Ravimite väljakirjutamise reeglid: põhjused ja tagajärjed

Artiklis on antud ülevaade ravimite väljakirjutamise erinevate viiside kasutamisest, nende võimalikest eelistest ja tagajärgedest ning selgitatud Eestis kehtivat retseptide väljakirjutamise korda. Eesti Arst 2005; 84 (2): 126-13

Kaks uut kardiovaskulaarravimit: kangreloor ja vorapaksaar

Eesti Arst 2015; 94(2):108–11

Kannabinoidiküsimus teaduspõhises kliinilises meditsiinis

Viimastel aastatel on maailmas ja ka Eestis pakkunud palju kõneainet kannabinoidide meditsiiniline kasutamine. Diskussiooni ulatus on olnud lai: kannabinoidide toime uurimiseks paremate võimaluste loomisest kuni poliitilise kuluaaritööni, kus nähakse meditsiinilise maiguga kanepisuitsetamise legaliseerimist etapina marihuaana olmekasutusse lubamisel. Arutatud on selle üle, kas kannabinoididest oleks abi opioidide ja bensodisasepiinide paljudes riikides levinud liigkasutamise ohjamiseks. Lisaks on nii meil kui ka mujal kõneks majanduslikud aspektid, näiteks meditsiiniliseks kasutamiseks toodetud marihuaana kui tulus ekspordiartikkel (1).Et arutelus sõna sekka öelda, võib olla kasulik mõista tausta, millelt see on tekkinud. Allpoolne püüab seda lisaks hiljutistele aruteludele (2, 3) pakkuda.Eesti Arst 2017; 96(6):354–35

Kliinilised ravimiuuringud Eestis

30. oktoobril toimus Tallinnas Ravimiameti ja Ravimitootjate Liidu korraldatud konverents „Eesti kliiniliste uuringute keskkonnana – täna ja homme“. Konverents käsitles kliinilisi ravimiuuringuid Eestis kahest vaatenurgast: kas uuringuid tehakse Eestis piisavalt hästi ning mida on võimalik teha, et Eesti oleks uuringute korraldamiseks atraktiivne koht. Eesti Arst 2008; 87(12):916−91

Miks on ravimite kõrvaltoimetest vaja teatada?

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) määratleb ravimi kõrvaltoimet kui kahjulikku ning soovimatut reaktsiooni ravimile, mis tekib ravimi tavalise annuse kasutamisel haiguse diagnoosimise, profülaktika või ravi käigus. Eesti Arst 2005; 84 (6): 449-45

Sakubitriili ja valsartaani kombinatsioon südamepuudulikkuse ravis Eestis

Eesti Arst 2018; 97(2):95–9

Ravimite kasutusele lubamine Eestis ja Euroopa Liidus

Viimastel aastakümnetel on ravimite roll arstiabis tõhusalt suurenenud. Kasutusele on tulnud hulk ravimeid haiguste jaoks, millel varem ravi puudus, samuti on ravimid mitmes valdkonnas asendanud invasiivsemaid ravimeetodeid. Samas on uued ravimid vanematest sageli märksa tugevama toimega ning nende tootmine on tihti seotud keeruliste biotehnoloogiliste manipulatsioonidega. 20. sajandi keskpaigast on kõikides arenenud riikides ravimite suhtes rakendatud nn ennetavat järelevalvet – riigid on nõudnud, et ravimi väljatöötaja tõestaks enne ravimi kasutusele võtmist, et ravimi tootmisprotsess tagab püsiva kvaliteedi ning et ravimist on eesmärgipärasel kasutamisel rohkem kasu kui kahju. Eesti Arst 2009; 88(10):697−70

Müügiloata ravimite kasutamine Eestis

Eesti Arst 2013; 92(9):530–53

Towards Effective Educational Politics through Improving the Performance Measurement System

Educational field is impelled to increase performance and quality, financial discipline, strategic behaviour and its goals in order to enhance “effectiveness”. As a result the incorporation of private sector management practices into the educational field is taking place. But it is important to notice that a proliferation of private managerial practices into the educational field goes along with a conflict-laden and contradictory process. Education provides an important area of implementation for techniques of performance evaluation aimed at improving the performance of public services. One of the most common conceptual frameworks in measuring organisational performance takes the form of a production function where the educational institution is seen as analogous to a company transforming inputs into outputs and outcomes through a production process. But the problems and the vagueness in determining educational system’s inputs, outputs and outcomes cause difficulties in making political decisions and that is why clear policy prescriptions have been difficult to derive. The purpose of this article is to create a discussion whether performance measurement should be a part of decision-making in educational politics. The authors debate about incorporating private sector management practices into the educational field. The debate is based on the example of evaluating the social impact in the educational field and the performance of teachers’ work in the educational system. The article consists of three parts. Firstly, the theoretical background of the performance measurement in educational field is discussed. Secondly, the important criteria for performance measurement design and political issues are argued. Thirdly, the evaluated shortcomings in Estonian educational organisations, which restrict them to be effective, are brought out. Relieving some of these shortcomings could be in authority of Estonian educational politics