemehhanisme südamepuudulikkuse korral ning selle ravivõimalusi. Eesti Arst 2003; 82 (10): 707–71

Arteriaalse hüpertensiooni ravi vanuritel

Nii enne eakate antihüpertensiivse ravi alustamist kui ka ravi ajal tuleb lähtuda üldistest ravijuhistest (vererõhu sihtväärtus: süstoolne vererõhk Eesti Arst 2007; 86 (1): 35–4

Statiinid ja ateroskleroos

Et südame-veresoonkonnahaigused (SVH) on juhtiv surmapõhjus USAs ja Euroopas, pööratakse modifitseeritavate riskitegurite (eeskätt arteriaalse hüpertensiooni ja düslipideemia) mõjutamisele palju tähelepanu. Kliiniliselt enim kasutatud ravimirühmaks lipiidide mõjustamisel on vaieldamatult 3-hüdroksü-3-metüülglutarüül-koensüüm A reduktaasi inhibiitorid ehk statiinid, mis võlgnevad oma ainulaadse koha düslipideemiate farmakoteraapias peamiselt jõulisele LDL-kolesterooli sisaldust alandavale toimele. Statiinid vähendavad relatiivset riski SVH tekkes 24–37% ja nende prognoosi parandav toime ei sõltu uuritavate vanusest, soost, südame isheemiatõve või teiste kaasuvate haiguste olemasolust (1). Riigiti on statiinide kasutamine väga erinev. Kuigi Eestis on suremus SVHsse Euroopa suuremaid, kasutatakse meil statiine sekundaarses profülaktikas umbes 10 korda vähem kui Põhjamaades (2, 3) (vt jn 1). Eesti Arst 2007; 86 (3): 157–16

Unearterite intima-media paksuse hindamine ultraheliga – tõhus ja ohutu meetod ateroskleroosi hindamisel

Ultraheli abil saab määrata ateroskleroosi varajasi tunnuseid, nagu endoteeli halvenenud funktsioon ning unearterite ja perifeersete arterite seinte paksenemine. Intima-media paksuse määramine ultraheliga on ohutu ning hea reprodutseeritavusega meetod nii ateroskleroosi varajaste muutuste kui tema progresseerumise hindamiseks. Selle meetodi peamine eelis on lihtsus ja kiirus. Eesti Arst 2003; 82 (1): 35–3

Arteriaalne hüpertensioon kui südame- veresoonkonnahaiguste oluline riskitegur

Arteriaalne hüpertensioon (AH) on arenenud maades peamine südameveresoonkonnahaiguste riskitegur. AH esinemissagedus kasvab seoses rahvastiku vananemisega.Praegu on kättesaadavad AHd mõjutavad ravimid. Siiski jääb suur osa haigeid alaravituks. Eesti Arst 2005; 84 (4): 277-28

Aspiriin südame-veresoonkonnahaiguste sekundaarses preventsioonis

Aspiriini antiagregatiivne toime on seotud tema võimega mõjutada tsükliliste prostanoidide ja teiste prostaglandiinide biosünteesi. Lisaks sellele on aspiriinil ka antioksüdatiivsed ja põletikuvastased omadused. Aspiriin pidurdab ateroskleroosi arengut ning parandab endoteeli funktsiooni aterosklerootilises veresoones. Südamelihase infarkti põdemise järel on 15–20% haigetel risk järgneva 2–5 a jooksul surra või haigestuda korduvasse infarkti. Aspiriin annuses 81–325 mg päevas on efektiivne südame isheemiatõvega haigetel vältimaks sekundaarseid tromboemboolseid tüsistusi. Eesti Arst 2003; 82 (8): 561–56

Nesiritiid – uus võimalus südamepuudulikkuse ravis

Nesiritiid on inimese BNP rekombinantne vorm, mille aminohapete järjestus on samasugune nagu endogeensel BNP-l ja farmakoloogiline toime ei erine endogeensest BNPst. Nesiritiidraviks sobivad kõige paremini niisugused südamepuudulikkusega haiged, kellel on vedeliku ülekoormus ja kõrge tsentraalne vererõhk. Nesiritiid on vastunäidustatud kardiogeense šoki puhul ja haigetel, kelle süstoolne arteriaalne vererõhk on Eesti Arst 2004; 83 (1): 51-5

Projekt “Aterogeensuse staatuse skriinimine Eesti rahvastikul” (ASSER): uudne käsitlusviis südame- ja veresoonkonnahaiguste preventsioonis

Südame- ja veresoonkonnahaiguste haigestumuse, suremuse ja ravikulude vähendamise võimalust nähakse eelkõige elustiili muutmises ja olemasolevate ravivõimaluste ning preventsiooniprogrammide paremas kasutamises. Artiklis on tutvustatud projekti, mille eesmärk on uudse käsitlusviisi propageerimine ja aterogeensete haiguste patogeneesi, ravi ning preventsioonivõimaluste täpsem selgitamine ning sobivaimate uuringute leidmine varajase aterogeneesi sõeluuringuks. Eesti Arst 2003; 82 (1): 29–3