Käivitus mahepiimakarjakasvatuse rahvusvaheline koostööprojekt

2018. aasta kevadel käivitus ERA-Net CORE Organic Cofund projekt „Uuenduslikud, jätkusuutlikud ja karjatamisel põhinevad piimatootmissüsteemid, mis integreerivad lehmade ja noorloomade koos pidamise (GrazyDaisy)“. Projekti üldine eesmärk on parandada karjamaade kasutamist ning uurida, millised on olnud mahetootjate senised kogemused piimalehmade ja vasikate koos kasvatamisel. Lisaks selgitatakse välja, millised on peamised terviseprobleemid, kuidas loomi ravitakse ja mil moel oleks võimalik ravimite kasutust vähendada. Projektiga kutsutakse liituma mahepiima tootmisega tegelevaid talusid. Kavas on hinnata karjamaade kasutamist, karjatamise korraldust, loomade söötmist jm tegevusi. Praegu püütakse välja selgitada, millised on tootjate huvid ja ideed uuringute läbiviimisel. Projekt kestab 2020. aasta lõpuni ja sellega on seotud 15 partnerit 8 riigist. Projekti toetab Maaeluministeerium

Ülevaade rahvusvahelisest karjatamisalasest projektist GrazyDaiSy

2018. aastal alustas tegevust ERA-Net CORE Organic Cofund kolmeaastane projekt „Uuenduslikud, jätkusuutlikud ja karjatamisel põhinevad piimatootmissüsteemid, mis integreerivad lehmade ja noorloomade koos pidamise“ (Innovative and sustainable grazing-based dairy systems integrating cows and young stock, akronüüm GrazyDaiSy). Projekti on kaasatud kaheksast riigist 15 partnerit nii Euroopast kui Türgist. Lisaks ülikoolidele panustavad projekti mitmed uurimisasutused ja tootjaorganisatsioonid. Projekt kestab 2020. aasta lõpuni

GrazyDaiSy: Uuenduslikud, jätkusuutlikud ja karjatamisel põhinevad piimatootmissüsteemid, mis integreerivad lehmade ja noorloomade koos pidamise

2018. aastal alustas tegevust ERA-Net CORE Organic Cofund kolmeaastane projekt „Uuenduslikud, jätkusuutlikud ja karjatamisel põhinevad piimatootmissüsteemid, mis integreerivad lehmade ja noorloomade koos pidamise“ (Innovative and sustainable grazing-based dairy systems integrating cows and young stock, akronüüm GrazyDaiSy). Projekti on kaasatud kaheksast riigist 15 partnerit nii Euroopast kui Türgist. Lisaks ülikoolidele panustavad projekti mitmed uurimisasutused ja tootjaorganisatsioonid. Projekt kestab 2020. aasta lõpuni

Mahepõllumajanduslik seakasvatus

TäistekstMahepõllumajanduslikus ehk ökoloogilises loomakasvatuses lähtutakse eelkõige loomade heaolust. Loom ei ole mitte pelgalt tootmisvahend, vaid elusolend, kelle loomulikke vajadusi tuleb arvestada. Loomad peavad saama võimalikult liigiomaselt käituda ja süüa neile sobivat sööta. Vajaminev sööt kasvatatakse peamiselt ettevõttes kohapeal, mis tähendab, et loomade arv peab olema kooskõlas põllumajandusmaa suurusega. Looma- ja taimekasvatus on mahepõllumajandusettevõttes ühe ja sama tootmistsükli osad. Taimekasvatuses toodetakse loomadele sööta, mis loomakasvatuse kaudu väärindatakse lihaks või piimaks. Loomadelt saab põldudele orgaanilist väetist, mis suurendab mulla viljakust ja parandab mulla struktuuri. Taimekasvatuse edukusest sõltuvad otseselt loomade tervis, juurdekasv ja toodang

Additional concentrates do not affect feeding times of cows, but social positions of cows do

ArticleIn robotic milking dairy systems lack of control over intakes can be problematic for balancing the forage and concentrate portions of diets. This can lead to proble ms associated with high concentrate intakes and concomitant low forage intakes. To check this as a problem, the feeding behaviour of cows was observed: the number of daily visits to the feed barrier, the duration of these visits and actual feeding, of high and low yielding cows. The cows were robot - milked and fed a ration comprising, separately, concentrate feed from a robot and a feeder, and a grass/clover silage mix forage at the feed barrier. Individual variation in visiting times and times spent at the feed barrier were greater than the effect of level of production. There was no evidence that cows with higher milk yields are differentially motivated to feed from forage. But more dominant cows spent more time feeding than submissive cows

Mycotoxin contamination in grass and maize silage in Estonia

The silage quality estimated by chemical composition and fermentation parameters, but awareness of the composition of mycotoxins is of great importance. The aim of this study was to determine the concentration of the mycotoxins (deoxinivalenol (DON) and zearalenon (ZEA)) in silage produced on Estonian farms (n=56), in the years 2011, 2012 and 2013. A total of 596 grass, 55 maize and 10 whole-crop silage samples were collected for analyses. The silages were found to contain mycotoxins. In grass silage, 92% of samples were found to be positive for DON and 100% for ZEA, while in maize silage samples 95.7% were positive for DON and 100% for ZEA in 2013. The mean concentration of DON of grass silage was 209 ppb while the concentration of ZEA was 329 ppb. In maize silage the mean concentrations of DON and ZEA were 227 ppb and 292 ppb respectively. ZEA concentration in first-cut grass silage was a mean of 257.4 ppb, the second cut 245.0 ppb and the third cut 224.4 ppb, while the figures for DON concentrations were 214.7 ppb, 190.8 ppb and 166.3 ppb respectively. Silage with a dry matter content of <25% contained fewer of the analysed mycotoxins compared to silages with dry matters of 35–45%. During the growing period grass forage was contaminated with mycotoxins, most of all by DON and ZEA. Mycotoxin concentrations increased in the field before the forage was cut for silage making. The ZEA and DON concentrations increased by with increased growth time of the forage. The maximum levels of mycotoxin contents of the grass were recorded at the time of harvest. DON and ZEA concentrations in the summer period depended on the grass species and the weather conditions

Effect of heat treatment on rapeseed cake protein quality

Cold-pressed rapeseed cake are poor sources of ruminal undegraded protein (RUP), protein effective degradability were 85–89%. Heat treatment is one of the most common method use to reduce ruminal protein degradation. Changes of treatment temperature had the greatest effect on the solubility and ruminal degradability of rapeseed cake protein. The higher treatment temperature of the seeds resulted in lower and slower ruminal degradabilty of rapeseed cake protein. The results of defferent study show that heating temperature and duration of heating were both important in protecting rapeseed protein for ruminal degradation. It was concluded from that studies that heating rapeseed 100 °C for 20 min in the present case conditions is a viable method to reduce ruminal degradability of rapeseed cake protein without compromising the intestinal digestibility of RUP

Mahepõllumajanduslik seakasvatus

TäistekstMahepõllumajanduslikus loomakasvatuses lähtutakse eelkõige loomade heaolust. Loom ei ole mitte pelgalt tootmisvahend, vaid elusolend, kelle loomulikke vajadusi tuleb arvestada. Loomad peavad saama võimalikult loomuomaselt käituda ja süüa neile sobivat sööta. Vajaminev sööt kasvatatakse peamiselt ettevõttes kohapeal, mis tähendab, et loomade arv peab olema kooskõlas põllumajandusmaa suurusega. Sööda tootmisel ei kasutata sünteetilisi mineraalväetisi ega pestitsiide. Looma- ja taimekasvatus on mahepõllumajandusettevõttes ühe ja sama tootmistsükli osad. Taimekasvatus toodab loomadele sööta, mille loomakasvatus väärindab orgaaniliseks väetiseks põldudele, suurendades mulla viljakust ja parandades mulla struktuuri. Külvikorras aga aitavad rohumaad umbrohtumust kontrolli all hoida. Taimekasvatuse edukusest sõltuvad otseselt loomade tervis, juurdekasv ja toodang. Lisaks peab tootja hoidma korras sõnnikumajanduse. Taimetoitained tuleb oma ettevõttes ringluses hoida

Aastaringselt välitingimustes peetavate lihaveiste ja lammaste tervise- ning heaolunäitajad. Lihaveiste ja lammaste heaoluindikaatorite väljatöötamine. Poollooduslikud kooslused lihaveiste ja lammaste söödabaasina, soovitused lisasöötmise vajalikkuse kohta: projekti lõpparuanne

Lammaste ja lihaveiste heaolu hindamiseks töötati välja rahvusvaheliselt tunnustatud ja standardiseeritud lihaveiste kui lammaste heaolu hindamise protokollid (arvestades kohalikke tingimusi). Välja töötatud lihaveiste ja lammaste heaolu protokolle testiti erineva suurusega lihaveisekarjades (30 160 ammlehma) ja lambafarmides (igas 40 põhikarja utte) eesmärgiga selgitada praktilise kasutamisega kaasnevad kitsaskohad, et parandada selle rakendatavust tootmise erinevates tingimustes. Viidi läbi lihaveiste testfarmides käitumisuuring selgitamaks rajakaamerate salvestiste abil ilmastikutingimuste mõju loomade varjumiskäitumisele. Lihaveised eelistavad kehvade ilmastikuolude korral (vihm, märg lumi, mõõdukas tuul) olenevalt farmi võimalustest kas tehisliku või looduslikku varjualust (põõsad). Korraldati kaks lammaste käitumise vaatluskatset kliimatingimuste mõju selgitamiseks talvisel külmal aastaajal ja suvisel kuumaperioodil. Rajakaamerate abil läbi viidud uuringud talvisel perioodil näitasid, et enamus uttesid viibisid õues jalutusalal väljaspool külmlauta/polütunnelit igasuguste kliimatingimuste korral. Ebasobivad ilmaolud, mis panid uttesid eelistama viibimist varjualuses, olid madalad tuulekülma väärtused (90%). Tuule puhumisel avatud suundadest eelistas keskmiselt 5 8% uttesid enam viibida varjualuses. Selgus, et kõrgete suviste temperatuuride korral on oluline pakkuda lammastele karjamaadel varjumisvõimalused puude põõsaste all, mis kaitsevad lambaid päikesekiirguse eest. Varjumisvõimaluse korral väheneb loomade hingamissagedus, kuumastressi skoor ja teised kuumastressi tundemärgid (hingeldus, avatud suu, ripnev keel), kusjuures varjumisvõimaluse olulisus suureneb õhutemperatuuri tõustes. Uuringu käigus kohandati Eesti oludele vastavaks lihaveiste söötmisnormid, selgitati välja loopealse-, puis- ja suprasaliinse ning saliinse vööndi karjamaarohu maksimaalne saak, keemiline koostis ja toiteväärtus. Viimast võrreldi rohu kuivaine söömust arvesse võttes lihaveiste ja lammaste toitefaktorite vajadustega. Koostati söötmissoovitused

Mahepõllumajanduslik piimakarjakasvatus

TäistekstMahepõllumajanduslikus ehk ökoloogilises loomakasvatuses lähtutakse eelkõige loomade heaolust. Loom ei ole mitte pelgalt tootmisvahend, vaid elusolend, kelle loomulikke vajadusi tuleb arvestada. Loomad peavad saama võimalikult loomuomaselt käituda ja süüa neile sobivat sööta. Vajaminev sööt kasvatatakse peamiselt ettevõttes kohapeal, mis tähendab, et loomade arv peab olema kooskõlas põllumajandusmaa suurusega. Looma- ja taimekasvatus on mahepõllumajandusettevõttes ühe ja sama tootmistsükli osad. Taimekasvatus toodab loomadele sööta, mille loomakasvatus väärindab orgaaniliseks väetiseks põldudele, suurendades mulla viljakust ja parandades mulla struktuuri. Külvikorras aga aitavad rohumaad umbrohtumust kontrolli all hoida. Taimekasvatuse edukusest sõltuvad otseselt loomade tervis, juurdekasv ja toodang