Arstiabi järjepidevuse tagamine tänapäeva meditsiinis: koostöö perearstide ja teiste erialade vahel

Patsiendi probleemide terviklik lahendamine tänapäeva arstiabis on võimalik erinevate erialade omavahelises koostöös. Seepärast ei taga arstiabi kvaliteeti mitte ainult iga eriala enda korraldus, vaid ka mitme eriala vaheline ülesannete jaotus, infovahetus, tagasiside ning andmebaasid. Mida rohkem erialade spetsialistid omavahel suhtlevad, mida enam koostatakse ühiseid juhiseid prob- leemide käsitluseks, seda täpsemalt suudetakse patsiendile osutada järjepidevat arstiabi. Eestis on esmatasandi arstiabi reformitud viimase 10 aasta jooksul ning on kokku lepitud kindlates üldkehtivates perearsti eriala põhimõtetes ja rahastamises (1)

Gastroenteroloogia ja peremeditsiin

Eesti Arst 2019; 98(1):48–5

In memoriam Sulev Maramaa

Eesti Arst 2018; 97(5):287 &nbsp

Kalprotektiinitest: lihtne ja usaldusväärne võimalus soole limaskesta põletikuliste muutuste diagnoosimiseks

Kalprotektiin (calprotectin) on neutrofiilidest vabanev ensüüm, mille hulga suurenemine väljaheites on soole limaskesta põletikuliste muutuste tunnuseks tundlikkuse ja spetsiifilisusega üle 80%. Kalprotektiini määratakse laborites kvantitatiivsel kromatograafilisel ning ELISA meetodil. Kasutusel on ka kvantitatiivsed ning poolkvantitatiivsed kiirtestid. Mittespetsiifiliste seedetraktivaevustega patsientide hulgas on nii seedetrakti funktsioonihäiretega patsiente kui ka raskete orgaaniliste haigustega patsiente. Kalprotektiinitest on sobiv mitteinvasiivne meetod, millega eristada vaevustega patsientidel seedetrakti funktsioonihäireid orgaanilisest haigusest. Väljaheite kalprotektiinitesti kasutatakse põletikulise soolehaiguse diagnoosimise algoritmi järgi enne koloskoopiale suunamist. Kalprotektiini hulga kasv väljaheites suurendab tõenäosust diagnoosida põletikulist soolehaigust kolm korda, normaalsed väärtused aga vähendavad diagnoosi tõenäosust kümme korda. Kalprotektiini testimine väljaheites on lisatud soolehaigusi käsitlevatesse Euroopa ravijuhenditesse, millest lähtutakse ka Eestis. Tulevikus vajab edasist arendamist kalprotektiini testimine perearstipraksistes. Eestis määratakse kalprotektiini sisaldust suuremates laborites enamasti gastroenteroloogide ja pediaatrite tellimusel.Eesti Arst 2014; 93(9):514–51

Perearsti roll väravavahina tulevikutervishoius – poolt ja vastu

Eesti Arst 2013; 92(6):304–30

Kolmkümmend aastat Helicobacter pylori avastamisest

Helicobacter pylori avastamisest möödub 30 aastat. Bakteri leviku, virulentsuse, bakterist tekitatud haiguste diagnoosimise ja ravi ning viimastel aastatel preventsiooniga tegelevad paljud erinevad baasteaduse ning kliinilise meditsiini valdkonnad. Selle aja jooksul on põhimõtteliselt muutunud peptilise haavandi ravi ja peptiline haavand pole enam eluaegne kroonilise kuluga haigus. Jätkuvalt selgitatakse välja maovähi vältimise võimalikkust seoses Helicobacter pylori infektsiooni õigeaegse raviga. Uued mitteinvasiivsed diagnostikameetodid nagu väljaheites bakteri antigeeni määramine võimaldavad laialdasemalt kasutada nn testi-ja-ravi-strateegiat maades, kus Helicobacter pylori infektsiooni esineb sagedasti. Helicobacter pylori infektsiooni kliinilise käsitluse teadusuuringutel põhinevad suunad on kokkuvõtvalt esitatud neljas rahvusvahelises konsensusotsuses: Maastrichti I, II, III ja IV otsuses. Eestis lähtutakse Helicobacter pylori infektsiooniga seotud haiguste käsitluses Maastrichti rahvusvahelistest soovitustest ning 1999. aastal vastu võetud Helicobacter pylori infektsiooni Eesti ravijuhendist. Eesti Arst 2012; 91(10):546–55

Raamatu "Arstiabist Helme kihelkonnas läbi sajandite" tutvustus

Eesti Arst 2015; 94(7):44

Meditsiinidoktor Marje Oona

12. jaanuaril 2005. a kaitses polikliiniku ja perearstiteaduse õppetooli assistent ja teadur Marje Oona Tartu Ülikooli arstiteaduskonna nõukogu ees oma doktoritööd “Hel icobacter pylori infektsioon lastel: epidemioloogilisi ja ravi aspekte”. Väitekirja oponeeris hel icobacter’i korüfee Euroopas ja kogu maailmas professor Francis Mégraud Victor Segalen Bordeaux’ II Ülikoolist. Töö juhendajaks oli professor Heidi-Ingrid Maaroos Tartu Ülikooli polikliiniku ja perearstiteaduse õppetoolist. Uurimus tehti Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas perearstiteaduse õppetooli, lastekliiniku, mikrobioloogia instituudi ja immunoloogia õppetooli koostööna. Koostööpartneriks oli ka Lundi Ülikool Rootsis. Eesti Arst 2005; 84 (2): 13

Helicobacter pylori infektsiooni ravi põhimõtted Euroopa Maastrichti III konsensusotsuses: võrdlus Eesti ravi- ja diagnostikajuhenditega

Helicobacter pylori avastamisest on möödunud 25 aastat ning selle bakteri osatähtsust maohaiguste tekitajana on põhjalikult uuritud. Eestis võeti Helicobacter pylori infektsiooni diagnostika- ja ravijuhend vastu 1999. a ning peptilise haavandi diagnostika- ja ravijuhend 2004. a. Kuigi need juhendid on tõenduspõhised ning enamik põhimõtted kehtib ka aastal 2007, oleksid mõningad täiendused vajalikud. Maastrichti III konsensusotsusest lähtudes peaks lisama Helicobacter pylori infektsiooni ravi vajavateks atroofilise gastriidiga patsiendid, maovähihaigete esimese astme sugulased ning patsiendid, kellel on diagnoositud Helicobacter pylori infektsioon ning kes soovivad selle ravi. Eesti Arst 2007; 86 (6): 416–41

Uus raamat „20 aastat Helicobacter pylori uuringuid Eestis“

Viimast aastakümnete üheks tähelepanuväärsemaks ning kiiresti kliinilises praktikas kasutamist leidnud teadussaavutuseks on Nobeli auhinnaga pärjatud Barry Marshalli ja Robin Warreni (Austraalia) avastus Helicobacter pylori osatähtsusest sagedaste maohaiguste – gastriidi, mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandi ja maovähi – tekkes. Helicobacter pylori tunnistamine sagedaste maohaiguste peamiseks etioloogiliseks teguriks muutis täielikult nende haiguste ravi põhimõtteid ning andis võimaluse seni kroonilise kuluga haiguste edukaks raviks ja ennetamiseks. Lisaks suurele kliinilisele tähtsusele on Helicobacter pylori uuringud liitnud koostööks erinevaid baasteaduste valdkondi (immunoloogid, mikrobioloogid, molekulaarbioloogid, patoloogid) ja kliinilise meditsiini erialasid. Helicobacter pylori uurimiseks on loodud riikide ja erialade vahelised koostöörühmad. Eesti Arst 2007; 86 (11): 85