Groundwater modelling with FREEWAT program - from whom, to whom and why?

Suur osa Eesti geoloogiast on seotud kahe merega: Paleobalti mere ja tänase Balti ehk Läänemerega. Olles küll uurimisobjektiks geoloogidele, on nende merede jäljed osana meie elukeskkonnast nähtavad ja tajutavad ka koigile teistele. Paleobalti mere setetega puutub Eestis kaudselt kokku igaüks, kas tarbides siin polevkivist toodetud elektrit voi jalutades Tallinna vanalinnas lubjakivist ehitiste vahel. Nende kivimite olulisus Eestile, nende teaduslik, majanduslik ja kultuuriline väärtus on tihti arutlusteemadeks ka mitte-geoloogide seltskondades. Geoloogilises moistes väga noore Läänemere jälgedega kohtub aga jalutaja näiteks Kloogal voi Narva-Joesuus, minnes randa suplema üle vanadest rannavallidest lainetava metsaaluse voi ehk matkaja, kes Kassari saarel tabab end mottelt, kuidas ta küll kuiva jalaga saarele sai. Selle üle, kas ehk moni teinegi saar on maismaaga liitumas voi kellegi suvila tulevikus hoopis lainetuse küüsi jäämas, arutavad nii geoloogid, kliimauurijad kui ka kinnisvarahindajad