Lapsevanemate ja lapsevanemaks saavate inimeste arvamused, hoiakud ning tajutud infopuudus seoses sünnitusosakondade sulgemisega

Taust ja eesmärk. Avalik teadaanne Valga ja Põlva sünnitusosakonna sulgemise otsuse kohta märtsis 2018 tekitas ägedaid vastureaktsioone nii kohalikes omavalitsustes, arstide seas kui ka kogukonnas. Uuringu eesmärk oli seoses tsentraliseerimisprotsessiga selgitada raseduse, sünnituse ja sünnitama minekuga seonduvaid arvamusi, hoiakuid, infovajadust ja -puudust. Uuringus selgitati, kuidas saavad vastajad aru avalikus diskussioonis kasutatud terminitest (nt kodulähedus ja turvalisus). Metoodika. Uuringus osales 226 inimest, kes oli viimase aasta jooksul lapsevanemaks saanud või saamas. Nad vastasid eFormulari keskkonnas küsimustikule. Andmeanalüüsis kasutati SPSSi ja MS Exceli tarkvara. Avatud vastused läbisid tekstianalüüsi. Tulemused. Vastanud eelistavad infot saada erinevatest allikatest, sh tervishoiutöötajatelt. Kesksete mõistete defineerimisel esineb erinevusi: turvalisust mõistetakse nii personaalse lähenemise kui ka meditsiinilise võimekusena, 72%-le vastajatest on kodulähedane kuni 20 km kaugusel asuv sünnituskoht. Üldiselt hinnati informeeritust rasedusest, sünnitusest ja sünnitama minekust piisavaks. Avatud vastuste põhjal on suurim infopuudus seotud sünnitama minekuga: teave on segane ja vastuoluline. Puudub ka selgus, kuidas võib kasutada kiirabiteenust. Järeldused. Sünnitusosakondade tsentraliseerimisprotsessi planeerimine ja elluviimine eeldab kohaliku kogukonna sisulist kaasamist ning tõhusat kommunikatsiooni, sh läbimõeldud sõnumit alternatiivide puhul

Lapsevanemate ja lapsevanemaks saavate inimeste arvamused, hoiakud ning tajutud infopuudus seoses sünnitusosakondade sulgemisega

Taust ja eesmärk. Avalik teadaanne Valga ja Põlva sünnitusosakonna sulgemise otsuse kohta märtsis 2018 tekitas ägedaid vastureaktsioone nii kohalikes omavalitsustes, arstide seas kui ka kogukonnas. Uuringu eesmärk oli seoses tsentraliseerimisprotsessiga selgitada raseduse, sünnituse ja sünnitama minekuga seonduvaid arvamusi, hoiakuid, infovajadust ja -puudust. Uuringus selgitati, kuidas saavad vastajad aru avalikus diskussioonis kasutatud terminitest (nt kodulähedus ja turvalisus). Metoodika. Uuringus osales 226 inimest, kes oli viimase aasta jooksul lapsevanemaks saanud või saamas. Nad vastasid eFormulari keskkonnas küsimustikule. Andmeanalüüsis kasutati SPSSi ja MS Exceli tarkvara. Avatud vastused läbisid tekstianalüüsi. Tulemused. Vastanud eelistavad infot saada erinevatest allikatest, sh tervishoiutöötajatelt. Kesksete mõistete defineerimisel esineb erinevusi: turvalisust mõistetakse nii personaalse lähenemise kui ka meditsiinilise võimekusena, 72%-le vastajatest on kodulähedane kuni 20 km kaugusel asuv sünnituskoht. Üldiselt hinnati informeeritust rasedusest, sünnitusest ja sünnitama minekust piisavaks. Avatud vastuste põhjal on suurim infopuudus seotud sünnitama minekuga: teave on segane ja vastuoluline. Puudub ka selgus, kuidas võib kasutada kiirabiteenust. Järeldused. Sünnitusosakondade tsentraliseerimisprotsessi planeerimine ja elluviimine eeldab kohaliku kogukonna sisulist kaasamist ning tõhusat kommunikatsiooni, sh läbimõeldud sõnumit alternatiivide puhul

Practice theoretical approach on the reasons why target group women refrain from taking breast cancer screening

Funding Information: This work was supported by Tallinn Health care College and Estonian Health Insurance Fund [grant number 1-16/80 ]. Authors are grateful to all the people who gave up their time to take part in this study and reviewers for their valuable comment and feedback. Publisher Copyright: © 2021 The Author(s)Objective: Breast cancer is the most common cancer in women. Despite the availability of effective breast cancer screening programmes, there are only six countries in the European Union reaching the recommended target rate of 70% screened. In addition to the individual reasons for refraining from breast cancer screening, this research aims to follow earlier suggestions to use a practice theoretical approach. Methods: The study sites were Estonia and Latvia, where 9 and 12 semi-structured interviews were conducted, respectively. Convenience and snowball sampling methods were used. The research was approved by ethics committees in both countries. The interviews passed textual analysis and coding. Results: The findings revealed that there are three major types of reasons – habitual, practical, and emotional – that influence the formation of the final decision to participate in breast cancer screening. Conclusion: The implementation of an individualistic approach is not sufficient to bring along desired health behaviour. All groups of reasons, individual and societal context are involved in the decision formation. Thus, structurally provided approaches and messages should be re-conceptualised and re-designed accordingly. Practice implications: Future screening related campaigns and public health education should address the concerns derived from different types of reasons for refraining from screening.publishersversionPeer reviewe

50–69aastaste naiste rinnavähi sõeluuringul mitteosalemist mõjutavad põhjused Eestis

Taust ja eesmärgid. Rinnavähk on kõige sagedasem naistel esinev vähivorm üle maailma. Vaatamata teavitustööle on sõeluuringu osalusmäär Eestis viimase 7 aasta näitel vahemikus 53–62% ning soovituslikku taset (70–75%) ei ole saavutatud. Uuringu eesmärk oli välja selgitada põhjused, miks suur hulk naisi rinnavähi sõeluuringul ei osale ning kuidas omandatud harjumused võivad mõjutada sõeluuringul osalemise otsuseid ja milliseid osalusotsust mõjutada võivaid probleeme naised seoses rinnavähi sõeluuringute tervisekommunikatsiooniga tajuvad. Metoodika. Andmed koguti poolstruktureeritud süvaintervjuude käigus üheksalt 50–69aastaselt naiselt. Intervjuud läbisid korduva lugemise ja temaatilise sisuanalüüsi, mille tulemusel moodustusid analüüsitavad kategooriad. Tulemused. Analüüsi kohaselt võivad naiste osalusotsust mõjutada harjumuslikud, praktilised ja emotsionaalsed põhjused. Harjumuslikud põhjused olid seotud arstide juures käimise harjumusega üldisemalt. Praktilised põhjused olid seotud takistavate igapäevaelu tegevuste ja ­aspektidega ning emotsionaalsed põhjused olid seotud uskumuste, hirmude ja oma keha tunnetusliku poolega. Senise kommunikatsiooniga ei ole piisavalt suudetud sihtrühma eri vanuses naistele selgitada osalemise vajadust. Järeldused. Sõeluuringul mitteosalemise otsus kujuneb erinevate põhjuste koosmõjul. Edasine sellealane kommunikatsioon peaks neid põhjusi arvesse võtma ja eri vanuserühmadele suunama vajaliku osa sõnumist

Existing Health Practices in Shaping the Decision to Participate During Breast Cancer Screening Among 50–69 Years Old Women in Estonia

Funding Information: The authors disclosed receipt of the following financial support for the research, authorship, and/or publication of this article: This work was supported by the Tallinn Health Care College (grant number 1-16/80) and Estonian Health Insurance Fund. Publisher Copyright: © The Author(s) 2022.Introduction: Breast cancer is easily detectable by mammography and many countries run national screening programs for women as a target group. Yet, the majority of these countries have screening participation rates below the recommended level of 70%. Objective: The aim of the present article was to examine a connection between existing health practices and a decision to participate during breast cancer screening. Methods: Methodologically, this research was a web panel and quantitative telephone survey. The survey was conducted among 1200 Estonian women in the age group 50–69 years. Statistical data analysis was performed with SPSS using a descriptive and logistic regression model. Results: The findings revealed that among different background variables, age and existing health practices significantly influenced the decision-making for participating in the screening. Results also highlighted that the possibility to participate in the screening increased with existing supportive health practices and with the increasing age. Other sociodemographic factors did not have a significant influence on the decision-making of participation. Conclusions: There is a need to educate people from an early age about the developments in health practices that could support a healthy lifestyle in terms of individual responsibility. Thus, public health campaigns should not only call for action but also focus on health education in terms of the role of preventive medicine and health practices.publishersversionPeer reviewe

TransfOrming Transnational intErcultural sensitivity for Midwifery students through an inclusive mobility model: A mixed-method evaluation of the TOTEMM project

Background: Contemporary midwifery curricula require that student midwives have insight and understanding of global health practice and intercultural sensitivity. The current mobility model excludes large numbers of students from engaging in transnational learning. Objectives: 1) to evaluate midwifery students' experiences of blended mobility; 2) to investigate if the combination of virtual and physical mobility activities supported development of intercultural sensitivity and soft skills. Design: Multi-centre mixed-methods study. Settings: Four European Higher Education Institutions located in England, Italy, Estonia and The Netherlands. Participants: Sixty-four midwifery students studying in one of the four partner institutions selected as study sites and who participated in the TOTEMM blended mobility scheme took part in the evaluation. Methods: Data were collected through two online surveys, face-to-face focus groups and learning analytics. Descriptive summary statistical analysis of survey data was undertaken. Focus group discussions were subjected to thematic analysis. Findings from the quantitative survey and qualitative focus groups were merged using a convergent mixed methods approach. Learning Analytics were interpreted as complementary to the above components, to further triangulate the findings. Results: Both virtual and physical components were evaluated positively by students, with high engagement confirmed by learning analytics. A statistically significant increase in the mean of the Total Intercultural Sensitivity Scale score was seen between the pre- and post-mobility surveys, indicating participation in the TOTEMM mobility model was associated with enhanced intercultural sensitivity. Positive effects on confidence, open-mindedness, empathy, interaction and non-judgment were shared by participants. Conclusions: TOTEMM is an innovative inclusive approach to enable a diverse student group to benefit from transnational learning, including the development of intercultural sensitivity. The TOTEMM blended mobility model has potential for integration into future midwifery curricula and programmes in the four partner settings involved in TOTEMM and utility for the wider European context