1. tüüpi diabeedi uued ravimeetodid

Hea glükeemiline kontroll aitab ennetada suhkurtõve hilistüsistuste teket. Et parandada haiguse kompensatsiooni ja haigete elukvaliteeti, on kasutusele võetud uusi insuliini manustamise viise. Samuti on maailmas rakendatud kõhunäärme ja β-rakkude siirdamist. Inhaleeritav insuliin on näidanud sarnast efektiivsust süstitava lühitoimelise insuliiniga ja seda soovitatakse kasutada nõelakartusega patsientidel. Insuliini-pumpravi võimaldab võrreldes mitmesüsteraviga füsioloogilisemat insuliini manustamist ning langetada glükohemoglobiini taset. Kõhunäärme ja β-rakkude siirdamisi piirab seni aga eluaegse immunosupressiivse ravi vajalikkus ning doonormaterjali puudus. Eesti Arst 2007; 86(8):513-51

Laste ja täiskasvanute 1. tüüpi diabeet Eestis: HLA-DQB1 alleelid ja haigusseoselised autoantikehad

Esimest tüüpi diabeet võib manifesteeruda igas vanuses. Aastatel 2001−2003 esmaselt haigestunud patsientide uuring näitas, et uutest 1. tüüpi diabeedi juhtudest Eestis on täiskasvanute osakaal ligikaudu 50%. Geneetilise riski ja kaitsega seotud HLA II klassi genotüüpide jaotuvus oli lastel ja täiskasvanud haigetel sarnane. Kõiki põhilisi 1. tüüpi diabeediga seotud autoantikehi esines lastel sagedamini kui täiskasvanutel ning suuremal osal haigestunud lastest olid vähemalt kolm autoantikehade testi positiivsed. Samas olid vähemalt kaks 1. tüüpi diabeedi diagnoosi kinnitavat autoantikeha leitavad ka enamikul täiskasvanud patsientidest. Kõige suurem diagnostiline tundlikkus oli nii lastel kui ka täiskasvanutel glutamaadi dekarboksülaasi ja türosiini fosfataasi vastaste autoanti kehade (vastavalt GADA ja IA-2A) kombineeritud testimisel. Eesti Arst 2006; 85 (7): 418–42

Tõenduspõhine lähenemine neonataalabi korraldusele Eestis

Peri- ja neonataalabi ravitulem sõltub riigi rikkuse ja sotsiaalse arengu ning meditsiinitehnoloogia kättesaadavuse ja meditsiinimeeskonna pädevuse kõrval peri- ja neonataalabi organisatoorsest korraldusest. Peri- ja neonatoloogia on meditsiini valdkond, kus planeerimisel, organisatsioonil ja keskuste vastastikusel seotusel on tugevaim mõju pakutava abi kvaliteedile. Artiklis on antud ülevaade Eesti peri- ja neonataalabi senistest ravitulemustest, tugevatest ja nõrkadest külgedest ning üldtunnustatud tõenduspõhistest tervishoiukorralduslikest põhimõtetest. Esitatud on artikli autorite vaated edasise peri- ja neonataalabi korralduse kohta Eestis