In memoriam Viktor Brin

Eesti Arst 2018; 97(3):17

Valu. Erenumab – uus migreeni profülaktiline ravivõimalus

Eesti Arst 2018; 97(6):333 &nbsp

Valu. Erenumab – uus migreeni profülaktiline ravivõimalus

Eesti Arst 2018; 97(6):333 &nbsp

Valu. Lasmiditaan – kas uus ravim migreeni hooraviks?

Eesti Arst 2017; 96(4):23

Sclerosis multiplex ja rasedus

Sclerosis multiplex on enamasti noores täiskasvanueas algav närvihaigus, mis tabab naisi kaks korda sagedamini kui mehi. Kuigi selle haiguse korral ei ole rasedus vastunäidustatud, on teada, et väljendunud liikumispuudega patsiendid rasestuvad ja sünnitavad harva. Sageli on siin probleemiks, kuidas rasedus mõjutab sclerosis multiplex’i kulgu ja millised on ohud raseduse ajal ja sünnitusejärgsel perioodil. Artiklis on analüüsitud erinevatest aspektidest sclerosis multiplex’i ja raseduse koosmõju ning toodud näitena väljendunud füüsilise puudega patsiendi haigusjuht. Eesti Arst 2002; 81 (12): 812–81

Uus igapäevane püsipeavalu haigusjuhtude näitel

Primaarselt kroonilise peavalu alatüüpi – uut igapäevast peavalu (UIPP) –kirjeldati esimest korda 1986. aastal. Sündroomi peamised tunnused on selle järsk algus, igapäevane peavalu aastate vältel ja halb alluvus ravile. UIPPd saab eristada sageli erinevast kroonilisest pingetüüpi peavalust anamneesi hoolika kogumisega ja vaevuste täpse kirjelduse analüüsiga. Eesti Arst 2012; 91(9):487–48

Vestibulaarne migreen

Vestibulaarne migreen (VM) avaldub vertiigoepisoodidena haigetel, kel on migrenoossed peavalud või teised migreeniilmingud. Vertiigoepisoodid võivad VMi korral esineda nii enne peavaluhoogu, selle ajal kui ka pärast seda. Vertiigoepisoodid võivad VMi-haigel esineda ka ilma peavalu tekketa, kuid sel juhul esineb vähemalt üks või mitu migrenoosse aura ilmingut. VM on välistamisdiagnoos. VMi diagnoosikriteeriumid on hiljuti välja töötatud ja lisatakse rahvusvahelisse peavalude klassifikatsiooni väljaandesse. Eesti Arst 2013; 92(5):279–28

Primaarsete peavalude krooniliseks muutumine ja sellega seotud probleemid

Migreen on krooniline haigus, mille väljenduseks on perioodilised peavaluhood. Hoogudevahelisel perioodil säilib kalduvus reageerida erinevatele teguritele migreenihooga, mis võib oluliselt halvendada elukvaliteeti. Lisaks võib migrenoossel protsessil olla kliiniliselt progresseeruv iseloom ja kujuneda välja krooniline migreen – krooniline igapäevane peavalu sündroom, mille levinumateks riskiteguriteks on rasvumine, kofeiini liigtarbimine ja psühhoemotsionaalne stress, kuid kõige olulisem valuvastaste ravimite liigtarvitamine. Ravimite liigtarbimisest tingitud peavalu sisaldab nii raske peavalusündroomi kui ka ravimisõltuvuse tunnuseid ning on erakordselt raviresistentne. Teraapias on obligatoorne võõrutamine pidevalt tarvitatavatest valuvaigistitest ning samal ajal rakendatakse nii sümptomaatilist ravi võõrutussündroomi leevendamiseks kui ka preventiivset ravi krooniliste valude ärahoidmiseks. Eesti Arst 2009; 88(2):104−10

Alzheimeri tõve ravi memantiiniga Eestis: farmakoökonoomiline hindamine

Alzheimeri tõbi (AT) on neurodegeneratiivne haigus, mille süvenedes nõrgenevad progresseeruvalt patsientide kognitiivsed ja funktsionaalsed võimed ning kasvab hooldus sõltuvus. Eestis on AT raviks registreeritud 4 ravimit: memantiin, donepesiil, galantamiin, rivastigmiin. Töös on analüüsitud nimetatud nelja ravimi tegelikku kasutamist, AT-patsientidega seotud tervishoiukulutusi Eestis 2004. aastal ning prognoositud muutusi Eesti Haigekassa (EHK) tervishoiukulutustes AT-patsientidele juhul, kui memantiin arvatakse 75% soodustusmääraga ravimite nimekirja. Analüüsil kasutati EHK retseptide, raviarvete ja ajutise töövõimetuse hüvitiste andmebaasi. Selgus, et memantiini kasutamine vähendab märkimisväärselt kulusid ja lükkab edasi aega, kui patsient vajab pidevat hooldust ning järelevalvet. Eesti Arst 2007; 86 (2): 94–9

Migreeni hooravi Eestis vajab korrastamist

Migreen on üks sagedasemaid arstiabi otsimise põhjuseid esmatasandil, ambulatoorses neuroloogilises töös, kiirabis ja erakorralise meditsiini osakondades. Migreeni ravi peab arvestama patsiendi individuaalset haiguspilti ja lähtuma olemasolevatest rahvusvahelistest ravijuhenditest. Kerge kuni mõõduka intensiivsusega migreenihoo korral on eelistatud suukaudsed lahustuvad mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (MSPV) või paratsetamool. Kui migreenihood sellisele valuvaigistamisele ei allu või on tegemist algselt tugevate hoogudega, on näidustatud triptaanide kasutamine. Metoklopramiidi või kofeiini samaaegne kasutamine võib suurendada ravi efektiivsust. Erakorralistes tingimustes tuleb eelistada ravimite parenteraalset manustamist, vajaduse korral kasutada glükokortikosteroide. Hoolimata sellest et mujal maailmas on olemas migreenihoo tõhusad ravivõimalused, pole mõnede ravimite või ravimivormide kättesaadavus Eestis rahuldav.Eesti Arst 2016; 95(9):605–60