1 research outputs found
Näiteid pildimaterjalide kasutamisest Eesti organisatsioonide kommunikatsioonis
Selles töös uurisin Eesti organisatsioonide kommunikatsioonis fotograafia kasutamisega
seotud tegutsejaid ja protsesse.
Varasematest teadustöödest selgus, et fotograafial on organisatsioonide saadetud
sõnumite suunamisel ja mõju tugevdamisel oluline roll, ning et fotograafia enimkasutatud
küljeks on inimeste kujutamine ning läbi nende emotsioonide auditooriumi sõnumiga
sidumine.
Eesti organisatsioonide fotograafia kasutamise uurimiseks viisin läbi intervjuud Eesti
organisatsioonide esindajatega. Valimisse kaasasin väga erinevate profiilidega
organisatsioonide esindajaid ja kuigi esindajate arv on liiga väike, et võimaldada tulemuste
põhjal statistiliselt pädevate järelduste tegemist, võiks intervjueeritavate kirjeldatu siiski anda
esmase ülevaate Eesti organisatsioonide fotograafia kasutamises tüüpilistest protsessidest.
Intervjuusid analüüsisin nii horisontaalses kui vertikaalses mõõtmes, ning tulemusi
analüüsides selgus, et kattuvalt varasemate uuringutega, on fotograafia kasutamine ka Eesti
organisatsioonidele oluliseks tööriistaks. Kinnitust leidis nii see, et fotograafia tugev külg on
sõnumi suunamine, tugevdamine ja autentsemaks muutmine, kui see, et suur osa
organisatsioonide kommunikatsioonis kasutatavast fotograafiast tegeleb inimeste
kujutamisega.
Intervjuudest selgus, et Eesti organisatsioonid tegelevad kommunikatsiooni tarbeks
fotode tootmisega nii iseseisvalt kui ka välist ekspertabi kasutades, ning neid kasutatakse väga
laias valikus erinevatest kanalitest, traditsioonilistest trükiväljunditest nagu plakatid ja
voldikud kuni uute e-võimalusteni nagu sotsiaalmeedia ning muud organisatsiooni esindavad
kanalid internetis. Üldine tendents on see, et mida mahukam projekt, seda tõenäolisem on
sellesse välise abi kaasamine. Mind üllatas aga igapäevane piltide hulk, mida teevad ka nende
organisatsioonide töötajad, kes pea igapäevaselt pildistamiseks ka välist ekspertabi kasutavad.
Suurema osa sellest ise tehtud piltide leiab kasutust sotsiaalmeedias.
Selgus ka, et kõigis uuringus osalenud organisatsioonides mõtestatakse fotograafiat
kui olulist tööriista, ning selle kasutamise protsessid on kõigis organisatsioonides, isegi nendes, kus fotograafiat igapäevaselt vähe kasutatakse, läbi mõeldud. Organisatsioonides, kus
on tarvis igapäevaselt jagada arusaama kommunikatsioonis fotograafia kasutamise stiilist ja
tavadest ka väliste partneritega, on tihti CVI osana kasutusel kirjeldused organisatsiooni
fotograafia visuaalsest stiilist.
Varasemate uuringutega tekkis lahknevus kasutatavate uuringuallikate osas. Mitmed
varasemad uuringud uurisid allikatena erinevaid organisatsioonide välja antavaid raporteid,
ning pilte, mida neis kasutatud on. Intervjuudest selgus aga, et Eesti organisatsioonidele
raportid kommunikatsiooniväljundina hetkel väga olulised ei ole, ning suurem osa energiast
kulutatakse kõiksuguste muude sagedamini ilmuvate kommunikatsioonikanalite peale. Üks
intervjueeritav tõi küll välja märgatava tõusutrendi raportite visuaalse kvaliteedi osas, ning
seepärast saab olema huvitav Eesti organisatsioonide välja antavaid raporteid edaspidi jälgida.
Üldise foonina jäi intervjuudest kajama see, et sõnumite visuaalsel poolel ja
fotograafia kasutamisel on kommunikatsioonis järjest tähtsam roll. Seepärast on
kommunikatsiooni uurijatel kindlasti ka edaspidi põhjust organisatsioonide
kommunikatsioonis kasutatava fotomaterjaliga tegelda.https://www.ester.ee/record=b5153017*es