Reumatoidartriidi-spetsiifilise elukvaliteediküsimustiku kohandamine Eestis

Krooniliste haigete eluea pikenemine on muutnud aktuaalseks varem suhteliselt vähe tähelepanu pälvinud haigete elukvaliteedi hindamise. Elukvaliteedi hindamisel on neli huvirühma: patsiendid, arstid, ravimitööstus ja poliitikud. Patsiendid ja arstid saavad elukvaliteedi hinnangu alusel valida tõhusama ravimeetodi. Ravimitööstuses võimaldab raviga saavutatud elukvaliteedi paranemine näidata ravimi eeliseid võistleva preparaadi ees ning kiirendada uute ravimite kasutuselevõttu. Poliitikutele on elukvaliteedi hindamine aluseks tervishoiu- ressursside jaotamisel (1)

Elukvaliteedi hindamine ja käsitlused arstiteaduses

Kaasaegse meditsiini üks oluline eesmärk on krooniliste haigustega kaasnevate kannatuste leevendamine. Üha enam tähelepanu on hakatud pöörama haigete elukvaliteedile ning selle hindamise võimalustele. Artiklis on käsitletud elukvaliteedi kui tulemiklassi hindamise rakendusvõimalusi ning selgitatud geneerilise ja seisundi-spetsiifilise küsimustiku mõistet, samuti on antud ülevaade olulisematest elukvaliteedi kontseptsioonidest arstiteaduses, tutvustatud erinevate käsitluste eeliseid ja nõrku külgi. Pikemalt on peatutud tervisega seotud elukvaliteedil ning vajadustele tugineval käsitlusel

Ida-Tallinna Keskhaiglas 2020. aastal teostatud koloskoopiate vastavus Euroopa Gastrointestinaalse Endoskoopia Ühingu kvaliteediparameetritele

Jämesoolevähk on sage haigus, mille esinemissagedus Eestis on kasvutendentsiga. Osa jämesoolevähkidest diagnoositakse intervallvähina – koloskoopial võivad vähieelsed seisundid jääda märkamata ja vähk diagnoositakse 3–5 aastat peale protseduuri. Seega on protseduuri kvaliteet kriitilise tähtsusega, et paremini hinnata vähieelseid muutusi sooles.Uuringu eesmärk oli hinnata Ida-Tallinna Keskhaiglas (ITK) 2020. aastal läbiviidud koloskoopiate kvaliteeti Euroopa Gastrointestinaalse Endoskoopia Ühingu kvaliteedistandarditest lähtudes. Kliinilisel andmebaasil eHealth põhineva läbilõikeuuringu andmeallikad olid ITKs ajavahemikul 01.01.–31.12.2020 tehtud koloskoopiate saatekirjad, protseduuride kirjeldused ning koloskoopia käigus võetud materjalide histoloogilise uuringu vastused.Kogutud andmed näitavad, et ITK gastroenteroloogia keskuses tehtud koloskoopiad vastavad kolmes olulises punktis – umbsoolde jõudmise määr, koloskoobi väljatoomise aeg ja adenoomide avastamise määr (ADR) – rahvusvahelistele standarditele. Protseduurieelse jämesoole ettevalmistuses kvaliteedieesmärki ei saavutatud

Tervisehinnangu küsimustiku HAQ funktsiooniosa eesti versiooni kohandamine ning usaldusväärsuse ja valiidsuse hindamine

Uurimuse eesmärgiks oli tervisehinnangu küsimustiku HAQ funktsiooniosa HAQ-DI kohandamine Eestis kasutamiseks ja hinnangu andmine HAQ-DI eesti versiooni psühhomeetrilistele omadustele. Rakendati tõlke-tagasitõlke meetodit, küsimustiku sõnastuse arusaadavusele andsid hinnangu kuus reumatoidartriidi patsienti. HAQ-DI eesti versiooni valiidsust ja usaldusväärsust hinnati 50st reumatoidartriidi haigest koosneva valimi abil. Selgus, et HAQ-DI osutus kergesti eesti keelde tõlgitavaks ning väga usaldusväärseks ja valiidseks, mistõttu seda võib soovitada kasutamiseks reumatoidartriidi patsientide funktsionaalse seisundi hindamisel. Samas selgusid tänu uurimusele mõned kohandamisprotsessi puudused. Eesti Arst 2005; 84 (10): 700–70

The value of the qualitative method for adaptation of a disease-specific quality of life assessment instrument: the case of the Rheumatoid Arthritis Quality of Life Scale (RAQoL) in Estonia

BACKGROUND: Due to differences in current socio-economical situation and historically shaped values, different societies have their own concepts of high-quality life. This diversity of concepts interferes with quality of life (Qol) research in health sciences. Before deciding to apply a Qol assessment tool designed in and for another society, a researcher should answer the question: how will this instrument work under the specific circumstances of my research. Our study represents an example of the utilization of qualitative research methods to investigate the appropriateness of the Rheumatoid Arthritis Quality of Life Scale (RAQol) for the assessment of Qol in Estonian patients. METHODS: Semi-structured interviews were conducted with the rheumatoid arthritis (RA) patients of Tartu University Hospital and these were analyzed using the principles of the grounded theory. RESULTS: We described the significance of the questionnaire's items for our patients and also identified topics that were important for the Qol of Estonian RA patients, but that were not assessed by the RAQol. We concluded that the RAQol can be successfully adapted for Estonia; the aspects of Qol not captured by the questionnaire but revealed during our study should be taken into account in future research. CONCLUSIONS: Our results show that qualitative research can successfully be used for pre-adaptation assessment of a Qol instrument's appropriateness

Kilpnäärme pärilik medullaarne kartsinoom. Haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade

RET proto-onkogeeni erinevad mutatsioonid annavad aluse MEN2 – multiipli endokriinse neoplaasia – sündroomi erinevatele kliinilistele avaldumisvormidele: kilpnäärme perekondlik medullaarne kartsinoom, MEN2A ja MEN2B sündroom. Kilpnäärme medullaarne kartsinoom on iseloomulik kõikidele MEN2 alatüüpidele. Kilpnäärme medullaarse kartsinoomi kasvajamarker on kaltsitoniin, mille tundlikkust suurendab stimulatsioonitesti kasutamine. Asümptomaatilistel iduliini RET proto-onkogeeni mutatsiooni kandjatel on õigeaegse profülaktilise türeoidektoomiaga võimalik ära hoida kilpnäärme medullaarse kartsinoomi teket. Artiklis on kirjeldatud haigusjuhtu, kus aeglase, kuid järjepideva kaltsitoniinisisalduse suurenemise taga peitus RET proto-onkogeeni mutatsioonist põhjustatud kilpnäärme pärilik medullaarne kartsinoom. Perekonna geneetilisel uurimisel tuvastati patsiendi isal ja õel samuti haigust põhjustava geenimutatsiooni esinemine. Geneetilised uuringud on kilpnäärme medullaarse kartsinoomi korral alati näidustatud patsiendi ja tema pereliikmete edasise jälgimistaktika täpsustamiseks

Haigla ja kliiniline spetsialist tõenduspõhise praktika aktiivse juurutaja ja loojana: Ida-Tallinna Keskhaigla arendustegevused

Eesti Arst 2021; 100(4):248–251 &nbsp

Rinnavähki haigestumus 15–44aastaste Eesti noorte naiste hulgas ajavahemikul 1980–2009

Kõige sagedasemaks naiste pahaloomuliseks kasvajaks maailmas on rinnavähk. Samuti on rinnavähk earühmas 15–44 eluaastat kõige sagedasemaks pahaloomuliseks kasvajaks Eestis. Perioodil 1980–2009 on 15–44aastaste naiste haigestumus rinnavähki olnud stabiilne: 21 juhtu 100 000 inimaasta kohta. Rinnavähi riskitegurid selles vanuserühmas erinevad postmenopausaalses eas naiste riskiteguritest. Kuna 15–44aastaste naiste osakaal kõikidest rinnavähki haigestunutest on siiski väike, ei viida selles vanusegrupis läbi skriininguprogramme. Rinnavähi varajaseks avastamiseks on vajalik suurendada naiste teadlikkust rinnavähist ning teadvustada rindade kontrolli vajadust.Eesti Arst 2014; 93(7):391–39

Üleriigiline teostatavusuuring kopsuvähiga patsientide raviteekonna andmete koondamiseks on lõppenud

Eesti Arst 2023; 102(5):252–25