Mahepõllumajanduslik puuviljakasvatus

Trükis on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku puuviljakasvatusega või juba tegelevad sellega. NB! Mahepõllumajanduse nõuded võivad muutuda. Kehtivad nõuded leiab mahepõllumajanduse õigusaktidest Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusameti (PMA) veebilehelt.Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel. Väga tähtis roll on elustikurohkel ja orgaanilise aine rikkal mullal. Mulla viljakuse ja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks tuleb kasutada orgaanilisi väetisi, haljasväetisi ja erinevaid multše ning hoida toitained ringluses. Maheviljeluses sünteetilisi taimekaitsevahendeid ega väetisi ei kasutata. Mahetootja peab oma tegevust hästi planeerima ja suurendama elurikkust oma tootmisüksuses, et tagada looduslike vaenlaste tasakaalustav mõju taimekahjustajatele. Maheistandike rajamisel tuleb kasutada istikuid, mis on mahepõllumajanduslikku päritolu. Kui sobivaid maheistikuid pole saada, siis on Põllumajandusameti nõusolekul võimalik istandike rajamiseks kasutada ka tavapõllumajandusest pärit istikuid. Mahetootmisse tuleks istutusmaterjal varuda taimetervise registris (vt www.pma.agri.ee) olevast puukoolist, mille puhul võib kindel olla, et materjal on kvaliteetne ning haiguste ja kahjurite vaba. Mahepõllumajandust reguleerivad nii Euroopa Liidu (EL) kui ka Eesti õigusaktid (vt ptk „Täiendav info“), kõiki mahetootjaid kontrollib Põllumajandusamet (PMA). Mahepõllumajandusliku tootmise peamised eeskirjad, sh väetamiseks ja taimekaitseks lubatud vahendid on kehtestatud ELi määrusega (EÜ) nr 889/2008. Mahepõllumajanduslikult kasvatati Eestis puuvilju 2016. a 511 hektaril. Esikohal oli õunakasvatus 396 hektariga. Pirni, ploomi- ja kirsikasvatuse pinnad moodustasid kokku vaid 9 hektarit, lisaks oli kokku 106 hektarit viljapuid väikestel pindadel. On istandikke (eriti vanad õunapuuaiad), mis ei anna kvaliteetset saaki. Enamike puuviljade osas jääb meil puudu nii värskest kui ka töödeldud mahetoodangust. Puuviljade töötlemine on viimasel ajal osutunud nii mõnegi kasvataja päästerõngaks, võimaldades väärindada realiseerimata saagi. Mahepuuviljandus on perspektiivikas, puuviljadest saab valmistada väga erinevaid väärtuslikke tooteid, alates mahladest ning lõpetades toidulisandite ja ravimikomponentidega, samuti suureneb tarbijate nõudlus kvaliteetsete, maitsvate ja tervislike mahetoodete järele.Trükis on välja antud MAK 2014-2020 programmi "Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas" raames, toetab Euroopa Liit

Mahepõllumajanduslik puuviljakasvatus

Trükis on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku puuviljakasvatusega või juba tegelevad sellega NB! Mahepõllumajanduse nõuded võivad muutuda Kehtivad nõuded leiab mahepõllumajanduse õigusaktidest Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusameti (PMA) veebilehelt Trükise väljaandja ootab lugejate kommentaare ja ettepanekuid e-mailile mahepm@gmail com.Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel Väga tähtis roll on elustikurohkel ja orgaanilise aine rikkal mullal Mulla viljakuse ja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks tuleb kasutada orgaanilisi väetisi, haljasväetisi ja erinevaid multše ning hoida toitained ringluses Maheviljeluses sünteetilisi taimekaitsevahendeid ega väetisi ei kasutata Mahetootja peab oma tegevust hästi planeerima ja suurendama elurikkust oma tootmisüksuses, et tagada looduslike vaenlaste tasakaalustav mõju taimekahjustajatele Maheistandike rajamisel tuleb kasutada istikuid, mis on mahepõllumajanduslikku päritolu Kui sobivaid maheistikuid pole saada, siis on Põllumajandusameti nõusolekul võimalik istandike rajamiseks kasutada ka tavapõllumajandusest pärit istikuid Mahetootmisse tuleks istutusmaterjal varuda taimetervise registris (vt www pma agri ee) olevast puukoolist, mille puhul võib kindel olla, et materjal on kvaliteetne ning haiguste ja kahjurite vaba Mahepõllumajandust reguleerivad nii Euroopa Liidu (EL) kui ka Eesti õigusaktid (vt ptk „Täiendav info“), kõiki mahetootjaid kontrollib Põllumajandusamet (PMA) Mahepõllumajandusliku tootmise peamised eeskirjad, sh väetamiseks ja taimekaitseks lubatud vahendid on kehtestatud ELi määrusega (EÜ) nr 889/2008 Mahepõllumajanduslikult kasvatati Eestis puuvilju 2018 a (ülemineku ajal ja üleminekuaja läbinud) 448 ha Esikohal on jätkuvalt õunakasvatus 432 hektariga Tõusutrendi näitavad seni veel väikesed pirni, ploomi- ja kirsikasvatuse pinnad, mis kokku moodustasid 2018 a 15 hektarit Lisaks kasvatati viljapuid ja marjapõõsaid väikestel pindadel, mis kokku moodustavad 100 hektarit Enamike puuviljade osas jääb meil puudu nii värskest kui ka töödeldud mahetoodangust Puuviljade töötlemine on osutunud nii mõnegi kasvataja päästerõngaks, võimaldades väärindada realiseerimata saagi. Mahepuuviljandus on perspektiivikas, puuviljadest saab valmistada väga erinevaid väärtuslikke tooteid, alates mahladest ning lõpetades toidulisandite ja ravimikomponentidega, samuti suureneb tarbijate nõudlus kvaliteetsete, maitsvate ja tervislike mahetoodete järele.Trükis on välja antud MAK 2014-2020 programmi "Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas" raames, toetab Euroopa Liit

Mahepõllumajandusse sobivate marja- ja puuviljade sordikataloog

TäistekstSordiaretustöö tulemusena on puuvilja- ja marjakultuuride sortide valik lai. Kahjuks mitte kõik sordid ei sobi Eesti kliimavöötmes kasvatamiseks. Üha enam kasutavad tootjad võimalust tuua teistes riikides kasvatatavate sortide paljundus- ja istutusmaterjali, mis on aga enamasti aretatud intensiivviljeluses kasvatamiseks. Paraku on see ettevõtja risk, kui ta toob teisest riigist mahekasvatamiseks uusi sorte, mis on külmaõrnad ning haigustele ja kahjuritele vastuvõtlikud. Käesolevas materjalis on koondatud puuvilja- ja marjakultuuride sordid, mida on katsetatud ja uuritud Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse sordikollektsioonides. Puuviljasortide osas tutvustatakse kahte hapukirsi ja kolme maguskirsi sorti, kolme ploomi sorti, kahte pirni sorti, viit õuna sorti ja nelja astelpaju sorti. Marjasortide osas tutvustatakse seitset musta sõstra sorti, kahte punase sõstra sorti, kahte valge sõstra sorti, viit karusmarja sorti, viit vaarika sorti ja kolme maasika sorti. Kõik tutvustatavad sordid sobivad kasvatamiseks maheviljeluses. Trükistest „Mahepõllumajanduslik marjakasvatus“ ja „Mahepõllumajanduslik puuviljakasvatus“ saab täpsemalt lugeda marjade ja puuviljade kasvatamise, taimekaitse, koristamise ja säilitamise kohta. EMÜ Polli aiandusuuringute keskuse kollektsioonistandikes olevate sortide kohta saab lugeda http://sordivaramu. emu.ee

Mahepõllumajanduslik marjakasvatus

Trükis on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku marjakasvatusega või juba tegelevad sellega. NB! Mahepõllumajanduse nõuded võivad muutuda. Kehtivad nõuded leiab mahepõllumajanduse õigusaktidest Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusameti (edaspidi PMA) veebilehelt.Kuigi maailma rahvastiku toitmiseks tuleb üha rohkem toitu toota, kasutades kõikvõimalikke uusi tehnoloogiaid, ei tohi see toimuda loodusliku mit-mekesisuse ja tasakaalu rikkumise arvelt. Terve ja loodushoidliku elukeskkonna säilimisel on olu-line tähtsus looduslähedasel tootmisel. Alati on olnud nii mahetootmise pooldajaid kui ka vasta-seid, ometi on see tootmisharu nii kogu maailmas kui ka Eestis aasta-aastalt tootjate ja tarbijate hul-gas üha suuremat kõlapinda leidnud. Ka mahe-marjakasvatus on muutunud üsna populaarseks tootmisharuks. Viimastel aastatel on mahetootjate kõrvale tulnud järjest rohkem ka mahetoodete töötlejaid. See võimaldab tootjatel ja töötlejatel omavahel koopereeruda ning parendada mahe-toodete turustamisvõimalusi nii Eestis kui ka väl-jaspool Eestit.Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodus-hoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel. Väga tähtis roll on elustikurohkel ja orgaanilise aine rikkal mullal. Mulla viljakuse ja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks tuleb kasutada orgaanilisi väetisi, haljasväetisi ja erinevaid multše ning hoida toitained ringluses. Maheviljeluses sünteetilisi tai-mekaitsevahendeid ei kasutata. Oma tootmisük-suses tuleb säilitada ja suurendada elurikkust, et tagada looduslike vaenlaste tasakaalustav mõju taimekahjustajatele. Kindlasti nõuab mahetootmine võrreldes tavavil-jelusega täpsemat eelnevat planeerimist ja kaa-lutlemist istandike alla mineva maa-ala valikul ja ettevalmistamisel, viljelusviiside ning liikide ja sortide valikul. Tänaseks on müügil erinevaid mahepõllumajandusse sobivaid väetisi ja taime-kaitsevahendeid, mis võimaldab saada korralikku kvaliteetset saaki. Üsna mitmeid marjakultuure (nt astelpaju, sõstar) saab edukalt kasvatada kahjus-tajate minimaalse tõrjega.Mahepõllumajandust reguleerivad nii Euroopa Liidu (EL) kui ka Eesti Vabariigi õigusaktid (vt ptk „Täiendav info“), kõiki mahetootjaid kontrollib PMA. Mahepõllumajandusliku tootmise peamised ees-kirjad, sh väetamiseks ja taimekaitseks lubatud vahendid on kehtestatud ELi määrusega (EÜ) nr 889/2008.Eestis oli 2016. a PMA andmetel mahemarjaaedade ja maasika üldpind kokku 1532 ha (sh ülemineku-ajal olijad). Suuremal mahepinnal kasvavad astel-paju 1084 ha, mustsõstar 167 ha, mustikas 107 ha, vaarikas 38 ha ja maasikas 34 ha. Käesolevas materjalis antakse ülevaade mahemar-jaistandiku (maasikas, sõstrad, karusmari, vaarikas, astelpaju ja kultuurmustikas) maa-ala valiku ja selle ettevalmistamise põhimõtetest, istandiku rajamisest, istutusmaterjalist, istandike hoolda-misest, saagi koristusest ja säilitamisest, mahevil-jelusse sobivatest sortidest ning neid kahjustava-test ohtlikumatest haigustest ja kahjuritest ning nende tõrjest.Trükis on välja antud MAK 2014-2020 programmi "Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas" raames, toetab Euroopa Liit

Mahepõllumajanduslik marjakasvatus

Trükis on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku marjakasvatusega või juba tegelevad sellega NB! Mahepõllumajanduse nõuded võivad muutuda Kehtivad nõuded leiab mahepõllumajanduse õigusaktidest Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusameti (edaspidi PMA) veebilehelt Trükise väljaandja ootab lugejate kommentaare ja ettepanekuid e-mailile mahepm@gmail com.Kuigi maailma rahvastiku toitmiseks tuleb üha rohkem toitu toota, kasutades kõikvõimalikke uusi tehnoloogiaid, ei tohi see toimuda loodusliku mitmekesisuse ja tasakaalu rikkumise arvelt Terve ja loodushoidliku elukeskkonna säilimisel on oluline tähtsus looduslähedasel tootmisel. Alati on olnud nii mahetootmise pooldajaid kui ka vastaseid, ometi on see tootmisharu nii kogu maailmas kui ka Eestis aasta-aastalt tootjate ja tarbijate hulgas üha suuremat kõlapinda leidnud Ka mahemarjakasvatus on muutunud üsna populaarseks tootmisharuks Viimastel aastatel on mahetootjate kõrvale tulnud järjest rohkem ka mahetoodete töötlejaid See võimaldab tootjatel ja töötlejatel omavahel koopereeruda ning parendada mahetoodete turustamisvõimalusi nii Eestis kui ka väljaspool Eestit Mahe- ehk ökoloogiline põllumajandus on loodushoidlik tootmisviis, mis põhineb tasakaalustatud aineringlusel ja kohalikel taastuvatel ressurssidel Väga tähtis roll on elustikurohkel ja orgaanilise aine rikkal mullal Mulla viljakuse ja ökoloogilise tasakaalu säilitamiseks tuleb kasutada orgaanilisi väetisi, haljasväetisi ja erinevaid multše ning hoida toitained ringluses Maheviljeluses sünteetilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata Oma tootmisüksuses tuleb säilitada ja suurendada elurikkust, et tagada looduslike vaenlaste tasakaalustav mõju taimekahjustajatele Kindlasti nõuab mahetootmine võrreldes tavaviljelusega täpsemat eelnevat planeerimist ja kaalutlemist istandike alla mineva maa-ala valikul ja ettevalmistamisel, viljelusviiside ning liikide ja sortide valikul Tänaseks on müügil erinevaid mahepõllumajandusse sobivaid väetisi ja taimekaitsevahendeid, mis võimaldab saada korralikku kvaliteetset saaki Üsna mitmeid marjakultuure (nt astelpaju, sõstar) saab edukalt kasvatada kahjustajate minimaalse tõrjega Mahepõllumajandust reguleerivad nii Euroopa Liidu (EL) kui ka Eesti Vabariigi õigusaktid (vt ptk „Täiendav info“), kõiki mahetootjaid kontrollib PMA Mahepõllumajandusliku tootmise peamised eeskirjad, sh väetamiseks ja taimekaitseks lubatud vahendid on kehtestatud ELi määrusega (EÜ) nr 889/2008 Eestis oli 2018 a PMA andmetel mahemarjaaedade ja maasika üldpind kokku 1951 ha (sh üleminekuajal olijad), lisaks oli puuvilja- ja marjaedu väikestel pindadel kokku 100 ha Suuremal mahepinnal kasvasid astelpaju 1449 ha, mustsõstar 202 ha, mustikas 107 ha, maasikas 49 ha ja vaarikas 28 ha Käesolevas materjalis antakse ülevaade mahemarjaistandiku (maasikas, sõstrad, karusmari, vaarikas, astelpaju ja kultuurmustikas) maa-ala valiku ja selle ettevalmistamise põhimõtetest, istandiku rajamisest, istutusmaterjalist, istandike hooldamisest, saagi koristusest ja säilitamisest, maheviljelusse sobivatest sortidest ning neid kahjustavatest ohtlikumatest haigustest ja kahjuritest ning nende tõrjest.Trükis on välja antud MAK 2014-2020 programmi "Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas" raames, toetab Euroopa Liit