Alkoholismist kaassõltuvuses oleva inimese vaimne tervis

Artikli aluseks on osa U. Seermaa 2006. a oktoobris kaitstud magistritööst, mille eesmärgiks oli kirjeldada alkoholismist kaassõltuvuses oleva inimese peresüsteemi ja sellega seonduvat mõju vaimsele tervisele, samuti selgitada sotsiaaltöötajate, pere- ja eriarstide informeeritust, nende koostöö taset ning vajadust alkoholismist kaassõltuvuse kontekstis. Magistritöös intervjueeriti kaas sõltlasi, sotsiaaltöötajaid ja arste. Selles artiklis keskendutakse kaassõltlaste tervise probleemidele ja tõrjutusele ühiskonnas. Eesti Arst 2007; 86 (7): 455–46

Sotsiaal-majanduslik staatus tervise tausttegurina

Uurimuse eesmärgiks oli leida tõendeid seoste kohta Eesti inimeste tunnetatud tervise ning sotsiaal-majandusliku ja psühhosotsiaalse seisundi vahel. Selgus, et inimese enese tunnetatud üldine tervislik seisund, eriti emotsionaalne tervis, on seotud tema sotsiaal-majandusliku olukorraga, seejuures enam enese määratud sotsiaal-majandusliku staatuse kui sissetuleku suurusega. Artiklis on lühidalt käsitletud ka vastavaid sotsiaal-majanduslikke teoreetilisi kontseptsioone ja vaadeldud nende mõju tervisele. Eesti Arst 2008; 87(3):176−18

Südame- ja veresoonkonnahaiguste riskiga patsientide eluviis ning tervisedendus esmatasandil

Eesmärk. Selgitada südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) suure riskiga (SCORE ≥ 5%) patsientide informeeritust neil esinevatest riskiteguritest ja nende seostest eluviisi ja toitumisega ning rakendatud meetmeid eluviisi tervislikumaks muutmiseks. Uurimismaterjal ja -meetodid. Korraldati registreeritud suurenenud SVH-riskiga inimeste ankeetküsitlus, millele vastas 63 isikut (27 meest, 36 naist) vanuses 40–60 aastat. Tulemused. 84% küsitletutest oli teadlik oma terviseriskist ja 89% eluviisi osast selle kujunemisel. 52% vastanutest hindas oma eluviisi pigem tervislikuks ning 57% oli SVH ennetusprojektis osalemise järel oma eluviisi muutnud, eelkõige oli korrigeeritud toiduvalikut ja seda olid teinud sagedamini naised; kehalist aktiivsust suurendasid pooled küsitletutest. Tervist edendavat teavet oli pereõe vastuvõtul saanud 45% uuritutest. Kõrgema haridustasemega patsiendid olid subjektiivselt parema tervisega ning rakendasid pereõe soovitusi enam kui madalama haridustasemega vastanud. Patsiendid soovivad perearstilt ja -õelt rohkem infot oma tervise kohta, sh regulaarset uuringutele suunamist ja eluviisinõustamist; rohkem patsiendikeskset lähenemist eluviisi muutuste elluviimisel ja empaatilist suhtlemist. Eesti Arst 2012; 91(2):69–7

Skisofreeniahaigete toimetulek ja teenuste vajadus

Artikli aluseks on A. Rahu ja K. Teede magistritööd sotsiaaltöö erialal (kaitstud 2003. a), milles on käsitletud skisofreeniahaigete toimetulekut ja teenustevajadust nende endi ja lähedaste kogemusele/ arvamusele toetudes, samuti haigusega kaasuva sildistamise mõju igapäevaelule. Oluliseks toimetulekuressursiks on sobiva töö leidmise kõrval suhtlemisvõimaluste, toetavate suhete ja teenuste olemasolu. Suurimaks probleemiks osutus teenuste kohta piisava informatsiooni puudumine ning toetatud töötamise ja elamise teenuste ebapiisav maht. Toimetuleku parandamiseks on vaja vähendada eelarvamuslikku suhtumist psüühikahäirega inimesse nii nende endi, pereliikmete kui ka kogu ühiskonna poolt. Eesti Arst 2005; 84 (2): 79-8