The Use of Medical Plants in Estonia Then and Now

Bakalaureusetöö loodusturismi erialalAjaloolased on välja selgitanud, et juba sumerid kasutasid taimi enda ravimise eesmärgil. Isegi piiblis on mainitud ravimtaimede kasutamist. Väga olulised olid ravimtaimed ka vanade kreeklaste jaoks, kes pöörasid suurt tähelepanu inimeste ravimisele taimedega. Erinevad ravimtaimed kasvavad väga erinevates kasvukohtades. Suurem osa ravimtaimi kasvab metsa ning niidu kooslustes, aga ravimtaimi võib leida erinevatest soo- ja raba kooslustest. Mida mõistetakse ravimtaime all? Ühe seletusena võiks ravimtaimi käsitleda, kui taimi, milles sisalduvad teatud taimsed bioaktiivsed ained. Nende ainete toime või mõju inimorganismile võiks haigusnähte leevendada. Ravimtaimi on võimalik väga erinevat kasutada, tehes neist raviteesid, ekstrakte, tinktuure, raviveinisid või salve. Kõik oleneb, mis meetodil inimene soovib ravimtaimi kasutada. Traditsioonilised ravimeetodid on muutumas tänapäeval aina populaarsemaks. Eestis kui ka mujal maailmas räägitakse erinevates meediaväljaannetes ravimtaimede kasulikkusest, kasutusvõimalustest ning tehtavatest uurimustöödest. Uurisin õpetajate, endiste õpetajate ning hariduse omandajate käest, kui hästi või halvasti nad tunnevad erinevaid ravimtaimi. Koostasin küsitluse, mis koosnes 12 erinevast küsimusest, kus ma tahtsin teada saada, mida eelnimetatud kontingent teab ravimtaimedest, palju nad ise korjavad, kuidas säilitavad ning mida on neile õpetanud nende vanemad ning vanavanemad. Küsitluses osales kokku 67 inimest, neist 62 olid naised, ülejäänud meessoost. Kõige noorem vastaja oli 14 aastane ning kõige vanem 90 aastane. Küsimustikku analüüsides selgus, et vastajad olid teadlikud enamikest populaarsematest ravimtaimedest, enim mainiti teekummelit (Chamomilla recutita), piparmünti (Mentha piperita), kõrvenõgest (Urtica dioica), harilikku nurmenukku (Primula veris), jpt. Kokku mainiti küsimustikus 56 liiki erinevaid ravimtaimi (Lisa 1.). Võib öelda, et Tartu haridustöötajate ja haridusomandajate teadmised ravimtaimede kohta on head ning inimesed teavad päris hästi, mis taim millise häda korral aitab, millala neid korjata ning kuidas säilitada.Different herbs tend to grow in very different places. Most of the herbs used for healing grow in forests and meadows where the conditions for rapid growth are optimal. Rare herbs can also be found in bogs and marshes, especially those who tend to like damp places or waterbodies. But what do we mean by a medicinal plant or herb? One definition would be that a herb is a plant that produces certain bioactive substances. These substances or chemicals should relieve symptoms of some disease. Medicinal herbs can be used in different ways – to brew teas out of them, to make extracts, tinctures, herbal wines and salves. It all depends on how a person wishes to use herbs. Traditional medicine is gaining popularity lately, it seems. In Estonia and all over the world different magazines and newspapers have published articles and reviews about the beneficial effect of medicinal herbs. Also, different universities around the world have started to research medicinal plants. The aim of this thesis was to evaluate the knowledge about medicinal herbs. Therefore a questionnaire was sent to teachers, former teachers and students. The questionnaire itself consisted of 12 questions about what kinds of medicinal herbs they know, how many of them have collected herbs themselves, how do they keep them and how much their grandmothers and -fathers have tought them about medicinal herbs. 67 questionnaires were answered, 62 by women and 5 by men. The youngest of the respondents was 14 and the oldest was 90. After analyzing the answers it came out that the respondents were mostly aware about the most popular medicinal herbs, like chamomilla (Chamomilla recutita), mint (Mentha piperita), nettle (Urtica dioica), cowslip (Primula veris), etc. It can be stated, that the teachers and students have adequate knowledge about medicinal herbs themselves, of how to use and preserve them and which herb is used for something

Assessment of the biogas potential of food waste

Magistritöö maastikukaitse ja– hoolduse erialalLigikaudu 1/3 toidust visatakse ära (läheb raisku). Toidu tootmisel kasutatakse palju erinevaid ressursse ning toimub nende raiskamine. Kui toidujäätmed jõuavad prügilasse, tekivad kasvuhoonegaasid. Biogaasi tootmine on üks võimalik lahendus toidujäätmete käitlemiseks, saab toota energiat või mootorikütust ning käärimisjääk on kasutatav väetisena. Magistritöö eesmärk on hinnata toitlustusasutustes ning ettevõtetes tekkivate toidujäätmete biogaasi ja biometaani potentsiaali. Biogaasi ning metaani tootlikust uuritakse laboratoorselt biometaani potentsiaali (BMP) katsetega. Analüüsitud toidujäätmete biogaasi tootlikkus jäi vahemikku 507–849 L/ kg kuivaine (TS) kohta (keskmine tootlikkus 630±45 L/kg TS) ja 559–893 L/ kg orgaanilise aine (VS) kohta (keskmine tootlikkus 687 ±55 L/ kg VS). Toidujäätmete metaani tootlikkus oli 291–546 L/kg kuivaine (TS) (keskmine tootlikkus 383±29 L/kg TS) ning 306–575 L/kg orgaanilise aine (VS) (keskmine 417 ±31 L/kg VS). Metaani sisaldus biogaasis oli 53–74%. Saadud tulemuse põhjal hinnati Eesti Maaülikooli Metsamajas tekkivate toidujäätmete biometaani potentsiaali. Kohvipaksu ning kohviku toidujäätmete metaani potentsiaal aastas on 312 m3.Many different sources are used to produce food and about 1/3 of the food is discarded (wasted). When food waste reaches landfill, greenhouse gases emerge. Biogas production is one possible solution for treating food waste, from there one can produce energy or fuel, and the fermentation residue can be used as fertilizer. The aim of the Master's thesis is to evaluate the potential of biogas and biomethane in food waste, produced by catering and companies. The potential of biogas and methane is studied in a laboratory with the biomethane potential test (BMP). The biogas potential of the analyzed food waste ranged from 507-849 L/kg dry matter (TS) (average potential 630 ± 45 L/kg TS) and 559-893 L/kg organic matter (VS) (average potential 687 ± 55 L/kg) VS). The methane potential of food waste was 291-546 L/kg TS (average potential 383 ± 29 L/kg TS) and 306-575 L/kg VS (average 417 ± 31 L/kg VS). Methane content in biogas was 53-74%. Based on the results of the experiments, the potential of biomethane of food waste generated in the Forestry Building of the Estonian University of Life Sciences was assessed. A total of 312 m3 of biomethane could be produced each year from coffee grounds and cafeteria waste