“At the end of this study, see the following discussion”: Endophoric markers in Estonian, Latvian, and Lithuanian research articles

This study focuses on the metadiscourse category of endophoric markers in Estonian, Latvian, and Lithuanian linguistics research articles. The aim is to investigate whether language, writing tradition, or disciplinary conventions play a more significant role in the variation of these metadiscourse markers across the three languages. Furthermore, the study seeks to determine whether the use of endophoric markers might reflect distinct writing traditions in the Baltic states. For the study, we collected corpora from the key linguistics journals in Estonian, Latvian, and Lithuanian. Comparison of different types of endophoric markers, including reviewing and previewing markers, visuals, and references to the whole text, reveals a number of language- and discipline-specific differences in the distributional properties and functions of these metadiscourse markers. This crosslinguistic variation of endophorics might be attributed to different writing styles or writing traditions in the Baltic states. *** "“Vt järgnevat arutelu siinse uuringu lõpus”: tekstisisesed viited eesti, läti ja leedu teadusartiklites" Artikkel uurib metadiskursuse üht kategooriat, tekstisiseseid viiteid (ingl endophoric markers) eesti, läti ja leedu keeleteaduslikes artiklites. Eesmärk on välja selgitada, kas tekstisiseste viidete varieerumist võib mõjutada rohkem keel, kirjutamistraditsioon või valdkondlikud tavad. Otsitakse vastust küsimusele, kas tekstisiseste viidete kasutusmustrid peegeldavad Balti riikide erinevaid kirjutamis traditsioone. Uurimisandmestiku moodustavad kolm omakorpust, millest igaühte on kogutud keeleteaduslikud artiklid ühes keeles. Analüüs keskendub teadus artiklites esinevatele eri tüüpi tekstisisestele viidetele: 1) ees- või 2) tagapool kirjutatule, 3) visuaalsetele elementidele või 4) kogu tekstile osutavatele keelenditele. Analüüsi tulemusena ilmnesid mitmesugused keele- ja valdkonnaspetsiifilised eripärad nii metadiskursuse markerite jaotuses kui ka funktsioonides. Sellist tekstisiseste viidete varieerumist keeliti võib põhjendada erinevate kirjutamisstiilide või -traditsioonidega Balti riikides

Cross-linguistic patterns of metadiscourse: Disciplinary similarities and section-based differences

This study examines metadiscourse markers across a corpus of Estonian and Lithuanian journal articles in the field of linguistics. We aim to 1) compare the global use of all the metadiscourse markers across the languages and texts, making distinctions between these languages and specific academic journals, and 2) to discern whether similar and/or different patterns can be identified across the languages and whether such patterns also manifest across various academic journals. We find that Estonian writers use self-mentions more frequently in methods sections than Lithuanian counterparts. Comparing journals, the Lithuanian journal Kalbotyra shows more transition markers, code glosses, and endophoric markers, while the Estonian ERÜ aastaraamat relies more on transition markers in results and discussion sections. Despite discipline similarities, variations emerge in specific sections and interpersonal categories across languages and journals. The study provides insights into metadiscourse patterns and their role in different languages and academic contexts, offering potential guidance for future research and practice in non-English academic writing. *** "Metadiskursuse mustrite keeltevaheline võrdlus: valdkondlikud sarnasused ja artikliosade erinevused" Artikkel käsitleb metadiskursuse markereid eesti ja leedu keeleteaduslikes ajakirjades. Meie eesmärk on 1) võrrelda kõigi metadiskursuse markerite üldist kasutust tekstides keeliti, otsides nii keeltes kui ka ajakirjade kaupa ilmnevaid erinevusi, ning 2) leida keeliti võimalikud sarnased ja/või erinevad mustrid ja selgitada välja, kas need mustrid tulevad esile ka eri ajakirjades. Tulemused näitavad, et eesti autorid kasutavad artiklite meetodiosas enesele osutamisi (ingl self mentions) sagedamini kui leedu autorid. Ajakirjade võrdluses leidub leedu ajakirjas Kalbotyra rohkem sidususmarkereid (transition markers), täpsustavaid markereid (code glosses) ja tekstisiseseid viiteid (endophoric markers), samal ajal kui Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamatus jäävad sellised lugejat juhatavad markerid rohkem tulemuste ja arutelu osadesse. Vaatamata valdkondlikele sarnasustele ilmneb siiski erinevusi teatud artikliosades ja interpersonaalse metadiskursuse kategooriates nii keeliti kui ka ajakirjade lõikes. Uurimus heidab valgust metadiskursuse kasutusmustritele ja nende rollile eri keeltes ja akadeemilistes kontekstides ning võib olla edaspidi suunanäitajaks mitteingliskeelsete akadeemiliste tekstide uurijatele ja praktikutele

Akadeemilise teksti kirjutamise juhend: TNR 12, 1,5 ja valmis?

Tänapäeva hariduses on kirjutamisel keskne roll ja seetõttu on oluline ka see, kuidas kirjutamist toetatakse ja juhendatakse. Artiklis anname ülevaate Eesti gümnaasiumide ja ülikoolide uurimis- ning lõputööde juhenditest. Kogusime uurimiseks 60 juhendit ja analüüsisime neid, et näha, mida juhendid tavapäraselt sisaldavad ning millist abi need (üli)õpilasele kirjutamisprotsessi eri etappides pakuvad. Analüüsist selgus, et juhendites moodustasid sisuteemad ((üli)õpilastööde liigid; teema valik; kavandamine; allikate valik ja käsitlemine; ülesehitus; keel ja stiil; eetilised põhimõtted) vaid 22% juhendite kogumahust, ülejäänud 78% oli pühendatud vormistusele jm formaalsetele aspektidele. Sisuteemadest käsitleti kõige sagedamini töö ülesehitust, vähim räägiti töö kavandamisest. Rõhuasetused juhendites viitavad kirjutamise mõtestamisele Eesti haridussüsteemis üldisemalt: tähelepanu pööratakse eelkõige lõpptulemusele ja selle nõuetekohasusele, samas tulemuseni jõudmise protsess jäetakse sageli tagaplaanile. *** "Academic writing guidelines: TNR, 12, 1.5 and done?" In the article, we introduce an analysis of guidelines for theses and other written assignments in Estonian high schools and universities. We have collected 60 guidelines and analyzed them quantitatively to see what topics they contain and in which proportions, and qualitatively to see how those topics are presented and explained. The goal of this study was to understand how guidelines assist students throughout the process of writing longer assignments. First of all, it is important to emphasize that written guidelines are only a part of the guidance students receive (in addition to writing courses, seminars etc), yet they are regulated and more centralized at the institutional level compared to other options (e.g selective courses or Bachelor’s/Master’s seminars which can vary by teacher). Our analysis of the guidelines shows that they mainly focus on formal aspects. Only 22% of the total volume of guidelines (in pages) is dedicated to aspects related to the actual writing process and the content of the paper (planning, structure, working with sources, use of language). The rest is concerned with requirements on formatting, citation styles, submitting and defending the thesis etc. Of the content and process-related topics, the most attention is paid to the structure of the paper, which is mentioned in all guidelines, whereas the planning and drafting stage is discussed only in 14 guidelines out of 60. It can thus be concluded from our analysis that the guidelines for writing in Estonian high schools and universities appear to be oriented more toward form than content. The students receive thorough and detailed instructions on what the final text must look like, but the process of creating the text itself is often neglected. Our suggestion is to keep that tendency towards form in mind while creating or updating guidelines in order to make them more content-rich and therefore encouraging and motivating – all that to support (university) students in creation of meaningful texts