HIV-nakkus Eestis – vajadused, võimalused, väljakutsed

Hoolimata edusammudest ennetamise vallas on HIV-nakkuse levimus Eestis suur ning uusi juhte lisandub iga päev. Võtmevaldkonnaks HIV-nakkuse leviku pidurdamisel on töö süstivate narkomaanide ning nende seksuaalpartneritega. Oluline on pöörata tähelepanu ka rahvastikuletervikuna, sest riskeeriv seksuaalkäitumine määrab suuresti, milliseks kujuneb HIV-nakkuse levik tulevikus. Eesti Arst 2007; 86(8):503-50

HIVi epidemioloogilisest olukorrast ja testimisest

Artikli eesmärk on anda ülevaade HIVi epidemioloogilisest olukorrast ja testimisest Eestis, tuginedes Terviseameti nakkushaiguste infosüsteemi andmetele ja erinevatele uuringutele. 2017. aastal diagnoositi Eestis 16,6 uut HIVi-juhtu 100 000 inimese kohta, Euroopa Liidus oleme sellega Läti järel teisel kohal. Uute HIVi nakatunute keskmine vanus on suurenenud 38 aastani. Sagenenud on hetero- ja homoseksuaalsel teel nakatumine. Hinnanguliselt on Eestis 6000–7000 HIVi nakatunut, kellest tuhatkond ei ole sellest ise teadlikud. HIV-testitute osakaal on aasta-aastalt suurenenud ning see annab alust arvata, et uute juhtude mõningane vähenemine ei ole seotud testimise vähenemisega. Samas avastatakse AIDSi staadiumis 5% uutest HIVi-juhtudest. Testitutest kolmveerand on naised (testitakse eelkõige raseduse tõttu), samas naiste osakaal uute HIVi-juhtude seas on alla 40%. HIV-testimine HIVile viitavate nn indikaatorseisundite puhul on vähene. HIVi nakatunud külastavad korduvalt erinevaid tervishoiuasutusi enne HIVdiagnoosi saamist, ilma et neile vastav analüüs tehtaks. Võib hinnata, et möödalastud võimalusi HIVi varaseks diagnoosimiseks ja seeläbi ennetamiseks on arvukalt. Senisest suuremat tähelepanu tuleks pöörata 16–49aastaste meeste ja kõigi HIVi riskirühmade testimisele. Eesti andmetele tuginev analüüs annab kinnitust, et regulaarne testimine on kulutõhus ja aitab ennetada uusi HIVi-juhte

HIV-nakkuse leviku trendid maailmas

Uute HIV-juhtude ja nakatunute koguarv on viimase kümnekonna aasta jooksul suurenenud pea kõikjal Euroopas. Kesk- ja Lääne-Euroopas on peamiseks nakkuse leviku teeks hetero- ja homoseksuaalne tee. Ida-Euroopas on peamiseks riskirühmaks jätkuvalt süstivad narkomaanid, kuid nakkus levib järjest enam ka seksuaalsel teel. Uute juhtude arv Eestis on kahanenud miljoni inimese kohta 1080 juhult 2001. aastal 406 juhuni 2008. aastal. Eestit iseloomustab jätkuvalt kontsentreeritud HIV-epideemia süstivate narkomaanide seas ning meil kirjeldatud HIV-levimus selles rahvastikurühmas on suurim Euroopa regioonis. Eesti Arst 2009; 88(4):246−24

HIV levik Eestis ja võimalikud tulevikuprognoosid aastani 2015

Varasemad hinnangud on Eesti HIVnakatunute arvu pakkunud vahemikku mõnest tuhandest kuni mitmekümne tuhandeni, kuid samas on praeguseks registreerituid HIV-juhtumeid alla seitsme tuhande. Uuringu eesmärgiks oli täpsustada võimalikku HIV-nakatunute arvu Eestis, kasutades epidemioloogilisi mudeleid. HIVepideemia modelleerimise tulemused näitavad, et praegu on Eestis 11 000–12 000 HIV-nakatunut. Tõenäoline on HIV-epideemia seni arvatust varasem algus ja aeglasem levik, mis tähendab aastaks 2015 praeguse registreerimisega sarnanevate kiire levimuse versioonidega võrreldes 5–10% suuremat HIV-nakatunute arvu. Eesti Arst 2009; 88(4):267−27

Tervishoiu- ja sotsiaalteenused HIVsse nakatunud inimestele ning süstivatele narkomaanidele

Üheks Eesti riikliku HIV ja AIDSi strateegia 2006–2015 eesmärgiks on parandada HIVga inimeste elukvaliteeti. HIVsse nakatunute tervishoiuteenuseid osutavad infektsionistid. Riigieelarvest kaetakse kulutused antiretroviirusravimitele ja ravikindlustamata HIV-nakatunute tervishoiuteenustele; patsientidele on nii ravimid kui ka teenused tasuta. Riikliku strateegia raames arendatakse juhtumikorraldussüsteemi HIVga inimestele. Eesti Arst 2009; 88(4):278−28

Factors influencing quality of life of people living with HIV in Estonia: a cross-sectional survey

<p>Abstract</p> <p>Background</p> <p>Identification of factors that determine quality of life is important in order to better tailor health and social care services, and thereby improve the functioning and well being of people living with HIV. The estimated number of people living with HIV in eastern Europe and central Asia is 1.6 million. Little is known about the quality of life of people living with HIV in this region. The main purpose of the present study was to identify the factors influencing quality of life in a sample of HIV-infected persons in Estonia.</p> <p>Methods</p> <p>A convenient sample of 451 patients attending three infectious diseases clinics for routine HIV clinical care visits was recruited for a cross-sectional survey. The World Health Organization's Quality of Life HIV instrument was used to measure quality of life of the participants and medical data was abstracted from clinical records.</p> <p>Results</p> <p>Good overall quality of life was reported by 42.6% (95% CI: 38.0–47.2%) of the study participants (53% men, 60% self-identify as injecting drug users, 82% <30 years of age, 30% with CD4+ T cell count <300 cells/mm³, and 22% on antiretroviral treatment). We identified the following variables as independent predictors of good overall quality of life: being currently employed or studying (AOR: 2.27, 95% CI: 1.18–4.38); and the absence of HIV-related symptoms (AOR: 2.31, 95% CI: 1.24–4.29).</p> <p>Conclusion</p> <p>A comprehensive and competent care system, including health care providers and social workers, is required for an effective response. In addition, social interventions should seek to enhance the economic and employment opportunities for people living with HIV in the region.</p

Enhanced tuberculosis case detection among substitution treatment patients: a randomized controlled trial

<p>Abstract</p> <p>Background</p> <p>Historically, HIV, TB (tuberculosis) and illegal drug treatment services in Estonia have been developed as vertical structures. Related health care services are often provided by different health care institutions and in different locations. This may present obstacles for vulnerable groups, such as injecting drug users (IDU), to access the needed services. We conducted a small scale randomized controlled trial to evaluate a case management intervention aimed at increasing TB screening and treatment entry among IDUs referred from a methadone drug treatment program in Jõhvi, North-Eastern Estonia.</p> <p>Findings</p> <p>Of the 189 potential subjects, 112 (59%) participated. HIV prevalence was 86% (n = 96) and 7.4% (n = 8) of participants were interferon gamma release assay (IGRA) positive (6.5% were both HIV and IGRA-positive, n = 7). Overall, 44% of participants (n = 49) attended TB clinic, 17 (30%) from control group and 32 (57%) from case management group (p = 0.004). None of the participants were diagnosed with TB. In a multivariate model, those randomized to case management group were more likely to access TB screening services.</p> <p>Conclusions</p> <p>These findings demonstrate the urgent need for scaling up TB screening among IDUs and the value of more active approach in referring substitution treatment patients to TB services.</p> <p>Trial registration</p> <p>ClinicalTrials.gov: <a href="http://www.clinicaltrials.gov/ct2/show/NCT01290081">NCT01290081</a></p