West Nile’i viirusinfektsioon

West Nile’i viirus on falviviiruste hulka kuuluv viirus, mis hiljuti põhjustas mitmes Euroopa riigis epideemiaid. Viirus avastati 1999. a New Yorgis meningoentsefaliidi epideemia ajal. Enamik West Nile’i viirusinfektsioone kulgeb subkliiniliselt. Ülevaates on tutvustatud West Nile’i viirusinfektsiooni erinevaid aspekte. Eesti Arst 2003; 82 (8): 555–56

Lyme’i tõve nüüdisaegne diagnostika ja ravi

Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi (LB) on puukide edasiantav infektsioon, mille tekitajaks on Borrelia burgdorferi. Viimastel aastatel on LB-haigestumus Eestis oluliselt kasvanud. LB sagedasemad esinemisvormid on erythema migrans, Lyme’i artriit ja neuroborrelioos. LB diagnoosimine põhineb puugiründe olemasolul ja tüüpiliselt kliinilisel pildil. Laboratoorsed uuringud on abiks diagnoosi kinnitamisel, kuid LBd ei saa diagnoosida vaid laboratoorsetele testidele toetudes. LB allub hästi ravile antibiootikumidega. Eesti Arst 2012; 91(3):141–14

Äge E-viirushepatiit. Haigusjuhu kirjeldus

E-hepatiidi viirus avastati 1983. aastal. Kuni viimase ajani oldi arvamusel, et E-hepatiit on vaid endeemilistes piirkondades esinev haigus ja sellesse haigestutakse neid piirkondi külastades. Nüüdseks on kirjanduses rohkesti andmeid, et E-hepatiit võib esineda Euroopas ka omamaise haigusena. Kirjeldatud on 48aastase meespatsiendi haigusjuhtu, kes haigestus ägedasse hepatiiti ja kel leiti veres E-hepatiidivastased antikehad. Haiguse kulg oli soodus, haige paranes.Eesti Arst 2013; 92(10):587–58

KROONILISE C-HEPATIIDI RAVIJUHEND

Krooniline C-hepatiit on oluline tervishoiuprobleem. C-hepatiidi (HCV) levimus maailma erinevates piirkondades on erinev, haigestunuid on mõnes piirkonnas isegi üle 10% rahvastikust; Eestis hinnanguliselt umbes 1%. Kuni 70% kroonilise viirushepatiidi juhtudest on põhjustanud C-hepatiidi viirus. C-hepatiidi viiruse ülekanne toimub põhiliselt nakatatud vere ja kehavedelike kaudu. Kuigi verekomponentide ülekande ja teiste meditsiiniliste protseduuride puhul järgitakse tänapäeval ohutusnõudeid, on siiski võimalik nakatuda C-hepatiidi viirusega. Eesti Arst 2006; 85 (9): 610–61

Puukborrelioos

Viimastel aastatel on Eestis suurenenud puukborrelioosi haigestumine: kui 2005. a leiti 20,9 uut juhtu, siis 2008. a juba 106,0 uut juhtu 100 000 inimese kohta. Kas tegemist on haigestumise tõelise tõusuga või esineb haiguse ülediagnoosimist? Et osal juhtudel on esiplaanil mittespetsiif ilised sümptomid, siis on oluline diferentsiaaldiagnostiliselt arvestada ka teiste haigustega (reumatoloogilised, neuroloogilised) ning diagnoosi panemisel tuleb vaadata lisaks epidemioloogilisi ja laboratoorseid tulemusi koos. Eesti Arst 2009; 88(12):830−83

Kroonilise C-hepatiidi ravijuhend

Krooniline C-hepatiit on oluline tervishoiuprobleem. Kuni 70% kroonilise viirushepatiidi juhtudest on põhjustanud C-hepatiidiviirus. C-hepatiidiviiruse ülekanne toimub põhiliselt nakatatud vere kaudu. Kuigi verekomponentide ülekande ja teiste meditsiiniliste protseduuride korral jälgitakse tänapäeval ohutusnõudeid, on nakatumine C-hepatiidiviirusega siiski võimalik. Seksuaalset ülekannet esineb harva, perinataalset ülekannet emalt lapsele on vähem kui 6% juhtudest ning rinnaga toitmise ja C-hepatiidiviiruse ülekande vahel seost ei ole. Kroonilise C-hepatiidi üldist sõeluuringut, sealhulgas rasedatel, ei soovitata. Sõeluuring on vajalik riskirühmades, näiteks haigeil, kes on saanud verekomponentide ülekandeid, hemofiiliahaigeil, C-hepatiiti põdeva ema lapsel, süstivatel narkomaanidel, elundidoonoreil ja ka hemodialüüsi haigeil

Hantaviirusinfektsioonid Eestis

Hantaviirusnakkused on zoonootilised – viirused tsirkuleerivad looduses ilma inimese osaluseta, neid levib näriliste vahendusel. Tuntud on kaks kliiniliselt erinevat haigusvormi – neerusündroomiga hemorraagiline palavik (levinud Aasias ja Euroopas) ning hantaviiruse pulmonaalne sündroom (levinud Ameerikas). Sõltuvalt viirustüübist võib letaalsus haigestumuse korral ulatuda kuni 40%-ni. Eestis on isoleeritud Dobrava genotüüp viirus. Saaremaal püütud juttselg hiirtel on isoleeritud viirus osutunud aga omaette genotüüpi kuuluvaks ja on nimetatud saaremaa hantaviiruseks. Hantaviirusnakkus on levinud ka Eestis – aastal 2001 esines 12 seroloogiliselt kinnitatud haigusjuht

Characterization of Hemorrhagic Fever with Renal Syndrome Caused by Hantaviruses, Estonia

Thirty cases of hemorrhagic fever with renal syndrome (HFRS) due to Puumala virus (PUUV), Saaremaa virus (SAAV), and Dobrava virus infection were confirmed in Estonia. Except for the levels of serum creatinine, no remarkable differences were found in the clinical course of HFRS caused by PUUV and SAAV

Stevensi-Johnsoni sündroom makulo-papuloosne lööve,

Kirjeldatud on Stevensi-Jonsoni sündroomiga 28aastase noormehe haiguslugu, kes sattus nakkusosakonda leetrite kahtluse tõttu. Noormehel oli reumatoloogi diagnoositud spondüloartriidi tõttu määratud sulfasalasiinravi. Kaks nädalat pärast ravi alustamist patsiendi enesetunne halvenes ja nahale ilmus makulo-papuloosnelööve, hiljem vesikulo-bulloossed lööbeelemendid ning lisandus keratokonjunktiviit. Haiguse diagnoos on pandud, arvestades haiguse kliinilist kulgu, naha ja limaskestade muutusi ning arvatavat vallandavat tegurit – sulfasalasiini. Artiklis on ka väike ülevaade sündroomi olemusest, diagnoosimisest ning ravist. Eesti Arst 2008; 87(9):635−63