Luumurdude ja nihestuste ravi esimesed eestikeelsed õpetussõnad

Eesti meditsiiniajaloost ei ole seni trükituna avaldatud terviklikku käsitlust, ajaloolisi ülevaateid on avaldatud peamiselt erialalisi küsimusi või isikuid käsitlevate üksikute artiklitena ajakirjades ja kogumikes. Eesti ortopeedia ajaloo täienduseks luumurdude ravi algusest tuleks lisada ülevaade Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupeli tegevusest XVIII sajandil Põltsamaal. Nende koostöö tulemusena valminud esimesed eestikeelsed populaarsed tervishoiuväljaanded võimaldavad heita pilgu kahe ja poole sajandi taguse aja meditsiiniprobleemidele.Eesti Arst 2015; 94(1):27–3

Esimesed eestlastest kirurgid Tallinna Keskhaiglas

kirurgia ajalugu Tallinnas, esimesed eestlastest kirurgid Aegade vältel on keskhaiglas töötanud palju häid arste. Artiklis on tutvustatud mitme eelmise sajandi esimese poole kirurgi, samuti esimeste eestlastest kirurgide tegevust keskhaiglas. Eesti arstid tulid pärast seseisvumist keskhaiglasse saksa kirurgide asemele tööle ja arendasid kirurgiat. Eesti Arst 2006; 85 (2): 143–14

Johannes (John) Blumberg ja tema topograafilise anatoomia õpik

Eesti Arst 2020; 99(2):122–12

Konstantin Konik – kirurg, pedagoog, riigimees

Konstantin Koniku – kirurgi, pedagoogi, riigimehe sünnist möödus 31. detsembril 2003. a 130 aastat. Viimasel ajal on temast vähe kirjutatud. Nõukogude võimu ajal ei olnud see võimalik ja pärast iseseisvuse taastamist on ta teenimatult unustusse jäänud. Mind juhtisid tema juurde kolm asja. Sain kingituseks Maxolly tuntud akvarelli järgi tehtud litograafilise lehe Eesti iseseisvuse manifesti väljakuulutamisest 29.veebruaril 1928, kus seisavad Päästekomitee liikmed Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Teiseks, Metsakalmistul, kus ma sageli käin, jääb kirjanike hauaplatside juures üle mäe minnes vasakut kätt K. Koniku väike valgest marmorist hauaplaat, ja kolmandaks, uurides Keskhaigla 1920. aastate operatsioonižurnaale, leidsin sealt operaatorina K. Koniku nime

Arnold Seppo 100. sünniaastapäev

Eesti Arst 2017; 96(11):70

Konstantin Koniku arstiteaduslikud artiklid

Konstantin Konik (1873–1936), ühiskonnategelane, poliitik, arst ja õppejõud, on ka eesti meditsiinilise oskuskeele arendamise pioneer. XX sajandi alguses ajakirjades Terwis ja Tervis ilmunud tema ja teiste autorite populaarsed artiklid olid esimesed rahva seas levinud tervishoiu teabeallikad. Aimeartiklite kirjutamine andis kogemuse edasiste meditsiinitekstide koostamiseks nii K. Konikule kui ka teistele nende ajakirjade autoritele. K. Koniku teadlasetee algas artiklite avaldamisega venekeelsetes ajakirjades aastatel 1905–1906 ja doktoriväitekirja kaitsmisega 1908. aastal. Võõrkeelsete teaduslike artiklite ja eestikeelsete populaarteaduslike kirjutiste avaldamisel saadud kogemused võimaldasid K. Konikul esineda Tartu Ülikooli aulas 1920. aastal esimese eestikeelse arstiteadusliku loenguga ja avaldada Eesti Arstis 1922. aastal trükituna esimese eestikeelse arstiteadusliku artikli. Hiljem avaldas ta Eesti Arstis veel 5 artiklit. Meditsiinilise oskuskeele areng võimaldas 1922. aastal Albert Valdesel kaitsta esimese eestikeelse doktoritöö. K. Koniku osa on küllaltki oluline nii arstiteadusliku sõnavara arendamisel populaarteaduslikes kirjutistes kui ka meditsiinilise oskuskeele kasutusele võtmisel teaduslikes artiklites. Eesti Arst 2013; 92(2):85–9

Eesti ortopeedia rajaja Bernhard Jürgens – 110 aastat sünnist

Esimese Eesti ortopeediaprofessori Bernhard Jürgensi sünnist möödus 9. septembril 110 aastat. Ta sündis 09.09.1895 Tartumaal Elistvere vallas Kärksi külas Lallo talus taluomanike pojana (1). Õppis kohalikus vallakoolis, jätkas õpinguid 1906. a Tartu Aleksandri gümnaasiumis, mille lõpetas 1915. a hõbeaurahaga. Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli loodusteaduskonda ja 1916. a läks üle arstiteaduskonda, kus õppis 1918. aastani. Eesti Arst 2005; 84 (10): 761–76

Intramedullaarse osteosünteesi arengust Eestis

Esimese eduka osteosünteesi Eestis tegi 1876. a Tartu Ül ikool i dotsent Carl Reyer õlavarreluu ebaliigese raviks. Tartu Ülikooli Kliinikumis algas reieluukaela murdude naelastamine 1934. a Smith-Peterseni naeltega. Intramedullaarne naelastamine jõudis Eestisse 1950. a Dubrovi naelte kasutusele võtmisega. Veidi aega pärast seda konstrueeris N-C. Haug oma naela, mis oli samuti Tartus hinnatud, ning oli ka teisi naelu. 1951. a-st tulid kasutusse Moskva Traumatoloogia-Ortopeedia Keskinstituudi laboratooriumides valmistatud intramedullaarse osteosünteesi implantaadid. Ettepuurimisega intramedullaarse osteosünteesi metoodika jõudis Eestisse 1982. aastal esmalt Seppo kliinikusse Tallinnas ning lukustusega ettepuurimiseta kinnise osteosünteesiga alustati Tartus 1996. aastal. Paranenud majanduslik olukord on võimaldanud uue, väiksemat traumaatilisust taotleva süsteemi (LISS) intramedullaarsete implantaatide kasutuselevõtu

Tallinna keskhaigla arstid Vabadussõjas

Eesti Arst 2017; 96(11):687–69

70 aastat Tallinna keskhaigla traumatoloogiaortopeedia osakonna avamisest

Eesti Arst 2019; 98(10):607–60