Peritoneal Dialysis Penetration and Peritonitis Rate at a Single Centre during Last Decade

Peritoneal dialysis (PD) has been intensively offered at our centre to patients (pts) with end-stage renal disease (ESRD) from 2000, and the number of PD pts was noticed to raise. We aimed to analyse the PD population from the aspect of penetration and peritonitis rate during eleven years. Cumulative number of new RRT pts was 378 during the study period. We found high PD penetration rate: 53% (range 32–72%). The rate of peritonitis was as high as 9.8 during first study years, but it has declined progressively last year being 29.1 by September 2010 and 21.7 by December 2010. Most cases of peritonitis were due to gram-positive pathogens. We have demonstrated steady high single-centre PD penetration rate and improvement of management of patients during last decade probably because of the result of better pts education and a continued dedication of the staff

Anaeroobsete bakterite spekter ja antibiootikumitundlikkus 2016. ja 2020. aastal TÜ Kliinikumi ühendlabori kliinilise mikrobioloogia osakonna andmetel

Eesmärk. Kirjeldada TÜ Kliinikumi ühendlabori mikrobioloogia osakonnas isoleeritud anaeroobsete bakterite liigilist jaotust ja ravimitundlikkust, et hinnata ajas toimunud muutusi ning vajadust empiirilise ravi ja tundlikkuse suhtes testitavate antibiootikumide valiku korrigeerimiseks.Metoodika. Analüüsiti 2016. ja 2020. aastal ühendlabori mikrobioloogialaboris isoleeritud anaeroobsete bakterite liigilist kooslust ja antibiootikumitundlikkust. Bakterid samastati MALDI-TOF-seadmega. Antibiootikumitundlikkuse määramiseks kasutati gradientteste, tulemusi hinnati mikroobivastase tundlikkuse testimise Euroopa komitee (EUCAST; The European Commitee on Antimcrobial Susceptibility Testing) kriteeriumite alusel.Tulemused. Anaeroobsete külvide tegemine suurenes nelja aasta jooksul 29%, kuid positiivsete külvide protsent oli sarnane, vastavalt 9,1% ja 10,4%. Sagedasemad isoleeritud anaeroobid olid Gram-negatiivsed anaeroobsed pulkbakterid (B. fragilis, Bacteroides spp. ja Prevotella spp.). Gram-positiivsete anaeroobide esinemine oli aastate jooksul ühtlaselt madal, suurenenud oli Clostridium spp. esinemissagedus ja erinevate Gram-positiivsete kokkide liigiline mitmekesisus. Tundlike anaeroobsete bakterite osakaal kahel uuritud aastal oli sarnane, erinevused ilmnesid vaid antibiootikumide minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) väärtuste võrdlemisel. Statistiliselt oluline erinevus ilmnes Gram-negatiivsete pulkbakterite ampitsilliini-sulbaktaami, imipeneemi ja klindamütsiini MIKi väärtustes (p < 0,05), mis 2020. aastal olid suuremad kui 2016. aastal.Kokkuvõte ja järeldused. Anaeroobsete infektsioonide diagnostika ja külvide tegemine on aastatega paranenud ja bakterite struktuur rühma tasemel on olnud püsiv, kuid suurenenud on erinevate tuvastatud liikide arv. Anaeroobide tundlikkuse muster on olnud stabiilne, kuid muutused MIKi väärtustes võivad viidata resistentsuse edasisele kasvule. Seega tuleks anaeroobide resistentsuse muutusi jälgida pikemas perspektiivis, sest see võimaldaks korrigeerida empiirilist ravi ja kasutatavaid antibiootikumiridu

Silmamaterjalidest isoleeritud mikroobide ja viiruste spekter ning ravimitundlikkus Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikus 2017 kuni 2021

Eesmärk. Uuringu eesmärk oli kindlaks teha silmamaterjalidest isoleeritud mikroobide spekter, hinnata bakterite antibiootikumitundlikkust ja võrrelda seda kasutatavate paiksete ravimite valikuga.Materjal ja meetodid. Analüüsiti aastatel 2017–2021 TÜ Kliinikumi silmakliinikust ühendlaborisse saadetud silmamaterjalidest tehtud külvide ja viiruste tuvastamise tulemusi. Bakterid ja seened samastati MALDI-TOFi seadmega. Antibiootikumitundlikkus määrati Kirby-Baueri diskdifusioonmeetodil ja hinnati EUCASTi kriteeriumite alusel. Viirused tuvastati reaalaja polümeraasahelreaktsiooni (PCR) meetodil. Andmed saadi eLabori statistikaprorammist OLAP (analüüside arv, tekitajate spekter, antibiootikumitundlikkus). Paiksete ravimpreparaatide loend põhines ravimiregistril ja kliinikumi ravimiformularil ning ravimite müügiandmed saadi Ravimiametist.Tulemused ja järeldused. Vaadeldud aastatel samastati perekonna või liigi tasemel 829 mikroobi. Bakteritest domineerisid stafülokokid, hemofiilused, pneumokokid, enterobakterid, moraksellad ning viridans-grupi streptokokid. Kaks kolmandikku bakteritest olid testitud antibiootikumide suhtes tundlikud enam kui 80%. Bakterite tundlikkus Eestis kasutatud paiksete preparaatide suhtes oli järgmine: klooramfenikooli korral oli tundlikkus 89,2%, levofloksatsiini korral 91,2%, moksifloksatsiini puhul 92%, tobramütsiini puhul 90,5% ja tsiprofloksatsiini puhul 89,7%. Seega sobivad kõik loetletud preparaadid silmainfektsioonide empiiriliseks paikseks raviks.Viirustest tuvastati uuritud materjalides kõige enam lihtherpeseviirusi, järgnesidadenoviirused.Uuringu tulemused võimaldavad koostada silmainfektsioonide korral testitavate mikroobirühmapõhiste antibiootikumide loendeid ja luua analüüside tellimise lihtsustamiseks eraldi silmanakkuste diagnoosimise tellimusvormi

Peritoniit peritoneaaldialüüsi tüsistusena

Terminaalse neerupuudulikkuse ehk lõppstaadiumi neerupuudulikkuse (ingl end-stage renal disease, ESRD) korral on neerufunktsioon eluohtlikult vähene ning on vaja rakendada neeruasendusravi (NAR): kroonilist hemodialüüsi, ambulatoorset peritoneaaldialüüsi (ingl chronic ambulatory peritoneal dialysis, CAPD) või neeru transplantatsiooni. CAPD on kliinilisse praktikasse juurutatud 70. aastatel: 1976. a kirjeldas seda Popovich ja 1978. a Oreopoulus (1). Tartus on CAPD kasutusel alates 1994. aastast. Peritoneaaldialüüsi (PD) korral infundeeritakse dialüüsivedelik peritoneaalõõnde ja dreenitakse välja kindla ajavahemiku järel

Invasiivsete patogeenide struktuur ja antibiootikumitundlikkus: olukord Eestis 2004

2004. aastal toimus Eesti haiglates invasiivsete infektsioonitekitajate prospektiivne uuring Euroopa antimikroobse resistentsuse jälgimise süsteemi (EARSS) protokolli alusel. Grampositiivsete ja gramnegatiivsete patogeenide suhe oli kaks ühele. Invasiivsetestmikroobidest moodustasid kolmandiku koagulaasnegatiivsed stafülokokid, millele järgnesid E. coli, S. aureus, Enterobacteriaceae ja Enterococcus spp. Kõik Eesti invasiivsed patogeenid osutusid suhteliselt antibiootikumitundlikeks. ESBL (laia spektriga beetalaktamaasid) positiivseid E. coli tüvesid esines 3,6% ja Klebsiella spp. omi 23%. Peamised antibiootikumiresistentsuse probleemid olid seotud A. baumannii ja P. aeruginosa tüvedega. Eesti Arst 2005; 84 (8): 520–52