Suitsetamise mõju kroonilise parodontiidiga patsientide mittekirurgilise ja süsteemse antibiootilise ravikombinatsiooni efektiivsusele

Uuringus hinnati mittekirurgilise ja süsteemse antibiootilise ravikombinatsiooni pikaajalist efekti ning võrreldi suitsetajate ja mittesuitsetajate ravi edukust raske generaliseerunud krooni lise parodontiidi haigetel. Raske generaliseerunud parodontiidi korral osutus efektiivseks mikro bio loogilisel analüüsil põhinev süsteemne antibiootikumravi. Mittesuitsetajate kliinilised para meetrid (v.a supuratsiooniindeks) kombineeritud ravi järel paranesid. Suitsetajate parameetrid ei olnud vaatamata ravi üldisele edukusele ühegi näitaja osas oluliselt muutunud, lisaks jätkus suitse tajatel kinnituskudede häving ja igemete veritsemine. Suitsetamine halvendas oluliselt parodontiidi ravitulemusi, mistõttu hambaarstid peaksid patsiente nõustama ja aitama suitseta misest loobuda. Eesti Arst 2006; 85 (1): 20–2

Silmamaterjalidest isoleeritud mikroobide ja viiruste spekter ning ravimitundlikkus Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikus 2017 kuni 2021

Eesmärk. Uuringu eesmärk oli kindlaks teha silmamaterjalidest isoleeritud mikroobide spekter, hinnata bakterite antibiootikumitundlikkust ja võrrelda seda kasutatavate paiksete ravimite valikuga.Materjal ja meetodid. Analüüsiti aastatel 2017–2021 TÜ Kliinikumi silmakliinikust ühendlaborisse saadetud silmamaterjalidest tehtud külvide ja viiruste tuvastamise tulemusi. Bakterid ja seened samastati MALDI-TOFi seadmega. Antibiootikumitundlikkus määrati Kirby-Baueri diskdifusioonmeetodil ja hinnati EUCASTi kriteeriumite alusel. Viirused tuvastati reaalaja polümeraasahelreaktsiooni (PCR) meetodil. Andmed saadi eLabori statistikaprorammist OLAP (analüüside arv, tekitajate spekter, antibiootikumitundlikkus). Paiksete ravimpreparaatide loend põhines ravimiregistril ja kliinikumi ravimiformularil ning ravimite müügiandmed saadi Ravimiametist.Tulemused ja järeldused. Vaadeldud aastatel samastati perekonna või liigi tasemel 829 mikroobi. Bakteritest domineerisid stafülokokid, hemofiilused, pneumokokid, enterobakterid, moraksellad ning viridans-grupi streptokokid. Kaks kolmandikku bakteritest olid testitud antibiootikumide suhtes tundlikud enam kui 80%. Bakterite tundlikkus Eestis kasutatud paiksete preparaatide suhtes oli järgmine: klooramfenikooli korral oli tundlikkus 89,2%, levofloksatsiini korral 91,2%, moksifloksatsiini puhul 92%, tobramütsiini puhul 90,5% ja tsiprofloksatsiini puhul 89,7%. Seega sobivad kõik loetletud preparaadid silmainfektsioonide empiiriliseks paikseks raviks.Viirustest tuvastati uuritud materjalides kõige enam lihtherpeseviirusi, järgnesidadenoviirused.Uuringu tulemused võimaldavad koostada silmainfektsioonide korral testitavate mikroobirühmapõhiste antibiootikumide loendeid ja luua analüüside tellimise lihtsustamiseks eraldi silmanakkuste diagnoosimise tellimusvormi

Anaeroobsete bakterite spekter ja antibiootikumitundlikkus 2016. ja 2020. aastal TÜ Kliinikumi ühendlabori kliinilise mikrobioloogia osakonna andmetel

Eesmärk. Kirjeldada TÜ Kliinikumi ühendlabori mikrobioloogia osakonnas isoleeritud anaeroobsete bakterite liigilist jaotust ja ravimitundlikkust, et hinnata ajas toimunud muutusi ning vajadust empiirilise ravi ja tundlikkuse suhtes testitavate antibiootikumide valiku korrigeerimiseks.Metoodika. Analüüsiti 2016. ja 2020. aastal ühendlabori mikrobioloogialaboris isoleeritud anaeroobsete bakterite liigilist kooslust ja antibiootikumitundlikkust. Bakterid samastati MALDI-TOF-seadmega. Antibiootikumitundlikkuse määramiseks kasutati gradientteste, tulemusi hinnati mikroobivastase tundlikkuse testimise Euroopa komitee (EUCAST; The European Commitee on Antimcrobial Susceptibility Testing) kriteeriumite alusel.Tulemused. Anaeroobsete külvide tegemine suurenes nelja aasta jooksul 29%, kuid positiivsete külvide protsent oli sarnane, vastavalt 9,1% ja 10,4%. Sagedasemad isoleeritud anaeroobid olid Gram-negatiivsed anaeroobsed pulkbakterid (B. fragilis, Bacteroides spp. ja Prevotella spp.). Gram-positiivsete anaeroobide esinemine oli aastate jooksul ühtlaselt madal, suurenenud oli Clostridium spp. esinemissagedus ja erinevate Gram-positiivsete kokkide liigiline mitmekesisus. Tundlike anaeroobsete bakterite osakaal kahel uuritud aastal oli sarnane, erinevused ilmnesid vaid antibiootikumide minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) väärtuste võrdlemisel. Statistiliselt oluline erinevus ilmnes Gram-negatiivsete pulkbakterite ampitsilliini-sulbaktaami, imipeneemi ja klindamütsiini MIKi väärtustes (p < 0,05), mis 2020. aastal olid suuremad kui 2016. aastal.Kokkuvõte ja järeldused. Anaeroobsete infektsioonide diagnostika ja külvide tegemine on aastatega paranenud ja bakterite struktuur rühma tasemel on olnud püsiv, kuid suurenenud on erinevate tuvastatud liikide arv. Anaeroobide tundlikkuse muster on olnud stabiilne, kuid muutused MIKi väärtustes võivad viidata resistentsuse edasisele kasvule. Seega tuleks anaeroobide resistentsuse muutusi jälgida pikemas perspektiivis, sest see võimaldaks korrigeerida empiirilist ravi ja kasutatavaid antibiootikumiridu

Helicobacter pylori infektsioonide teaduspõhine diagnostika ja mikroobivastane ravi

Ülevaates on käsitletud Helicobacter pylori (HP) infektsioonide diagnoosimise ja ravi võimalusi ravile raskesti alluvatel haigetel. Artikkel on Eesti Arstis avaldatud ülevaate (1) edasiarendus vajaduste ja võimaluste kohta HP antibiootikumitundlikkuse selgitamisel Eestis. Artiklis on analüüsitud mõningaid Tartu Ülikoolis varem uuritud mõjureid HP infektsioonide patogeneesis, samuti kohalike patogeenide antibiootikumitundlikkuse profiili. Maastrichti konsensuslike raviskeemidega HP ravi ebaõnnestumise korral soovitame molekulaarselt määrata HP tüvede antibiootikumitundlikkuse ja kasutada probiootikume antibiootikumravi kõrvalmõjude vähendamiseks

Sperma mikrofloora kroonilise prostatiidi korral

Krooniline prostatiit on sage, kuid halvasti uuritud haigus, mille etioloogia on suuresti teadmata. Patsientidel leitakse prostata-spetsiifilistest materjalidest ainult ühel juhul kümnest traditsioonilisi uropatogeene (Enterobacteriaceae või Enterococcus), üheksal juhul kümnest jääb haigusetekitaja leidmata. Meie eesmärgiks oli selgitada välja seosed prostatiidi ja rutiinse diagnostika raamidest väljapoole jäävate mikroobide vahel nagu anaeroobsed bakterid, mükoplasmad ning korüünebakterid. Selleks tehti komplekssed mikrobioloogilised uuringud prostatiidipatsientidel ja kontrolluuritavatel. Tööst selgus, et prostatiidipatsientide spermas esinevad arvukad polümikroobsed kooslused, kus on oluline osakaal anaeroobsetel bakteritel ning kus mikroorganismide kontsentratsioon ning erinevate liikide arv on oluliselt suuremad kui kontrolluuritavatel. Ka mükoplasmasid leidub prostatiidipatsientide spermas oluliselt sagedamini ning teatud liigid – Ureaplasma parvum ja Mycoplasma genitalium – seostusid oluliselt haigusega. Korüneformsetest bakteritest esines prostatiidipatsientidel oluliselt sagedamini Corynebacterium’i G-grupi omi, lisaks leidus neil märksa rohkem korüneformide liike suures kontsentratsioonis. Korüneformsed bakterid on vähetundlikud prostatiidi ravis sageli kasutatavate fluorokinoloonide suhtes, kuid nad on tundlikud penitsilliinide ja TMP/SMX suhtes. Eesti Arst 2010; 89(2):83−9

The occurrence of antimicrobial resistance and class 1 integrons among commensal Escherichia coli isolates from infants and elderly persons

<p>Abstract</p> <p>Background</p> <p>The aim of our study was to compare the presence of the <it>intI1 </it>gene and its associations with the antibiotic resistance of commensal <it>Escherichia coli </it>strains in children with/without previous antibiotic treatments and elderly hospitalized/healthy individuals.</p> <p>Methods</p> <p>One-hundred-and-fifteen intestinal <it>E. coli </it>strains were analyzed: 30 strains from 10 antibiotic-naive infants; 27 from 9 antibiotic-treated outpatient infants; 30 from 9 healthy elderly volunteers; and 28 from 9 hospitalized elderly patients. The MIC values of ampicillin, cefuroxime, cefotaxime, gentamicin, ciprofloxacin, and sulfamethoxazole were measured by E-test and <it>IntI1 </it>was detected by PCR.</p> <p>Results</p> <p>Out of the 115 strains, 56 (49%) carried class 1 integron genes. Comparing persons without medical interventions, we found in antibiotic-naive children a significantly higher frequency of integron-bearing strains and MIC values than in healthy elderly persons (53% versus 17%; p < 0.01). Evaluating medical interventions, we found a higher resistance and frequency of integrons in strains from hospitalized elderly persons compared with non-hospitalized ones. Children treated with antibiotics had strains with higher MIC values (when compared with antibiotic-naive ones), but the integron-bearing in strains was similar. In most cases, the differences in resistance between the groups (integron-positive and negative strains separately) were higher than the differences between integron-positive and negative strains within the groups.</p> <p>Conclusion</p> <p>The prevalence of integrons in commensal <it>E. coli </it>strains in persons without previous medical intervention depended on age. The resistance of integron-carrying and non-carrying strains is more dependent on influencing factors (hospitalization and antibiotic administration) in particular groups than merely the presence or absence of integrons.</p

Kroonilise parodontiidi diagnostika ja antibiootikumravi Lõuna-Eestis

Ajavahemikul 2001–2006 uuriti Tartu maakonnas parodontiidi diagnostika ja raviga tegeleva arstkonna haaratust, ordineeritud ravimite valikut ning kasutatavate antibiootikumide sobivust parodontiidi ravis ja igemetasku mikrofl oora analüüside tellimist laborist. Leiti, et parodontiiti diagnoosivate ja ravivate arstide arv Tartu maakonnas kasvab. Süsteemsete antibiootikumide väljakirjutamine oli positiivses korrelatsioonis igemetasku mikrofl oora määramisega. Enamik väljakirjutatud antibiootikume toimis kirjanduse andmetel anaeroobsesse mikrofl oorasse. Et Eestis puuduvad siiani kindlad ravi seisukohad ning mitmed maailmas levinud preparaadid pole alati kooskõlas Eesti antibiootikumipoliitikaga, võib arvata, et selle haiguse süstematiseeritud ravi ning profülaktikaga tegelemisel on veel piisavalt arenguruumi. Eesti Arst 2008; 87(11):841−84

TÜ Kliinikumi ühendlaboris isoleeritud anaeroobide spekter ja ravimitundlikkus

2001.–2006. a analüüsiti TÜ Kliinikumi ühendlaboris kliinilistest materjalidest isoleeritud anaeroobide rühmi ja antibiootikumitundlikkust ning võrreldi neid parodontiidi patogeenide sarnaste andmetega. Kliinilistest materjalidest isoleeritud anaeroobsetest parodontiidi patogeenidest olid sagedasemad prevotellad ja fusobakterid. Anaeroobide antibiootikumitundlikkus oli suhteliselt kõrge. Metronidasool toimis hästi gramnegatiivsetesse pulkbakteritesse, kuid grampositiivsed kokid olid resistentsemad. Klindamütsiin ja ampitsilliin/sulbaktaam olid tõhusad kõikide anaeroobirühmade suhtes. Beetalaktamaasi produtseerivate mikroobide osakaal oli 7–54%. Sagedasemad beetalaktamaasi suhtes positiivsed mikroobid olid Porphyromonas spp. ja Prevotella spp. Parodontiidi anaeroobsed patogeenid osutusid kliinilistest isolaatidest antibiootikumitundlikumateks. Eesti Arst 2008; 87(11):834−84

Acinetobacter baumannii, Pseudomonas aeruginosa ja Klebsiella pneumoniae tähtsus ning antibiootikumitundlikkus Eesti haiglate intensiivravi osakondades

Korraldatud uuringu järgi kuulusid A. baumannii, P. aeruginosa ja K. pneumoniae Eesti haiglate intensiivravi (IR) osakondades viie kõige olulisema patogeeni hulka. K. pneumoniae tundlike ja resistentsete tüvede suhe oli kõikides haiglates sarnane, samuti ka A. baumannii ja P. aeruginosa karbapeneemi- ja amikatsiinitundlikkus. A. baumannii tsefepiimiresistentsus oli suurim TÜ kliinikumis ning temaampitsilliinsulbaktaamiresistentsus oluliselt väiksem PERHis