Руководство по лечению воспаления матки у коров

Kõige sagedamini haigestuvad lehmad esimesel poegimisjärgsel nädalal. Emakapõletik tekib alati, kui lehmal esineb päramiste peetus või antakse poegimisabi. Emakapõletike riskifaktoriteks võivad olla ka nakkushaigused ja saastunud söödad, mis mõjutavad organismi üldist immuunsust. Poegimisjärgsed emakapõletikud alluvad ravile hästi, juhul kui söötmis- ja pidamistingimused toetavad lehma tervistumist. Hilisemad emakapõletikud (1-2 laktatsioonikuul) tulenevad valdavalt väljaravimata jäänud, krooniliseks muutunud poegimisjärgsetest infektsioonidest või ebahügieenilistest seemendus- või pidamistingimustest.Чаще всего коровы заболевают в течении первой недели после отёла. Воспаление всегда возникает в случаи задержки последа или родовспоможения. Также факторами риска воспаления матки могут быть инфекционные болезни и заражённые корма, которые влияют на общий иммунитет организма. Если условия кормления и содержания благоприятны, то воспаления матки в послеотельный период хорошо поддаются лечению,. Более поздние воспаления матки (1-2 месяц лактации) – это, в основном, недолеченные, ставшие хроническими, инфекции послеотельного периода или результат негигиеничного осеменения или условий содержания

Short Communication: PGF2α and parenteral administration of ceftifur as a treatment of postpartum uterine inflammations in dairy cows

Present study was designed to get additional knowledge about treatment of postpartum (PP) clinical metritis (CM) and clinical endometritis (CE), using combination of systemic antibiotics with administration of prostaglandin F2α (PGF2α), to determine the optimal time of treatment, to study effect of this treatment on clinical, physiological and fertility parameters. Late pregnant dairy cows with diagnosed CM and CE were divided to the experimental and positive control groups and negative control groups were composed of healthy cows. Measurements of body temperature, examination of general health status and vaginal discharge, bacteriological and cytological examinations, determination of plasma or milk progesterone, measuring of acute phase proteins and data of fertility parameters were used for evaluation of treatment success. Using of combination of systemic administrations of ceftiofur with two injections of PGF2α at intervals of 8 h was compared with using of combination of intramuscular administration of ceftiofur with flunixin. Treatment of CE using systemic administrations of ceftiofur with two injections of PGF2α with an interval of 8 h in the early PP (5-10 day after calving) was compared with treatment in the late PP (30-35 day PP). The findings of the present study indicate that treatment of CM and CE using flunixin in addition to parenteral antibiotic did not improve clinical cure, inflammatory parameters or elimination of bacteria from the uterus. Regardless of more severe inflammation that was detected in animals from the group treated by parenteral administration of antibiotic with PGF2α they showed the same fertility parameters as healthy animals. Results of this study suggests that treatment of CE in the early PP period, using systemic administration of ceftiofur with two injections of PGF2α at an interval of 8 h, could be more preferable to using the same treatment in the late PP

Bacteriological and cytological findings during the late puerperal period after two different treatments of retained placenta followed by acute puerperal metritis

The aim of the study was to compare the effect of two acute puerperal metritis (APM) treatment protocols on uterine condition during the late puerperal period (5th to 7th week). Late gestation healthy cows (n = 21) were divided randomly in three equal groups. Parturitions were induced. Treatments of APM were started on the third day postpartum (PP). Group A was treated with an oxytocin analogue carbetocin for three days and intrauterine administration of cephapirin between days 15 and 17. Group B was given intramuscular injection of ceftiofur for five days followed by two injections of prostaglandin F2α, at an interval of 12 h, on the eighth day PP. Group C served as the control group with no treatment. Body temperature was recorded daily for 14 days PP. Uterine biopsies for bacteriology, and uterobrush samples for cytology, were taken once a week from the 5th to 7th week postpartum. No differences were found in body temperature on day 14 PP, presence of bacteriological infections and disappearance of uterine inflammatory signs diagnosed by cytological examination between experimental groups

Veise sigimine: kõrgkooliõpik

Eestis on veisekasvatusest lugu peetud juba kiviajast peale. Meil on heade tõuomadustega ja suure toodanguga piimakari ja kiiresti kasvav lihakari ning me suudame toota kvaliteetset piima ja veiseliha nii kohalikele tarbijatele kui ka ekspordiks. Veiste sigimisprobleemid on oluliseks veisekasvatuse kasumlikkust mõjutavaks teguriks. Selleks, et sigimisprobleemide olemust mõista ja nende teket ennetada või neid ravida, on vajalikud põhjalikud teadmised veise sigimise erinevatest aspektidest. Seni puudub üks terviklik veise sigimise alast teavet koondav eestikeelne õppevahend. Käesoleva õpiku abil soovime seda lünka täita. Oleme õpikusse kokku kogunud teadmised suguorganite morfoloogiast ja füsioloogiast, tiinusest ja sünnitusest ning poegimisjärgsetest haigustest. Suguorganite anatoomiat käsitletakse õpikus mitte klassikalise, vaid funktsionaalse anatoomia seisukohast. Veise tiinuse ja sünnituse

Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2017–2021

TäistekstRavijuhend on üldtunnustatud töövahend, mis annab juhiseid põllumajandusloomade antibakteriaalseks raviks ning seeläbi võimaldab parandada nii osutatavate veterinaarteenuste kui lõppkokkuvõttes loomse toidu kvaliteeti. Reeglina keskendub ravijuhend ühele haigusele või seisundile ning sisaldab soovitusi selle haiguse või seisundiga loomade ravimiseks. Ravijuhend põhineb parimal kättesaadaval tõendusmaterjalil (kliinilisel tõendusmaterjalil, rahvusvahelistes ajakirjades publitseeritud teadusuuringutel ja olemasolevatel kohalikel uurimisandmetel) ning on loomaarstidele abiks nende igapäevases töös. Ravijuhendite koostamisel on arvestatud riigi oludega, loomaarstiteenuse korraldusega ning õigusaktidest ja muudest juhenditest tulenevate reeglitega. Samuti lähtutakse ravijuhendites kulutõhususe printsiipidest. Antibiootikumiravi juhised on koostatud mikroobide resistentsuse tekkimise vähendamist silmas pidades. Antibiootikumiravi juhendis on kasutatavad toimeained jagatud kolme klassi. Esimese valiku (1. valik) moodustavad toimeained, millega tuleb diagnoositud haiguse ravi alustada. Esimese valiku antibiootikumide kasutamine võib toimuda ilma bakteriaalse diagnoosita ning kliiniliste tunnuste põhjal. Teise valiku antibiootikumide kasutamine on lubatud juhul, kui haigust põhjustavatel mikroobidel on esimese valiku antibiootikumide suhtes tekkinud resistentsus, resistentsuse teke peab olema kinnitatud laboratoorse analüüsiga. Antibiootikumitundlikkuse määramine kas looma või karja tasandil on vajalik, halb kliiniline ravivastus (ilma laborianalüüsi kinnituseta) ei ole piisav põhjendus teise valiku antibiootikumide kasutamiseks. Kolmanda valiku antibiootikumide kasutamine on lubatud erandjuhtudel, kui tegemist on esimese ja teise valiku antibiootikumide suhtes tekkinud resistentsusega. Halb kliiniline ravivastus ei ole piisav argument kolmanda valiku antibiootikumide kasutamiseks. Rutiinne kolmanda valiku antibiootikumide kasutamine karjas eeldab piisava andmestikuga tõenduspõhist analüüsi. Antibiootikumiravi juhendi eesmärk on: • anda soovitusi bakteriaalsete infektsioonide tõhusaks raviks • soodustada antibiootikumide ohutut, efektiivset ja ökonoomset kasutamist • vähendada antibiootikumiresistentsuse tekkimist • soodustada mikrobioloogiliste analüüside kasutamist enne ravi alustamis

Veise sigimine : kõrgkooliõpik

KõrgkooliõpikÜlle Jaakma ja Mihkel Jalakase toimetatud õpik „Veise sigimine“ valiti 2018. aasta parimaks eestikeelseks kõrgkooliõpikuks.Eestis on veisekasvatusest lugu peetud juba kiviajast peale. Meil on heade tõuomadustega ja suure toodanguga piimakari ja kiiresti kasvav lihakari ning me suudame toota kvaliteetset piima ja veiseliha nii kohalikele tarbijatele kui ka ekspordiks. Veiste sigimisprobleemid on oluliseks veisekasvatuse kasumlikkust mõjutavaks teguriks. Selleks, et sigimisprobleemide olemust mõista ja nende teket ennetada või neid ravida, on vajalikud põhjalikud teadmised veise sigimise erinevatest aspektidest. Seni puudub üks terviklik veise sigimise alast teavet koondav eestikeelne õppevahend. Käesoleva õpiku abil soovime seda lünka täita. Oleme õpikusse kokku kogunud teadmised suguorganite morfoloogiast ja füsioloogiast, tiinusest ja sünnitusest ning poegimisjärgsetest haigustest. Suguorganite anatoomiat käsitletakse õpikus mitte klassikalise, vaid funktsionaalse anatoomia seisukohast. Veise tiinuse ja sünnituse patoloogia osas antakse ülevaade ka väärarendite ja abordi problemaatikast. Esmakordselt käsitletakse eestikeelses õpikus kaasaegset sigimise biotehnoloogiat, sh embrüotehnoloogiat ja transgeenset tehnoloogiat, koos võimalike rakendustega aretustöös. Õpik on mõeldud eeskätt veterinaarmeditsiini eriala üliõpilastele, aga seda saavad käsiraamatuna kasutada ka praktiseerivad loomaarstid, seemendustehnikud ja loomakasvatuse spetsialistid. Lisaks sellele saavad siit informatsiooni bioloogia eriala üliõpilased ja biotehnoloogia ning kliinilise diagnostika spetsialistid, samuti bioloogiaõpetajad. Õpiku autorid on õppejõud ja teadlased, kes on oma kitsama valdkonna tunnustatud asjatundjad ning puutuvad oma töös käsitletud teemade ringi puudutavate probleemidega kokku iga päev. Täname kõiki autoreid nende suure panuse eest õpiku valmimisse. Suur tänu Eha Järvele, kes on rahulikult ja asjatundlikult aidanud eri autorite kirjutatud osad üheks tervikuks ühendada. Oleme tänulikud kõigile kolleegidele, kes oma tähelepanekute ja soovitustega on selle raamatu valmimisel kaasa aidanud. Loodame, et õpik pakub nii õppuritele kui ka praktikutele kasulikku ja vajalikku informatsiooni. Ülle Jaakma õpiku toimetaj

Effect of yeast culture on milk production and metabolic and reproductive performance of early lactation dairy cows

<p>Abstract</p> <p>Background</p> <p>The main objective of this study was to estimate the effect of supplementation with <it>Saccaromyces cerevisiae (SC</it>) (Yea-Sacc^®1026) on milk production, metabolic parameters and the resumption of ovarian activity in early lactation dairy cows.</p> <p>Methods</p> <p>The experiment was conducted during 2005/2006 in a commercial tied-house farm with an average of 200 milking Estonian Holstein Friesian cows. The late pregnant multiparous cows (n = 46) were randomly divided into two groups; one group received 10 g yeast culture from two weeks before to 14 weeks after calving. The groups were fed a total mixed ration with silages and concentrates. Milk recording data and blood samples for plasma metabolites were taken. Resumption of luteal activity was determined using milk progesterone (P₄) measurements. Uterine bacteriology and ovarian ultrasonography (US) were performed and body condition scores (BCS) and clinical disease occurrences were recorded. For analysis, the statistical software Stata 9.2 and R were used to compute Cox proportional hazard and linear mixed models.</p> <p>Results</p> <p>The average milk production per cow did not differ between the groups (32.7 ± 6.4 vs 30.7 ± 5.3 kg/day in the SC and control groups respectively), but the production of milk fat (<it>P </it>< 0.001) and milk protein (<it>P </it>< 0.001) were higher in the SC group. There was no effect of treatment on BCS. The analysis of energy-related metabolites in early lactation showed no significant differences between the groups. In both groups higher levels of β-hydroxybutyrate (BHB) appeared from days 14 to 28 after parturition and the concentration of non-esterfied fatty acid (NEFA) was higher from days 1–7 post partum (PP). According to US and P₄results, all cows in both groups ovulated during the experimental period. The resumption of ovarian activity (first ovulations) and time required for elimination of bacteria from the uterus did not differ between the groups.</p> <p>Conclusion</p> <p>Supplementation with SC had an effect on milk protein and fat production, but did not influence the milk yield. No effects on PP metabolic status, bacterial elimination from the uterus nor the resumption of ovarian activity were found.</p

Udder pathogens and their resistance to antimicrobial agents in dairy cows in Estonia

<p>Abstract</p> <p>Background</p> <p>The goal of this study was to estimate the distribution of udder pathogens and their antibiotic resistance in Estonia during the years 2007-2009.</p> <p>Methods</p> <p>The bacteriological findings reported in this study originate from quarter milk samples collected from cows on Estonian dairy farms that had clinical or subclinical mastitis. The samples were submitted by local veterinarians to the Estonian Veterinary and Food Laboratory during 2007-2009. Milk samples were examined by conventional bacteriology. <it>In vitro </it>antimicrobial susceptibility testing was performed with the disc diffusion test. Logistic regression with a random herd effect to control for clustering was used for statistical analysis.</p> <p>Results</p> <p>During the study period, 3058 clinical mastitis samples from 190 farms and 5146 subclinical mastitis samples from 274 farms were investigated. Positive results were found in 57% of the samples (4680 out of 8204), and the proportion did not differ according to year (p > 0.05). The proportion of bacteriologically negative samples was 22.3% and that of mixed growth was 20.6%. <it>Streptococcus uberis </it>(<it>Str. uberis</it>) was the bacterium isolated most frequently (18.4%) from cases of clinical mastitis, followed by <it>Escherichia coli </it>(<it>E. coli</it>) (15.9%) and <it>Streptococcus agalactiae </it>(<it>Str. agalactiae</it>) (11.9%). The bacteria that caused subclinical mastitis were mainly <it>Staphylococcus aureus </it>(<it>S. aureus</it>) (20%) and coagulase-negative staphylococci (CNS) (15.4%). The probability of isolating <it>S. aureus </it>from milk samples was significantly higher on farms that had fewer than 30 cows, when compared with farms that had more than 100 cows (p < 0.005). A significantly higher risk of <it>Str. agalactiae </it>infection was found on farms with more than 600 cows (p = 0.034) compared with smaller farms. The proportion of <it>S. aureus </it>and CNS isolates that were resistant to penicillin was 61.4% and 38.5%, respectively. Among the <it>E. coli </it>isolates, ampicillin, streptomycin and tetracycline resistance were observed in 24.3%, 15.6% and 13.5%, respectively.</p> <p>Conclusions</p> <p>This study showed that the main pathogens associated with clinical mastitis were <it>Str. uberis </it>and <it>E. coli</it>. Subclinical mastitis was caused mainly by <it>S. aureus </it>and CNS. The number of <it>S. aureus </it>and <it>Str. agalactiae </it>isolates depended on herd size. Antimicrobial resistance was highly prevalent, especially penicillin resistance in <it>S. aureus </it>and CNS.</p