The relationship between job satisfaction, personality and intelligence over different job positions within an organization

Töö eesmärgiks oli uurida tööga rahulolu seoseid isiksuseomaduste ja vaimse võimekusega ning seda konkreetses ühes homogeenses keskkonnas, milleks on üks kommertspank Eestis. Vaimse võimekuse osas püstitatud hüpoteesid olid, et madalama vaimse võimekusega inimesed on kõrget võimekust nõudval ametikohal vähem rahulolevad ning samuti on kõrgema vaimse võimekusega töötajad vähem rahul ametikohal, kus eelduseks on madalam võimekus. Töö toimus kahes osas, kus 2016 kevadel toimus ideaalprofiilide kaardistamine ametipositsioonide lõikes ning 2018 toimus antud ametikohtade esindajate lõplik testimine. Vaatluse all oli 9 erinevat ametikohta ning lõplikud testid saadeti 513 töötajale antud organisatsioonis, kes antud ametikohtadel töötasid 30.09.2017 seisuga. Rahulolu küsimustik oli antud töö jaoks eraldi autori poolt koostatud. Isiksuseomaduste testimiseks kasutati viiefaktorilisel mudelil baseeruvat „Short Five“ (S5) küsimustikku. Vaimsete võimete testid koosnesid maatriksülesannetest ning akadeemilise testi lühiversioonist, mis hindas verbaalset, matemaatilist ja ruumilist võimekust. Isiksusetestile ning rahulolu küsimustikule vastas seejuures 124 töötajat, maatriksülesandeid täitis 97 töötajat ning akadeemilise testi 71 töötajat. Tulemustest selgus, et tööga rahulolul antud organisatsioonis/valdkonnas on oluline seos töötajate meelekindluse ja neurootilisuse näitajatega isiksuseomaduste osas. Ideaalprofiilide kaardistamine näitas samuti, et antud valdkonnas on oluliseks eelduseks just madal neurootilisuse ja kõrge meelekindluse tase. Vaimse võimekuse osas püstitatud hüpoteesid kinnitust ei leidnud, kuid ei saanud ka neid ümber lükata lõplikult. Täiendav töö laiema ja parema valimiga on vajalik. Eelnevast tulenevalt on siiski oluline personalivalikul ning tööprotsessi kujundamisel jälgida ka psühholoogilisi protsesse ning mõjutegureid, mitte ainult tööalaseid või üldiseid teadmisi ja oskusi

Isiksuseomaduste, riskikäitumise ning intuitiivse otsustamise mõju riskiotsustele raamistamise tingimustes: Kommertspanga krediidiprotsessis osalejate näitel

Töö eesmärgiks oli uurida emotsionaalse fooniga raamistamise mõju olemasolu riskiotsustele konkreetses keskkonnas, kus riskiotsuseid igapäevaselt tehakse. Valimiks oli seejuures 91 pangatöötajat (46 naist, 45 meest), kes tegelevad igapäevaselt laenuotsustega seotud info analüüsimisega ja selle baasil otsuste langetamisega. Lisaks uuriti antud töös ka võimalikke teisi mõjutegureid (isiksuseomadused ning riski vältiv käitumine), mis veel otsuse langetamist võivad mõjutada. Uuringus oli tegu sõltumatute gruppidega katseplaaniga, kus katseisikud jagati juhuslikkuse alusel kolme katsegruppi ning iga gruppi raamistati erinevalt (positiivne, neutraalne ja negatiivne taust). Otsustusülesanded ja raamid olid autori poolt koostatud ning isiksuseomaduste ja riski käitumise testimiseks kasutati SX5, IAT ning BART teste. Tulemustest selgus, et igapäevase töö iseloomule vastavate hüpoteetiliste otsustusülesannete puhul olid katseisikud raamistamisest olulisel määral mõjutatud. Positiivne raam muutis inimesed seejuures riski vältivaks, kus ebakindla ülesande puhul valiti pigem eitav vastus. Muude tegurite osas leiti statistiliselt oluline seos implitsiitse ekstravertsusega, meelekindlusega ning vanusega, mis samuti otsuste tegemist mõjutasid. Tulemustest saab järeldada, et krediidiotsuste puhul, mis eeldab küll protseduuride järgimist ning põhjalikku analüüsi on siiski võimalik, et lõplikku otsust mõjutavad ka sellised tegurid nagu isiksuseomadused ja heuristikud. Eelnevast tulenevalt on oluline personalivalikul ning tööprotsessi kujundamisel jälgida ka psühholoogilisi protsesse ning mõjutegureid, mitte ainult tööalaseid teadmisi ja oskusi.http://www.ester.ee/record=b4519826*es