1 research outputs found
Väheväärtusliku peenkala väärindamine : lõpparuanne
Käesolevas projektis uuriti võimalusi väärindada Võrtsjärve kaaspüügil tekkivat peenkala, tootes
sellest alternatiivseid toidusaadusi; fraktsioon, mis selleks otstarbeks ei sobinud, väärindati edasi
kompostiks, vedelväetiseks (hüdrolüsaadiks) ning biogaasiks. Kuna töötlemise käigus tekib
omakorda palju kalajääke on ka neid vaja keskkonnasõbralikult käidelda. Seega käesoleva projekti
raames läbi proovitud tegevused (komposti või biogaasi tootmine kalast) täiendavad üksteist ja
loovad kompaktse terviku.
Kala alternatiivse kasutamise võimalusi piirab kala saadavus ja kogus, asukoht ja veologistika, kala
säilitamistingimused, aga ka kala suurus.
Toiduks (kalakaste, erinevad kulinaariatooted) oli võimalik kasutada kala tingimustel, et see on
värske. Samuti saab peenkalast valmistada loomatoitu.
Kalast on võimalik toota biogaasi. Esialgsed tulemused näitavad, et võrreldes tavapärase Eestis
kasutatava biogaasitoormega (läga, sõnnik, reoveesete), tekkis biogaasi/biometaani kuni poole
rohkem. Tehnoloogia rakendamist piirab logistika ja vajadus kala biogaasijaamani toimetada väga
kiiresti tema riknevuse pärast. Vaja läheb hügieniseerimisseadmeid, sest kala tuleb käidelda kui 3
kategooria loomseid kõrvalsaadusi. See, kas mitme substraadi kooskääritamine annab
majanduslikku efekti või kas kala kääritamine kuidagi kääritamist ka piirama hakkab, tuleb uurida
edaspidi.
Kala on võimalik kompostida. Kompostimisviisidest oli hästi rakendatav aunkompostimine, mis
on tehniliselt hõlpsasti korraldatav, kuid mida ei saa teha igaüks ja igas kohas. Tegu on
jäätmekäitlustehnoloogiaga ning seda saab teha vaid selleks ette nähtud käitluspaigas. Haisu tõrjeks
tuleb kasutada õhubiofiltrit ning erinevates fraktsioonides materjale, mida kompostimisel kokku
segada.
Väikesed reaktorid end ei õigustanud, kuid suuremaid täiskompleksseid seadmeid tasuks proovida.
Seda eelkõige silmas pidades rakendada kompostimist hästikontrollitavates ning ilmastiku eest
kaitstud oludes otse kala maale toomise paikades. Seda kontseptsiooni on vaja edaspidi kontrollida.
Kalast valmistatud kompost on väärtuslik, sobib taimekasvuks ning võrreldes paljude teiste
kompostidega, sisaldab taimedele hästi kättesaadavat fosforit.
Kaluril puuduv oskusteave ja seadusandlus piirab täna Võrtsjärve puhul peenkala kaldale toomist
ja maaletoomise paigas käitlemist. Püük on kaluri põhitöö, mistõttu peenkala käitlemine maismaal
ei tohi olla liialt keeruline. Tsentraliseeritud lahendustest võiks kõne alla tulla järgnev:
- Kala kokku kogumine ja biogaasijaama viimine. Oskusteave ja tehnoloogia seda kääritada
on juba olemas. Fosfor jääb käärimisjääki ja see omakorda viiakse tagasi põllule. Biogaasijaamasid
ei ole paraku kuigi palju, nad on püügipaigast sageli kaugel ning igaühes neist ei pruugi olla
seadmeid kala hügieniseerimiseks; 3
- Kala kokku kogumine ja üle andmine kompostimisfirmale. Oskusteave ja tehnoloogia kala
kompostida on eeldatavasti olemas, kuid lisada tuleb eelkäitlusseadmed (purusti) ja õhubiofilter.
Ehkki kompostimispaiku ei ole Eestis veel palju, näitavad arengud jäätmekäitluses vajadust välja
ehitada kohalikke kompostimisplatse. Fosfor jääb komposti ja kasutatakse põllumajanduses;
- Kala kompostimine maale toomise paigas kinnises täisautomaatses kompostireaktoris. Fosfor
jääb komposti ning jääb kohapeal kasutamiseks.Projektis osalesid lisaks: Riina Soidla, Kristine Tiirats, Helena Anderson, Rihard
Reissaar, Peeter Lääniste, Toomas Tõrra, Ave Kikas, Paul Teesalu, Fabio Ercoli,
Kaja Orupõl