Effectiveness of simulation models on technical skills among surgeons. A critical review

ArticleBased on simulation models the surgeons can train technical skills and improve their functional status of musculoskeletal state. Work in good ergonomic position could reduce and prevent musculoskeletal disorders. The aim of this review is to carry out critical analysis of research on simulation techniques analysing the effectiveness of simulators on technical skills among the surgeons. The search of the articles based on the databases EBSCO, Science Direct and Web of Science. The articles published in 2011–2016 years and not the literature reviews of simulator models in surgery were the selection criteria. Most often the simulator models have used for training of laparoscopic operations, choosing new instruments or introducing new methodologies. Some articles have paid more attention to ergonomic equipment layout in practice to prevent musculoskeletal disorders. It is important to use simulators in the university hospitals, where the young surgeons and medical students are practicing

Ruumi tehisvalgustuse mõju tööviljakusele

TäistekstNüüdisajal veedab töötaja suurema osa oma ärkveloleku ajast tööl. Sellepärast on oluline suuremat tähelepanu pöörata töötingimustele, et töötaja tervis ei saaks kahjustatud ja tema töövõime näitajad püsiks võimalikult kõrgel tasemel, tagamaks kõrge tööviljakus. Ruumide sisekeskkond peab olema tööülesande täitmiseks sobiv nii suvel kui talvel. Sobiva sisekeskkonna loomisel tuleb arvestada tehnoloogilise protsessi ja täidetava tööülesande laadi, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust ja töötajate arvu ruumis ning töökohtade ergonoomilist kujundust, samuti töövahendite mugavust ning ohutust. Tööruumide valgustus võib vähendada töötajate tööviljakust nii otseselt kui kaudselt. Kuna Eesti tingimustes tuleb ligi kolmveerand aastat kasutada tööruumides tehisvalgust, on oluline töötajate kõrge tööviljakuse säilitamiseks pöörata tähelepanu ruumi tehis-valgustusele. Nägemise kaudu saab inimene ca 90% infost, mida ta kasutab oma töös. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese silm, avaldub valguse mõju kogu organismile, sest nägemisorgani töö on tihedalt seotud kesknärvisüsteemiga (KNS), kus toimub info vastuvõtmine ja analüüs ning vastavalt sellele koordineeritud motoorne tegevus. Sobimatu töökoha valgustus põhjustab silmade ja KNSi ülekoormust. Pikaaegne töötamine puudulikult valgustatud ruumis põhjustab silmade väsimist, nägemisteravuse langust, topeltnägemist ning võib põhjustada peavalu ja peapööritust. Silmade kipitus ja KNS kurnatus põhjustab keskendumisraskusi, vähendades töötaja töövõimet ja tööviljakust ning töötaja kasutegur tööandjale langeb. Kahjuks ei taju inimene mitte alati, et viga on valgustuses, vaid hakkab otsima oma ebamugavustunde põhjusi mujalt. Tööruumi valgustuse parendamisel suurenevad nii silma kontrastitundlikkus, nägemisteravus ja tajumiskiirus kui ka nägemise stabiilsus. Kiire tehnika areng loob järjest juurde kuvariga töökohti, kuhu on vajalik projekteerida ergonoomilisi valgustuslahendusi. Samuti on vajadus olemasolevaid valgustuslahendusi jooksvalt uuendada, kasutades uusi tehnilisi ja innovatiivseid vahendeid. Paljudes asutustes on saamas standardiks mitme kuvariga kujundatud arvutitöökohad. Seetõttu on oluline uurida kuvariga töötajate töökeskkonda ja töötamiskoha valgustatuse tingimusi just tehisvalgustuse kontekstist, sest loomulikku valgust on meie kliimas vähe. Uuringu raames mõõdeti kümnes riigiasutuses (büroo- ja koolihoonete tööruumides) tehisvalgustuse näitajaid. Loomulikku valgustust ja tööviljakust hinnati bürooruumides ja õppeasutustes kuvariga töötajatel, eesmärgiga välja selgitada ruumi tehisvalgustuse mõju inimese tööviljakusele. Ergonoomiliste valgustuslahendusega saab tõsta mitte ainult töötajate tööviljakust (rahuolu ja motivatsiooni taset), vaid ka tagada paremat tervist ja töövõimet ning seeläbi suurendada riigi majanduskasvu ja konkurentsivõimet tööturul. Nooremteadur Triinu Sirge, MSc, Eur.Erg. Prof. Eda Merisalu, PhD Nooremteadur Riin Raimla, MSc Spetsialist Märt Reinvee, MSc Evelin Teras, MS

Ergonomics of working environment in the beauty service company

Uurimistöö eesmärgiks oli analüüsida ja hinnata Jaamamõisa Ilusalong OÜ töökeskkonda, teha järeldusi ning anda soovitusi turvalisema ja ergonoomilisema töökeskkonna loomiseks. Eesmärgist lähtuvalt on bakalaureusetöö tulemused ja ettepanekud töökeskkonna parendamiseks järgmised: 1. Cornelli ülikoolis väljatöötatud meetodil põhineva ankeetküsitlusest selgus, et kõige enam valu või ebamugavustunnet on juuksuritel ala- ja ülaseljas ning kaelas. Valu või ebamugavustunne on tekkinud sundasenditest, kuid töötajate sõnul tuvastatud vaevused töötegemist olulisel määral ei sega. Valu või ebamugavustunde vähendamiseks tuleb teha puhkepause, mille ajal venitada ja võimalikult palju tuleb teha tööd istudes. 2. Küünetehnikul on tööd tehes selg küürus, sest töölaud on liiga madal ja küünetehniku töölaual on töötamiseks vähe ruumi. 3. Külmal aastaajal oli keskmine õhu suhteline niiskus 43 % ja soojal aastaajal 27 %. Optimaalne õhu suhteline niiskus on 40…60 %, mis tähendab, et soojal aastaajal tuleb kasutada abinõusid, et õhu suhtelist niiskust suurendada, sest madalama suhtelise õhuniiskuse korral väheneb inimese immuunsussüsteemi kaitsevõime. 4. Keskmine valgustustihedus külmal aastaajal oli 537 lx ja soojal aastaajal 1051 lx. Juustepesija töökohal ja puhkeruumis oli külmal aastaajal valgustustihedus alla 100 lx ja soojal aastaajal veidi üle 100 lx, mis tähendab, et tuleb paigaldada valgustid juustepesija töökohale ja puhkeruumi. 5. Optimaalne õhu liikumiskiirus on 0,03…0,1 m/s, kuid külmal aastaajal oli 0,00 m/s ja soojal aastaajal 0,01 m/s, mis tähendab, et tuleb töökeskkonnas olemasolevat ventilatsioonisüsteemi kasutama hakata, et tagada optimaalset õhu liikumiskiirust. Ventilatsioonisüsteemiga kaasneva müra vähendamiseks tuleb kaaluda ventilatsiooniagregaadile müraisolatsiooni paigaldamist. 6. Optimaalne temperatuur külmal aastaajal on 20…24 °C ja soojal aastaajal 22…25 °C. Mõõtmistulemuste järgi oli külmal aastaajal keskmine temperatuur 22,8 °C ja soojal aastaajal 24,7 °C, mis tähendab, et temperatuurid olid optimaalsed. Iluteenindajad puutuvad igapäevaselt kokku erinevate kemikaalidega. Enne kemikaalide kasutamist tuleb tagada kemikaalide ohutuskaartide olemasolu ja töötajaid juhendada.The aim of the bachelor thesis is investigate risk factors in Jaamamõisa Ilusalong Ltd working environment in order to improve working environment of the beauty service company. The methods applied in the work are the following: questionnaire, survey, measurement and data processing and risk assessment. In questionnaire Cornell Musculoskeletal Discomfort Questionnaires was used to identify body parts which are making ache, pain and discomfort the most. It became evident that the body parts associated with pain and discomfort the most are upper back, lower back and neck. Survey was applied in order to get better insight into operating environment and focus on different details, building materials, working positions and workload, equipment, personal protection aids. The survey revealed that in the nail technician workplace has insufficient space for working. Measurement and data processing included measuring the risk factors and making sure they are in correspondence with the cutoff values pointed out in Estonian laws. The measured risk factors were air temperature, air velocity, relative humidity and lighting. The most significant problem was the low air velocity. Risk assessment included making sure which risk factors occurred and how they influence people, who work there

Indoor climate quality and instructors’ health status in aerobic- and group training halls of Tartu

Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada Tartu suuremate spordiklubide aeroobika- ja rühmatreeningsaalide sisekliima parameetrid ja füüsikalised ohutegurid ning sellest tulenevad terviseriskid, mõõta treenerite terviseseisundit ning anda soovitusi treeningtingimuste parandamiseks. Uurimiseks kasutati ankeet-, mõõtmis- ja andmetöötlusmeetodeid. Sisekliima kvaliteedi hinnanguks mõõdeti õhutemperatuuri, õhu suhtelist niiskust, õhu liikumiskiirust, CO2 ja O2 sisaldust õhus, tolmu, valgustatust ja müra. Treenerite terviseseisundi jaoks kasutati häirekindluse ja reaktsiooni valiku testi ja ankeetküsitlust. Sisekliima mõõtmised näitasid, et õhutemperatuur oli Spordiklubis 3 rühmatreeningsaalis 2 kõikidel kolmel mõõtmisel normväärtusest madalam. Enne treeninguid oli 16,53±0,22 °C, treeningu ajal 18,65±0,46 °C ja pärast treeninguid 18,84±0,16 °C. Õhu suhteline niiksuse väärtuses oli Spordiklubi 7 kõikides rühmatreeningsaalides enne treeninguid madalamad kui 25%. Süsinikdioksiidi sisaldus ruumis ei tohi ületada 1000 ppm-i, kuid Spordiklubis 7 rühmatreeningsaalis 3, oli treeningu ajal 1434±254 ppm-i, mis näitab ebapiisavat ventilatsiooni ja spordiklubi peaks tähelepanu pöörama ventilatsiooni töö parendamisele. Ankeetküsimustik jagati 82-le treenerile ja ankeetidele vastas 26 treenerit, mis teeb vastamise määraks 32%. Uuritavate keskmine tööstaaž treenerina oli 6±5 aastat, kus kõige vähem on töötatud 1 aasta ja kõige rohkem 18 aastat. Ankeetküsitlusest selgus, et 65% treeneritest tunnevad alaseljavalusid. Häiringukindluse ja reaktsiooni valiku testi tulemustest selgus, et 8-l treeneril oli mõlema testi puhul reageerimise aeg pärast treeningut mõõtes kiirem. Sisekliima mõõtmistest saab järeldada, et kõikides aeroobika- ja rühmatreeningsaalides on probleeme kas ühe või mitme sisekliima parameetri mitte vastavusega ja enamus probleeme saab parandada, kui tõhustada ventilatsiooni tööd. Treenerite terviseseisundi parendamiseks tuleb treeneritel, kes tundsid valu või ebamugavustunnet, teha rohkem pause ja teha treeninguid väiksemate raskustega.The aim of this research paper is find out indoor climate quality in aerobic- and group training halls of Tartu and specify instructors’ health status. The research covers seven sports clubs in Tartu, which every club have at least two aerobic- and group training hall. The methods applied in the work are the following: questionnaire, survey, measurement and data processing. Measured noise, microclimate and quality of the air in the aerobic- and group training hall before training, during training and after training. The parameters are generally higher in each group training hall measured in during training. In sport club 3 training hall 2 has air temperature lower than the recommended value, there was before training 16,53±0,22 °C, during training 18,65±0,46 °C and after training 18,84±0,16 °C. The carbon dioxide content of the halls does not exceed 1000 ppm, but the sport club 7 training hall 3 had during the training session 1434±254 ppm, which indicates inadequate ventilation. The questionnaire was divided into 82 trainers’ and questionnaires answered 26 trainers’, the response rate 32%. The mean length of service was 6±5 years, which is the least developed in one year and a maximum of 18 years. About 65% of the trainers are familiar with low back pain. Instructors reaction was measured with NS-Psühhotest, includeing alarm cerntainty test and choice reaction test. It can be concluded that indoor climate measurements in the all aerobic- and group training halls have problems in one or more parameters and the majority of the problems of noncompliance can be improved by enhancing the ventilation system