PRNP geeni mutatsiooniga perekondliku Creutzfeldti-Jakobi tõve haigusjuht

Creutzfeldti­Jakobi tõvesse (CJT) haigestumus on keskmiselt üks juht miljoni inimese kohta aastas. Inimestel esineva CJT põhiliste vormidena eristatakse sporaadilist (85%), pärilikku (15%) ja variantset CJTd (< 1%). Hiljuti avaldati ajakirjas Eesti Arst artikkel sporaadilise CJT juhu kohta, käesolevas artiklis on keskendutud päriliku CJT geneetikale TÜ Kliinikumis diagnoositud haigusjuhu näitel. Artiklis on käsitletud 28 aasta vanuse naise haigusjuhtu progresseeruva kognitiivse häire ja ekstrapüramidaalse sündroomiga. Patsiendile tehtud mitmed CJT­le viitavad diagnostilised uuringud olid negatiivsed. Päriliku CJT korral võib haigus kesta aastaid, magnetresonantstomograafiline, elektroentsefalograafiline ega liikvori leid ei pruugi haigusele viidata. Geneetiliselt kinnitati haigusseoseline muutus prioonvalku kodeerivas PRNP geenis inserteerunud 6 oktapeptiidse järjestusega ja modifitseeriva tegurina 129. koodonis Met/Met homosügootsus, mis iseloomustab haiguse varast avaldumist

Tuberkuloosne spondüliit. Haigusjuhu kirjeldus

64aastane naine haigestus nimmevaluga. Ravi mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega (NSAID) oli ebaefektiivne. Kompuutertomograafilisel (KT) uuringul ilmnesid spodülodistsiidi nähud, mida kinnitas ka magnetresonantstomograafiline (MRT) uuring. Haige hospitaliseeriti ja 3 nädala vältel raviti teda tseftasidiimi ja tsefepiimiga. Haige seisund halvenes ja ta viidi üle ülikoolihaiglasse. 6 nädala möödudes haigestumisest tehtud MRT-uuringul ilmnes L5 ja S1 lüli destruktsioon. Tuberkuloosse protsessi kahtluse tõttu tehtud test, millega mõõdetakse gammainterferooni eritumist, osutus positiivseks ja haigel alustati antituberkuloosset ravi. Ordineeriti 4 ravimit: isoniasiid, levofloksatsiin, etambutool ja pürasiinamiid. Kliiniliselt haige seisund paranes ning MRT-uuring, mis tehti 4 kuud pärast haigestumist, tõi esile positiivse dünaamika.Eesti Arst 2015; 94(3):153–15

Eesnäärmevähi levikuulatuse määramine magnetresonantstomograafial

Eesnäärmevähi sagenemise tõttu pööratakse üha suuremat tähelepanu selle diagnoosimisele ja ravile. Operatiivse ravi planeerimisel on äärmiselt oluline võimalikult täpne teave haiguse levikuulatusest. Tänaseni puudub ühtne tegutsemisjuhend selle saavutamiseks, sest senised meetodid pole staadiumi määramisel olnud piisava täpsusega. Artikli autorid on võrrelnud magnetresonatstomograafilist leidu histopatoloogilise leiu ja operatsiooniandmetega ning leidnud, et kuigi MRT-meetod on veel arendamisjärgus, on siiski tegemist praegusel ajal parima kohapeal kättesaadava prostatakartsinoomi staadiumi määramise viisiga. Eesti Arst 2004; 83 (6): 364–37

Reetina periflebiit ja selle patogeneetilised seosed hulgiskleroosiga

Artiklis on antud ülevaade reetina periflebiidist (RP) hulgiskleroosi ehk multiipelskleroosi (MS) korral. Kuigi RP esinemist osal MSi-haigetel on täheldatud aastakümneid, on nende seisundite patogeneetiline seos kirjanduses vähe kajastamist leidnud. Siiani ei ole suuresti teada, millised põletikulised mehhanismid põhjustavad RPd. MS on heterogeense immuunmehhanismiga kesknärvisüsteemi demüeliniseeriv haigus, mille kolded arenevad tüüpiliselt veenide ümber. MSi korral esinev põletikuline protsess on vahendatud nii rakulise kui ka humoraalse immuunsuse poolt, mis erinevatel haigetel võivad olla erineva osakaaluga. Arvestades uuemaid teadmisi, võib RP osutuda kliiniliseks markeriks, mis kirjeldab MSi-patsientide ühe alarühma immuunpatoloogilist fenotüüpi ning võib tulevikus abistada ravivalikute tegemisel