Stomatoloogia

Eesti Arst 2012; 91(8):44

Meditsiinidoktor Tiia Tamme

23. novembril 2005 kaitses Tartu Ülikooli arstiteaduskonna nõukogu ees doktori väitekirja “Odontogeensed kasvajad Eestis: epidemioloogia, patogenees ja kliinilised iseärasused” (“Epidemiology of odontogenic tumours in Estonia: pathogenesis and clinical behaviuor of ameloblastoma”) Tiia Tamme. Tööd juhendas emeriitprofessor Edvitar Leibur stoma to loogia kliinikust. Väitekirja oponeeris emeriitprofessor Risto Kotilainen Kuopio Ülikoolist. Oponent märkis tunnustavalt töö head metoodilist taset ning uurimistulemuste tähtsust Eestis. Nõukogu otsusega tunnistati Tiia Tamme meditsiinidoktori kraadi vääriliseks

In memoriam Iia Kask

Eesti Arst 2017; 96(11):70

Temporomandibulaarliigese osteoartriidi ravi võimalused

Osteoartriit (OA) on levinum temporomandibulaarliigese (TML) patoloogia, mille aluseks on proliferatiivsed muutused sünoviaalkestas, kõhre degeneratsioon ja destruktsioon luulistes struktuurides. Etioloogias tulevad arvesse trauma, infektsioon, süsteemsed sidekoehaigused, arenguhäired. Olulisel kohal on radiodiagnostika, et saada visuaalset infot TMLi ja teda ümbritsevate kudede olukorra kohta. Ravi eesmärgiks on likvideerida valu ja põletik, pidurdada varakult liigesekõhre destruktsioon, sealhulgas inhibeerida tsütokiinide ning põletikumediaatorite sünteesi. Kasutusel on oklusaalsed (proteetilised) meetodid, mittesteroidsed põletikuvastased preparaadid. Püsivate sümptomite ja iseloomulike radioloogiliste muutuste korral TMLis on näidustatud kirurgiline ravi artrotsenteesi, artroskoopia või artrotoomia teel. Õige ravimeetodi valikul on oluline ka koostöö eriarstidega. Eesti Arst 2009; 88(12):802−81

Meditsiinidoktor Helena Soomer

19. juunil 2003 kaitses Tartu Ülikooli arstiteaduskonna nõukogu ees doktoriväitekirja Helena Soomer. Töö “Isiku tuvastamise ja vanuse määramise meetodite usaldatavus kohtustomatoloogias” (“Validation of identification and age estimation methods in forensic odontology”) valmis Tartu ja Helsingi Ülikoolis. Tööd juhendasid professor Edvitar Leibur TÜ stomatoloogia kliinikust ja doktor Helena Ranta (PhD) Helsingi Ülikooli kohtumeditsiini osakonnast. Väitekirja oponeeris Irena Dawidson (PhD), kes on Rootsi Rahvusliku Kohtumeditsiini Ameti kohtuodontoloogia sektsiooni juhataja. Oponent märkis tunnustavalt töö kõrget metoodilist taset, uurimistulemuste tähtsust ning rakendatavust kohtuarstiteaduses. Nõukogu otsusega tunnistati Helena Soomer meditsiinidoktori kraadi vääriliseks, kaitsmise hindeks summa cum laude

Temporomandibulaarliigese anküloos. Haigusjuhu kirjeldus

Lastel esineb kõige sagedamini intrakapsulaarseid ja subkondülaarseid alalõualuumurdusid. Komplikatsioonina võib tekkida alalõualuuliigese anküloos, sagedamini pärast alalõualuumurru kinnist paigaldust ja sellele järgnevat pikaaegset immobil isatsiooni või ka ravimata ning diagnoosimata juhtudel. Artiklis on käsitletud 15aastase poisi alalõualuuliigese traumajärgset anküloosi haigusjuhtu. Patsiendil oli olnud kapslisisene liigesejätke murd, mis oli jäänud diagnoosimata. Patsiendile tehti radioloogilised uuringud. Kirurgilise ravina teostati osal ine kondülektoomia artroplastikaga. Pärast operatsiooni alustati kohe taastusravi. Maksimaalne intsisiividevaheline kaugus oli enne ravi 18 mm ning pärast kirurgilist ja taastusravi 37 mm. Eesti Arst 2009; 88(12):842−84

Importance of Bone Markers and Radiological Status on Clinical Signs of Temporomandibular Joint Disorders

This chapter describes the diagnostics of temporomandibular joint disorders (TMDs) with the main focus on the radiographic changes and the role of different bone markers as procollagen type I N-terminal propeptide (P1NP), C-telopeptide crosslaps of type I collagen (CTX-1) as well as vitamin D (25(OH)D) in the pathogenesis of TMDs. From our population-based study, 47% subjects had TMJ problems where pain is commonly accompanied by stiffness, sounds and functional limitations, resulting in a decreased quality of life, and thus exert a significant negative impact on activities of daily living (ADL). Assessment of individual pain level is important in the evaluation of TMD. Radiographic examination is commonly used for assessment of TMJ problems. Orthopantomograph (OPTG) is the most routine method for assessment of bone structural changes as erosions, flattening and osteophytes of the condyle and temporal part of TMJ. It is found that subjects with increased levels of P1NP, CTX-1 have less TMJ pain/discomfort. Increased levels of CTX-1 would probably cause an immediate increase of P1NP which is known as a sensitive marker of bone formation. TMJ radiographic changes seem to be related to the low level of 25(OH)D level

Influence of serotonin on the analgesic effect of granisetron on temporomandibular joint arthritis.

The influence of circulating serotonin (5-HT) on the effects of intra-articular administration of granisetron on temporomandibular joint (TMJ) pain was investigated in 11 patients with chronic polyarthritides. An analgesic effect superior to placebo has been shown previously. The change in TMJ movement pain intensity was negatively correlated to circulating 5-HT; that is, the higher the 5-HT before injection, the greater the reduction of pain intensity. The resting pain intensity reduction was not related to 5-HT. In conclusion, this study indicates a stronger short-term analgesic effect on TMJ movement pain by intra-articular administration of the 5-HT3 receptor antagonist granisetron in patients with high levels of circulating 5-HT